NATO PA kutsub leevendama Ukrainale seatud relvapiiranguid Venemaa sõjaliste objektide ründamisel
NATO Parlamentaarne Assamblee (PA) võttis täna vastu kaks deklaratsiooni, kus kutsutakse liikmesriike Ukrainat pikaajaliselt toetama, suurendama kaitsekulutusi ning leevendama Ukrainale seatud piiranguid, mille kohaselt ei tohi liitlaste relvi kasutada Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste objektide ründamisel.
Assamblee täiskogu istungil vastu võetud deklaratsioonid keskenduvad juulis Washingtonis toimuva NATO tippkohtumise prioriteetidele ja Ukraina pikaajalisele toetamisele. Muu hulgas kutsuvad saadikud liikmesriike üles suurendama kaitsekulutusi, tõdedes samas, et vajalik võib olla seada kõrgemaid sihte kui senine eesmärk kulutada kaitsele kaks protsenti SKPst. Ukraina toetamist käsitlevas avalduses kutsutakse riike kiirendama sõjalise abi andmist, mida Ukraina vajab sõja võitmiseks, ning jätkama abi andmist pikaajaliselt. Samuti kutsuvad saadikud Ukrainale relvastust andud riike üles loobuma piirangutest, mis ei luba Ukrainal rünnata nende relvadega Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke.
Kevadistungi algul esines sõnavõtuga NATO peasekretär Jens Stoltenberg. NATO PA Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid palus Stoltenbergil selgitada mõned päevad tagasi väljendatud seisukohta, et ta ei toeta lääneriikide territooriumilt Ukraina kohal Venemaa rakettide ja droonide alla tulistamist, nähes selles ohtu, et NATO riikide sekkumine eskaleerib olukorda. Samuti küsis ta peasekretäri hinnangut osas riikides arutatavale võimalusele saata Ukrainasse oma väeüksusi aitamaks Ukrainat näiteks väljaõppega. Stoltenberg selgitas, et ei pea mõistlikuks selliste sammude arutamist, millel ei ole liitlaste täit toetust, ning kordas oma seisukohta, et NATO riikide vägede sekkumine Ukraina sõtta kätkeb endas ohtu tuua kaasa laiem NATO ja Venemaa vaheline sõda Euroopas.
„Nii Stoltenbergi kui ka mitmete teiste liitlaste väljendatud seisukohad näitavad, et endiselt on otsuste langetamisel väga oluliseks teguriks eskalatsioonihirm ja sellest tulenevalt omakorda tõmmatakse maha erinevaid punaseid jooni. Oleme kogu sõja vältel näinud, et hiljem need punased jooned siiski ületatakse,“ ütles Kaljulaid. „Just äsja tõestasid lääneriigid, et on suutelised edukalt kaitsma Iisraeli Iraani välja tulistatud rakettide ja droonide eest, kusjuures seda tegid NATO riigid. Mingil põhjusel selles eskalatsiooniohtu ei nähtud. Oleks huvitav teada saada, mis on Ukraina puhul teisiti ja miks Ukrainat samal viisil ei saa aidata, nagu aidati Iisraeli.“
Assamblee kevadsessiooni käigus kohtusid Eesti esindajad Portugali delegatsiooniga, mille juht kavatseb kandideerida aasta lõpus toimuvatel valimistel NATO PA presidendiks. Kohtumisel arutati nii Ukraina toetamist kui ka assamblee prioriteete. Lisaks osales Kaljulaid Põhja- ja Baltimaade delegatsioonijuhtide kohtumisel ning kaitse- ja julgeolekukomitee visiidil Novo Selo harjutusväljale.
Bulgaarias Sofias toimunud assamblee kevadistungjärgul osales alates laupäevast lisaks Kaljulaidile ka Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]