Riigikogu kiitis tänahommikusel täiskogu istungil heaks õiguskantsleri ettepanekud looduskaitseseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Samuti lõpetati liikluskindlustuse seaduse muutmise eelnõu teine lugemine.

Õiguskantsleri ettepanek looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Tänasel istungil arutati õiguskantsleri 6. mail tehtud ettepanekut viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted kooskõlla põhiseadusega.

Ettepanekut tutvustas õiguskantsler Ülle Madise, kes leidis, et praegused looduskaitseseaduse sätted, mis keelavad ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamise, on enamikul juhtudel põhiseaduspärased, kuid teatud juhtudel tekitavad ebaproportsionaalseid omandipiiranguid.

Õiguskantsler tõi esile, et looduskaitseseadus loetleb erandid, millele ehituskeeluvöönd ei laiene, kuid need erandid ei ole piisavad.

„Sellest tuleneb, et näiteks, kui üks muuseum tahab rajada kanalisatsioonitoru või kui soovib maaomanik rajada maaparanduskraavi üle truubi ja üle selle silla, et pääseks traktoriga heinamaad hooldama, siis tuleb algatada detailplaneering ja ehituskeeluvööndi vähendamine. Omavalitsustelt oleme kuulnud, et see menetlus ühe kanalisatsioonitoru, väikese tee või truubi ja sillakese jaoks võib võtta kuni poolteist aastat, pluss ametnike töötunnid,” sõnas Madise oma tänases ettekandes Riigikogu liikmetele. Õiguskantsler tegi ettepaneku muuta või täiendada looduskaitseseadust, laiendades lubatud ehitiste loetelu, ning sätestada lihtsam ja vähem koormav menetlus, mis võimaldaks Keskkonnaametil otsustada ehitamise lubamise üle.

Õiguskantslerile esitati küsimus, kas nimetatud muudatus seaduses ei anna pahatahtlikele inimestele võimalust seda seaduseauku kuidagi ära kasutada ja kaldakaitsevööndis piirangutest eemale hoida. Ülle Madise vastas, et Keskkonnaametile jääb jätkuvalt ülesanne hinnata, kas konkreetne tegevus kahjustab kaldakaitset. Muudatus võimaldaks aga menetluse protsessi oluliselt kiirendada.

43 Riigikogu liikme poolt- ja ühe liikme vastuhäälega leidis ettepanek toetust. Sellega sai keskkonnakomisjon ülesande algatada eelnõu, et viia looduskaitseseadus põhiseadusega kooskõlla.

Õiguskantsleri ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Õiguskantsler tegi 3. mail Riigikogule ettepaneku viia tsiviilkohtumenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega.

Õiguskantsleri hinnangul tuleks muuta tsiviilkohtumenetluse seadustikku selliselt, et see võimaldaks vähemalt hagita menetluses inimesele menetlusabi andes arvestada ka tema kulutusi toidule, ravimitele, sidevahenditele ja hügieenitarvetele. Ühtlasi palub õiguskantsler kaaluda võimalust rakendada samasugust lahendust ka hagimenetluses.

Menetlusabi antakse selleks, et võimaldada inimesel osaleda tsiviilkohtumenetluses. Menetlusabi seisneb selles, et inimene vabastatakse täielikult või osaliselt kohtumenetlusega seotud kulude kandmisest (näiteks riigilõiv, tõlkekulu või advokaadi õigusabi tasu). Abi määramisel arvutatakse välja menetlusabi taotleja keskmine kuusissetulek, millest arvatakse maha kulud, mida on seadusega lubatud maha arvata – täna kuuluvad nende hulka üksnes maksud, sundkindlustuse maksed, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks vajalikud summad ning mõistlikud kulutused eluasemele ja transpordile. Säte aga välistab toidu-, ravimi-, side- ja hügieenitarvete kulude mahaarvamise.

