Riigikaitsekomisjon arutas oma eilsel ja tänasel istungil koos huvigruppide ja asjaomaste asutustega riigikaitseseaduse eelnõu, millega luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik.

Komisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul on tegemist väga mahuka eelnõuga, mis hõlmab praktiliselt kogu ühiskonda ja seetõttu kaasab komisjon ka eelnõu menetlusse võimalikult palju huvigruppe. „Oleme kahe päeva jooksul kuulanud ära erinevate asutuste ja organisatsioonide seisukohad ja võin kinnitada, et arutelu on olnud väga konstruktiivne ja meil on olemas koosmeel, et selle eelnõuga edasi minna,“ ütles Metsoja.

Komisjoni aseesimees Kalle Laanet selgitas, et riigikaitseseadusse pannakse kirja õiguslikud raamid, mis tagavad riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kriisi ajal või kaitseolukorras. „Põhiliselt arutasimegi täna, kuidas on kriisisituatsioonis või kaitseolukorras üles ehitatud juhtimine, et elutähtsad teenused ei katkeks,“ ütles Laanet. „Seadusest tulenevad kohustused ei kehti üksnes kaitseväele, vaid laienevad kõigile riigiasutustele. Kõigil asutustel on selged rollid ja see nõuab kindlat juhtimist.“

Komisjon tegi kaitseministeeriumile ettepaneku modelleerida kaitseolukorra lahendamine.

Eelnõu järgi lähtub Eesti riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad.

Seaduses sätestatud kaitseolukorra mõiste kohaselt võib riigil kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse.

Kahe päeva jooksul osalesid riigikaitsekomisjoni istungitel Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikantselei, Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseväe, Riigikontrolli, Eesti Panga, Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti Valdade ja Linnade Liidu, Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Turvaettevõtete Liidu ja Eesti Vee-ettevõtjate Liidu ning Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindajad.

Riigikaitseseaduse eelnõule (112 SE) saab esitada muudatusettepanekuid 26. veebruarini.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]