Riigikogu arutas liikluskorraldust ja veebikaubandust puudutavaid eelnõusid
Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, mis muudab liikuvusandmed lihtsamini kättesaadavaks ning esimese lugemise läbis eelnõu, mis lihtsustab veebiostudest loobumist.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (753 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu direktiiv.
Muudatustega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelu alad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Muudatuste eesmärk on, et nii avaliku kui ka erasektori teenusepakkujad, näiteks Waze ja Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada andmeid reaalajas.
Seletuskirja kohaselt on koos toimivatel intelligentsetel transpordisüsteemidel potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada nii õnnetusjuhtumite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse tõhusust.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mis vabastab heiteta veoauto ja selle haagise teekasutustasust ehk elektrilised veoautod ei pea 2031. aastani teekasutustasu maksma.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE), mis näeb ette, et edaspidi peab olema võimalik veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui on internetipoest paari klikiga asja soetamine – selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Samuti näeb eelnõu ette, et teenuse lõpetamine peab tulevikus olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga lõpetamiseks peab minema kontorisse kohale.
Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.
Istungi järel toimub Ando Kivibergi eestvedamisel Eesti-Belgia parlamendirühma moodustamine.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
