Erakondade rahastamise kontrolli tõhustav eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis täna esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mis tõhustab erakondade rahastamise järelevalvet.
Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (585 SE) laiendatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi, sealhulgas luuakse volitusnormid, mille alusel saab kohustada erakonda, valimisliitu ning erakonna ja valimisliidu nimekirjas kandideerinud inimest, samuti üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid esitama komisjonile dokumente, teavet ja selgitusi.
Eelnõuga täpsustatakse annetuse mõistet ja keelatud annetuste kataloogi ning muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi. Muudatuse kohaselt lisatakse seadusesse tähtaeg – 30 päeva alates annetuse saamisest –, mille jooksul on annetuse saajal võimalik kanda keelatud annetus annetuse teinud isikule tagasi. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda riigi tuludesse.
Eelnõuga laiendatakse ka erakonna sidusorganisatsiooni mõistet, nii et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi üksnes sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige. Samuti täpsustatakse erakondade aruandluskohustust ning nähakse ette, et erakonnad peavad edaspidi avaldama poliitiliste kulude all ka uuringute ja andmekorje kulud. Lisaks kaotatakse eelnõuga erakondadele laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir, mis praegu on 25 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Andre Hanimägi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 19, vastu aga 57 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu
Riigikogus läbis teise lugemise õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (493 SE), millega parandatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusabi kättesaadavust, et kohtusse pöörduja õigused ei jääks tema majandusliku seisundi tõttu kaitseta.
Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu toetas ettepanekut juunis ja sellest tulenevalt algatas õiguskomisjon eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni muutmiseks. Eelnõu järgi saab kohus menetlusabi andmisel edaspidi arvesse võtta inimese vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, sidele ja hügieenitarvetele.
Eelnõu näeb ette, et menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada tema sissetulekust maha lisaks eluaseme- ja transpordikuludele ka muud eluliselt vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kuupalga kehtivast alammäärast. Menetlusabi andmise otsustamisel tuleb kohtul seega igal konkreetsel juhul hinnata kulutuste vältimatust ning määrata vältimatute kulutuste suurus kindlaks 75 protsendi ülempiiri silmas pidades.
Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Näiteks saab kohus menetlusabina otsustada isiku riigilõivust, kautsjonist või muude kulude kandmisest osaliselt või täielikult vabastada või võimaldada neid tasuda osamaksetena.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu (548 SE), mille eesmärk on tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust, tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.
Eelnõu kohaselt luuakse välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks nähakse ette, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt kuuekuulist tegelikku majandustegevust Eestis.
Elamisloa taotlemisel kehtestatakse eelnõuga täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega. Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidinõue kuuekuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski.
Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uued nõuded kohanemisprogrammi kohustusliku läbimise ja vähemalt A-2 tasemel eesti keele oskuse näol. Lisaks soodustatakse eelnõuga filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis. Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Jaak Valge ja Kalle Grünthal ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Mart Helme.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
