Komisjonid soovivad iga-aastast julgeolekupoliitika arutelu täiskogus
Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon asusid täna Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamist arutades seisukohale, et muutuvas julgeolekukeskkonnas peab peaminister andma parlamendile senisest tihemini ehk korra aastas Eesti julgeolekupoliitikast ülevaate.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul leidsid komisjonid, et julgeolekupoliitika alusdokumenti tuleks uuendada igas parlamendikoosseisus, võttes arvesse muudatusi rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas ning Eesti ja liitlaste hoiakutes ohtudele vastu seismisel. Seejuures toetasid komisjonid tema sõnul põhimõtet, et dokumendi muutmine ei tohiks jääda vahetult Riigikogu valimiste eelsesse perioodi. „Küll aga on meie ootus, et peaminister käiks Riigikogu ees Eesti julgeolekupoliitikast ülevaadet andmas igal aastal,“ ütles ta.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et kui praeguse kokkuleppe kohaselt annab peaminister Riigikogule Eesti julgeolekupoliitika kohta ülevaate ühe korra nelja aasta jooksul, siis seda on liiga vähe, vaadates, kui dünaamiline on julgeolekuolukord maailmas. „Riigikogu täiskogus toimub iga aasta algul välispoliitika arutelu ning igal sügisel ka Euroopa Liidu poliitika arutelu. Eesti julgeolekupoliitika arutelu peab samamoodi Riigikogus toimuma hakkama korra aastas,“ ütles ta.
Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon kujundasid oma seisukoha, arutades Eesti julgeolekupoliitika alusdokumendi uuendamist. Komisjonid on uue dokumendi koostamist koos Riigikantselei esindajatega alates eelmisest sügisest korduvalt arutanud ning teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas alusdokumenti muuta. Ettepanekuid on tehtud nii sõnastuste kui ka ohtude ja prioriteetide kohta, mida dokument peaks kas täiendavalt või senisest põhjalikumalt käsitlema.
Lähikuudel Riigikogu menetlusse jõudev julgeolekupoliitika alusdokument kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus, elanikkonnakaitse ja riigi toimimine, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas rõhutatakse dokumendis, et Eesti kaitsekulud peavad püsima vähemalt viie protsendi tasemel SKPst.
Julgeolekupoliitika alusdokumendi koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta algul.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