Õiguskantsler tõi muu hulgas esile kõige haavatavad ühiskonnaliikmed, kes puutuvad kokku hagita menetlustega (näiteks vähekindlustatud isikud, piiratud teovõimega ja erivajadustega inimesed) ning keda tabab eriti raskelt eluks hädavajalike kulude arvesse võtmata jätmine menetlusabi andmise otsuses. Neil isikutel võib olla väga keeruline erinevates hagita menetlustes oma õigusi tõhusalt kaitsta ning neil on teiste ühiskonnagruppidega võrreldes põhjendamatult väiksemad võimalused oma õigusi kaitsta. See on vastuolus põhiseaduses sätestatud üldise võrdsuspõhiõigusega.

Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, üks liige oli vastu ning üks jäi erapooletuks. Sellega kiideti õiguskantsleri ettepanek heaks ning õiguskomisjon sai ülesande algatada eelnõu, et viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla.

Õiguskantsleri ettepanek töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Riigikogu arutas ka õiguskantsleri 9. mail esitatud ettepanekut muuta töövõimetoetuse seadust viisil, et see oleks kooskõlas põhiseadusega.

Madise viitas, et tema poole pöördus puuduva töövõimega inimene, kes jäi pärast töösuhte lõppemist ilma töövõimetoetusest, kuna talle maksti ühel kalendrikuul lisaks eelmise kuu töötasule ka töösuhte lõpetamisel ettenähtud tasud, sealhulgas jooksva kuu töötasu ja saamata jäänud puhkusetasu.

Töövõimetoetuse eesmärk on toetada pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimese töötamist ja tööle saamist ning tagada talle sissetulek. Kui vähenenud töövõimega inimene töötab ja tema brutosissetulek ületab kuus 1851 eurot ja 30 senti, siis vähendatakse talle makstavat töövõimetoetust.

Mõnikord teeb tööandja töötajale ühes kuus väljamakse mitme kuu eest, mis võib kaasa tuua töövõimetoetuse vähendamise. Töövõimetoetuse seadus näeb ette erandid, et kui sissetulek on ühes kuus suurem puhkusetasu, haigushüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise või muudatuste tõttu väljamakse ajakavas. Need erandid ei hõlma aga olukorda, kus inimene saab ühes kuus mitme kuu töötasu, sest tema töösuhe lõppes jooksval kuul ja talle maksti välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töösuhte lõpetamisel ettenähtud tasud.

Õiguskantsler leidis, et vähenenud töövõimega inimeste erinevale kohtlemisele ei ole mõistlikku õigustust ja see ei ole kooskõlas põhiseadusega Seetõttu tegi ta Riigikogule ettepaneku viia seadus kooskõlla põhiseadusega, et töövõimetoetust ei vähendataks olukorras, kus inimesele makstakse ühes kuus mitme kuu töötasu ja tasu kasutamata jäänud puhkusepäevade eest, kuna tema töösuhe lõppes sellel kuul.

48 poolthäälega leidis õiguskantsleri ettepanek toetust. Seega sai sotsiaalkomisjon ülesandeks algatada eelnõu, et viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (400 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused.

Eelnõu kohaselt tuleb kindlustama hakata kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid. Selleks, et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi abimaterjali.

Lisaks kergliikurite kindlustamise nõudele võetakse Eesti õigusesse üle põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.

Eelnõuga tõusevad ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti keskmine asjakahju ligikaudu 2200 ja isikukahju 4200 eurot. Eesti läbi aegade suurim liikluskindlustuse kahju on aastast 2018 summas 5,6 miljonit, millest isikukahju oli 5,4 miljonit eurot.

Teise lugemise käigus lisati eelnõusse muu hulgas muudatus, mis võimaldab ka liiklusõnnetuses kannatanutel teada saada seni määratud mittevaralise kahju hüvitiste suurused. Praegu on kindlustusandjatel ligipääs vastavale võrdlevale statistikal, samas kannatanutel mitte ning seega on kannatanud ebavõrdses infomonopoli olukorras.

Istungi stenogramm
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside