Riigikogu kuulas ära kaitseministri aastaettekande
Kaitseminister Hanno Pevkur pidas tänasel Riigikogu täiskogu istungil traditsioonilise aastakõne, andes ülevaate kaitse valdkonna arengust ning tulevikuplaanidest. Lisaks läbis istungil esimese lugemise hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu.
Kaitseminister Hanno Pevkur meenutas oma kõnet alustades lähiajalugu, tuues esile, et 1993. aastal oli Eesti kaitse-eelarve vaid 8 miljonit eurot, kuid 2026. aastal saab see olema üle 2 miljardi euro ja nelja aasta peale kokku üle 10 miljardi euro. „See on üle viie protsendi meie rahvuslikust rikkusest, mis suunatakse Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamisesse. Seda on 250 000, rõhutan – 250 000 korda rohkem kui taasiseseisvunud Eesti esimesed kaitse-eelarved,” ütles Pevkur.
Minister rõhutas, et Eesti on viimase 30 aastaga teinud märkimisväärse arengu, jõudes majanduslikult ette kõigist endistest Nõukogude Liidu riikidest ning vähendades oluliselt vahet Soomega. „Täna on Eesti mitte ainult ellujääja, vaid eeskuju – tõestus, et vaba rahvas, olgugi väike, võib tõusta, areneda ja kanda vastutust. Eesti ei ole enam kõhn ja vaevatud, vaid tugev ja sirge seljaga. Eesti suudab ise kaitsta oma vabadust, kodu ja rahu,” sõnas Pevkur.
Kaitseminister tõi esile Venemaa jätkuvat agressiooni Ukrainas ning rõhutas vajadust hoida survet Venemaale ja toetada Ukrainat. „Me kõik, sealhulgas tänaseks meie liitlased, teame, et Venemaa mõistab vaid jõudu. Ukrainas toimuv vaid kinnitab seda ajaloolist reeglit. Seetõttu saab meie valik olla vaid üks – anda Ukrainale võimalikult palju ja rohkem sõjalist abi ning hoida Venemaad pideva surve all kõigi meie käsutuses olevate vahenditega, sealhulgas sanktsioonidega,” rõhutas Pevkur.
Pevkur tänas Eesti inimesi ja kõiki erakondi, kes on toetanud kaitsekulude tõstmist, ning kutsus Riigikogu üles kinnitama 5% kaitsekulude taset ka pikaajaliselt julgeolekupoliitika alustes. „Loomulikult ei ole olnud see kerge tee, sest ei ole ju kellelegi teadmata, et raha ei kasva puu otsas ega tule seina seest. See kogutakse kokku meie kõigi igapäevaste vajaduste ja harjumuste arvelt. Samas me sellega tõestame, et eestlase jaoks kaalub oma riik ja vabadus üle ebamugavused, nagu näiteks maksutõusud.”
Minister tutvustas ka Eesti kaitsevõime arendamise konkreetseid samme: „Hetkel koosneb meie sõjaaja struktuur umbes 44 000 tegevväelasest, reservväelasest, Kaitseliidu liikmest ja liitlasüksusest. Täna siin, teie ees, ütlen, et meie eesmärk on järgneva kümne aasta jooksul kasvatada see arv 55 000-ni.” Ta rõhutas, et kaitsekulude tõstmine võimaldab arendada õhukaitsebrigaadi, tugevdada mereväge, investeerida taristusse ja laskemoona ning toetada kodumaist kaitsetööstust.
Pevkur rõhutas, et Eesti kaitsevõime teljeks on inimesed: „Eesti kaitsevõime selgrooks on läbi rahvusliku kaitsetahte meie inimesed – väljaõppinud tegevväelased, ajateenijad ja reservväelased, kelle ettevalmistus nõuab aastaid ning kelle lahingvalmiduses hoidmine järjepidevat väljaõpet, motiveeritust ja ühiskonna tuge.” Ministri kinnitusel suurendatakse ajateenijate ja reservväelaste toetusi, tõstetakse tegevväelaste palku ning investeeritakse väljaõppesse.
Kõne lõpetuseks kinnitas Pevkur: „Kordan siinkohal selgelt ja kõhklemata üle – ma ei kavatse kaitseministrina istuda käed rüpes ja oodata, kui vene kirsa Eesti territooriumile astub! Me peame tegutsema kiirelt ja täpselt. Jätkama Eesti riigikaitse tugevdamist ja kaitsevõime tõstmist läbi planeeritud tegevuste kiirendatud tempos.”
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti200, Urmas Reinsalu Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Kristo-Enn Vaga Reformierakonna fraktsioonist. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Peeter Ernits.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Tänasel istungil läbis esimese lugemise valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE), mille eesmärgiks on suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust, liikmete aktiivsust ning suunata ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga- või ühistupanga vormi. Praegu ei allu hoiu-laenuühistute tegevus finantsjärelevalvele. Muudatustega tõstetakse ühistute usaldusväärsust.
Reform viiakse ellu kolmes etapis aastatel 2025–2029. Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kolmandas etapis peavad aja jooksul hoiuseid kaasata soovivad ühistud oma tegevuse ümber korraldama ühistupangaks ja taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Võimalik on jätkata makseasutuse või krediidiandjana, tegevuse lõpetajad peavad aga sellest ametlikult teavitama.
Läbirääkimistel võttis sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 12 Riigikogu liiget, selle vastu oli 41 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 13.48.
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
