Riigikogu tänasel istungil toimunud arutelul põlevkivienergeetika tuleviku üle märgiti, et otsuste langetamisel tuleb keskkonnaalaste ja majanduslike kriteeriumide kõrval arvestada ka poliitilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit” arutelul tegid ettekanded MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Töötukassa lda-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Annus tõi esile, et Pariisi kliimaleppest lähtuvalt on ülemaailmseks eesmärgiks seatud kasvuhoonegaaside emissiooni ning sellest tingitud atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu piiramine. „Keskkonnaministeeriumi andmetel pärineb energeetikasektorist ligikaudu 90 protsenti Eestis tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ülekaalukas osa sellest tuleneb omakorda põlevkivienergeetikast,“ märkis Annus. Tema hinnangul on vaja selleks, et vähendada meie süsiniku jalajälge ning olla muu hulgas kooskõlas Euroopa Liidu perspektiiviga liikuda järk-järgult süsinikuneutraalse ühiskonna poole aastaks 2050, on vaja aegsasti ja sisuliselt tegeleda energeetikasektorist pärinevate heitmete kärpimisega. „Kõige efektiivsem viis selleks on alustada sealt, kus on võimalik kõige rohkem kokku tõmmata ehk realiseerida üleminek põlevkivilt taastuvenergiale, tagades seejuures elektrienergia varustuskindluse ning sotsiaalmajandusliku heaolu Eestis,“ ütles Annus.

Vakra rõhutas, et tänu põlevkivisektorile on OECD tõepoolest meid tituleerinud kõige süsinikumahukama majandusega liikmesriigiks ja globaalse rohemajanduse indeksi järgi oleme Euroopa riikide seas viimasel kohal. Tema sõnul kahjuks sellised olulised teemad ühiskonnas ja meedias liigset tähelepanu ei pälvi.

Vakra sõnul on ta jätkuvalt seisukohal, et oleks vaja konkreetset kuupäeva, millal väljuda põlevkivielektri tootmisest. „Et oleks positiivne siht, suund, otsus, siis oleme võimelised leidma ka vajalikud mehhanismid. Aga loomulikult, taastuvenergia suunas liikumine peab olema selge poliitiline siht, maandades samaaegselt efektiivselt ka riske, mis on seotud põlevkivisektoriga,“ ütles Vakra. Ta lisas, et seda teemat on ka siin suures saalis ja Riigikogus veeretatud omamoodi nagu kuuma kartulit, aga loomulikult ka põhjusega, sest sellel võrrandil on kolm muutujat: majandusküsimused, sotsiaalküsimused ja keskkonnaküsimused.

Vakra  ütles, et Riigikogus siinsamas suures saalis on arutatud küsimusi, kus on olnud n-ö põhiteemaks põlevkivi. „Erinevad arengukavad. Näiteks, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, kus on eesmärk suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutustega mõju kohanemiseks. Siis energiamajanduse arengukava aastani 2030, eesmärgiga saavutada selleks ajaks 50 protsenti taastuvenergia osakaal lõpptarbimisel. Või olgu see Riigikogu otsus maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, vastu võetud 6. juunil 2017. Või siis kliimapoliitika põhialused aastani 2050, vastu võetud 5. aprillil 2017, mille eesmärgiks oli seada siis aastaks 2050 sihiks Eesti kasvuhoonegaaside heidet vähendada 80 protsenti võrreldes 1999. aastaga,“ märkis Vakra. Ta lisas loetellu veel Riigikogu otsuse põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastani 2016–2030 kohta, mille eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.

Vakra andis ülevaate keskkonnakomisjonis toimunud maratonistungist põlevkivienergeetika küsimuses asjaomaste asutuste ja ministeeriumide esindajate osavõtul.

Teelahk andis ülevaate Ida-Virumaa tööturust ja tööhõivest viimaste kümnendi jooksul ja koondamislainetest, mis on seotud põlevkivikaevanduste sulgemisega nende aastate jooksul. Tegu on olulise sotsiaalse probleemiga. Käesoleval ajal on regioonis töötusemäär 8 protsenti. Tema sõnul on Ida-Virumaad iseloomustatud pikaajaliste töötute arvuga seoses ettevõtete sulgemisega. Teelahk andis ülevaate abinõudest, mida on rakendatud, et lahendada piirkonna tööhõivega seotud probleemid ja inimeste suunamist ümberõppe kaudu tegutsevatesse ettevõtetesse.

Soomere ütles põlevkivi kasutamist käsitledes, et seal on hulk plusse. „Me oleme ikkagi ainus elektri netoeksportija Euroopa Liidus, väliskaubandusbilanss on korras, riigi maksu- ja tuluallikas 4 protsenti SKT-st, 6000, 7000, 8000 töökohta, kuidas lugeda, kaudselt 13 000, kohaliku ressursi osaline väärindamine, mis on ikkagi hea. Ja pluss – pisiasi küll, aga – tehnoloogia ja kõrvalproduktid selle juures,“ ütles Soomere. Ta tõi välja ka miinused, mida täna palju üles loetud – atmosfäär, põhja ja pinnavesi, visuaalne reostus. Suhteliselt keerukas miinus on see, et me ei väärinda seda ressurssi piisavalt. „Ei saa öelda, et midagi tehtud ei oleks. Lendtuhk, tuhk on kinni püütud. Väävliheitmed on vähenenud oluliselt. Ja sel aastakümnel elektritootmine ise on pigem natukene kasvanud. Nii et asjad on läinud puhtamaks. Lähevad asjad paremaks ka absoluutarvudes. Õhku on paisatud elektrijaamades märksa vähem süsihappegaasi ja lähitulevikus paisatakse tõenäoliselt veel paar korda vähem, isegi kui põlevkivienergeetika peaks praegustes prognoosides enam-vähem samas mahus jätkuma,“ selgitas Soomere.

Tema hinnangul peame maksimumi saamiseks asendama põletamise väärindamisega. „Õli pressimine, segamine või põletamine ei ole lahendus. Saastekoht viiakse lihtsalt kaevandamisest eemale, atmosfääri paisatav heitmete kogus oluliselt ei muutu, väävlit ikka kätte ei saa. Kasu on ainult selles, et õli on kontsentreeritud energiasalvesti,“ toonitas Soomere. „Saame paremaks muutuda ainult, kui me kasutame ära põlevkivi potentsiaali teisiti väga hea põlevkivikeemia alusel. Teistele loota ei saa, sest maailma parim teadmine põlevkivist on praegu Eestis,“ rõhutas Soomere.  Ta märkis oma esinemise lõpus, et „PÕXIT“ ei ole eestikeelne sõna ja loodetavasti ei tule kasutusele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), Marko Pomerants (I), Kalle Palling (RE), Andres Herkel (EVA), Jaak Madison (EKRE), Jürgen Ligi (RE), Henn Põlluaas (EKRE), Peeter Ernits ja Tarmo Kruusimäe (I).

Tänaseks kavandatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) teine lugemine, ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE)  ja Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine on homsel istungil.

Istung lõppes kell 13.34.

Fotod:

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]