Riigikogu peab Toompea lossis kaks korralist istungjärku aastas: jaanuarist juunini ja septembrist detsembrini. Korralised istungid toimuvad täiskogu töönädalal esmaspäevast neljapäevani. Kolmele täiskogu töönädalale järgneb istungivaba nädal, kui saadikud kohtuvad valijatega, käivad välislähetuses jpm.
Riigikogu töögraafik võimaldab parlamendis tööd paremini planeerida ning eristab selgelt komisjonide ja täiskogu tööaja. Ajagraafikut võib muuta üksnes Riigikogu ise ja ühe hääletusega saab muuta kõige rohkem ühe nädala töögraafikut.
Esmaspäev
- 9–11 fraktsioonide töö
- 11–13 alatiste komisjonide töö
- 13.30–15 erikomisjonide töö
- 15–24 Riigikogu istung ja vaba mikrofon
Teisipäev
- 9.00–10 fraktsioonide töö
- 10–13 Riigikogu istung
- 14– alatiste komisjonide töö
Kolmapäev
- 9–12 fraktsioonide töö
- 12–14 infotund
- 14– Riigikogu istung
Neljapäev
- 10–13 Riigikogu istung
- 14–16 alatiste komisjonide töö
- 16– erikomisjonide töö
Reede
- 10–11 väliskomisjoni töö
- 11– Euroopa Liidu asjade komisjoni töö
Riigikogu taasiseseisvumisjärgsetest koosseisudest on IX Riigikogu istungitel tehtud kõige suurem hulk töötunde.
Korralised istungjärgud
Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad kaks korda aastas. Kevadistungjärk algab jaanuari teisel esmaspäeval ja lõpeb juuni kolmandal neljapäeval. Sügisistungjärk algab septembri teisel esmaspäeval ja lõpeb detsembri kolmandal neljapäeval.
Riigikogu täiskogu töönädalal toimuvad korralised istungid esmaspäevast neljapäevani. Kolmele täiskogu töönädalale järgneb istungivaba nädal, kui Riigikogu liikmed täidavad teisi rahvaesindaja ülesandeid. Nad kohtuvad valijate ja huvirühmadega, osalevad seminaridel ja konverentsidel, kirjutavad artikleid ja esindavad Riigikogu välislähetustel.
Riigikogu on aastast 1992 kuni tänaseni kõige rohkem istungeid pidanud VIII koosseisu ajal.
Erakorralised istungjärgud ja täiendavad istungid
Lisaks korralistele istungjärkudele võib valitsuse, presidendi või vähemalt 21 Riigikogu liikme ettepanekul kokku kutsuda ka erakorralisi istungjärke. Peale selle võib korralise istungjärgu ajal toimuda täiendavaid istungeid. Kui korralisel Riigikogu istungil puudub osavõtvate liikmete arvu miinimumi ehk kvoorumi nõue, siis täiendavast istungist ja erakorralisest istungjärgust peab osa võtma vähemalt 51 Riigikogu liiget.