Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta koos täiendustega, milles rõhutatakse Rail Balticu ja Via Baltica väljaehitamise võtmerolli Põhja-Euroopa kaitsevalmiduse tõstmisel ning liikmesriikide koostöö olulisust veealuse taristu kaitsel ja kahjustamise korvamisel.

Komisjoni esimehe Peeter Tali sõnul võimendavad Eesti seisukohad tahet Euroopa kaitsevalmidust otsustavalt tõsta. „Eesti seisukohad lähtuvad Soome endise presidendi Sauli Niinistö raportist ning toetavad jõuliselt Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevusi, mis tugevdavad Euroopa tsiviil- ja sõjalist valmisolekut. Kaitsevalmiduse ja kriisikindluse juures on oluline koostöö NATOga, aga samas peab Euroopa Liit välistama NATO dubleerimise ning selgelt arvestama ja toetama NATO kollektiivkaitse vajadusi,“ rõhutas Tali.

„Euroopa tsiviil- ja sõjalise valimisoleku tugevdamisel on oluline ja ajakriitiline võtmeroll põhja-lõuna ühenduste elutähtsa taristu ehk raudtee Rail Baltic ja maantee Via Baltica väljaehitamisel. Praegu on Läti, Eesti ja Soome ühenduste vaates nagu saareriigid.“

Istungil märgiti, et edendada tuleb infovahetust ja ohupildi viimist otsustajateni. Toodi välja, et Euroopa Liidu liidritel on ohutaju olemas, ent ideede elluviimine liikmesriikides nõuab ikka veel liiga palju tööd ja aega. Eesti soov on anda lisatõuge erinevatele algatustele, pakkudes suuniseid uuele Euroopa Komisjonile.

Istungil käsitleti kriisikindluse tõstmist ja osutati, et silmas tuleb pidada nii sõjalisi kui ka hübriid-, kliima- ja pandeemiaohte. Nenditi, et oluline on tegeleda varude eelpaigutamise ja vajalike vahendite hankimisega, et erinevates kriisides toime tulla. Seisukohtades rõhutatakse, et Euroopa Liidu ühiseid elanikkonnakaitse ja päästevõimekusi peab olema võimalik kasutada ka sõjalise ohuolukorra korral ja selle ohuga tuleb arvestada varude eelpaigutamisel.

Kriitilisest ja elutähtsast veealusest taristust rääkides toonitati vajadust tugevdada Eesti suutlikkust katkestustele kiirelt reageerida, samuti kahju tekitanud aluseid kinni pidada. Eesti seisukohtades rõhutatakse ka vajadust luua Euroopa Liidus süsteem, mis võimaldaks veealust taristut kiirelt parandada.

Eesti toetab tegevusi, mis tugevdavad Euroopa Liidu valmisolekut vaenulike kolmandate riikide õõnestustegevust ja sabotaaži ära hoida, raskendavad selliste operatsioonide elluviimist ning tõhustavad nende eest karistamist ja poliitilist omistamist.

Komisjon otsustas Eesti seisukohti täiendada ja rõhutada Rail Balticu ja Via Baltica olulisust. Seisukoha järgi näeb Eesti, et Euroopa Liidu kaitsevalmiduse tõstmise juures on oluline osa sõjalise liikuvuse edendamisel ja selle rahastamisel nii raudteel kui ka maanteel.

Samuti lisas komisjon seisukoha, et kiirendada ja tõhustada liikmesriikide koostööd, et ühtlustada lähenemist veealust taristut kahjustanud aluste omanike vastutusele võtmisel ja tekitatud kahju korvamisel.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta tutvustasid Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori ja Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Katrin Juhandi.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]