Mida Riigikogu teeb?
Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu küsimusi. Tema tähtsamad ülesanded on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust.
Rahva otsene osalemine riigivalitsemises on praktikas võimatu, seetõttu valib rahvas endi hulgast esinduskogu ehk Riigikogu. Nii teostab rahvas hääleõiguslike Eesti kodanike kaudu riigivõimu.
Kuidas Riigikogu töötab?
Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks ja aastas on kaks korralist istungjärku. Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides ja fraktsioonides. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult.
Kinniseks kuulutatakse istungid, kus Riigikogu peab arutama küsimusi, mille avalik arutelu võiks kahjustada riiki või selle julgeolekut või tuua avalikuks riigisaladusi. Seni on seda tehtud vaid ühel korral, kui ratifitseeriti relvahanke lepingut.
Vaata otseülekannet istungisaalist.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on Riigikogu liikmel istungil aega ettekandeks 20 minutit, sõnavõtuks kõnetoolist 5 minutit (taotluse korral võib istungi juhataja anda juurde 3 minutit), sõnavõtuks kohapealt 2 minutit, vastusõnavõtuks 2 minutit ning kohapealt suulise küsimuse esitamiseks 1 minut.
Millised on Riigikogu ülesanded?
Riigikogu kolm tähtsamat ülesannet on vastu võtta seadusi ja otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ning arendada välissuhtlust.
Lisaks sellele Riigikogu:
- Otsustab rahvahääletuse korraldamise
- Valib Vabariigi Presidendi
- Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid
- Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks
- Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande
- Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri
- Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed
- Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed
- Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigile varaliste kohustuste võtmise
- Esineb avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole
- Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed
- Otsustab umbusalduse avaldamise ministrile, peaministrile või Vabariigi Valitsusele
- Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra
- Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
- Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.