Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

ELAK korraldab seoses Briti referendumi tulemustega parlamentaarse kuulamise EL tulevikust

ELAKi esimehe Kalle Pallingu sõnul võib Ühendkuningriik küll lahkuda Euroopa Liidust, kuid on ja jääb liidu liikmesriikidele oluliseks partneriks nii majanduse kui julgeoleku vallas.

„Eestil on Ühendkuningriigiga tihedad sidemed, samuti on paljud Eesti elanikud seal tööl või õppimas ja seepärast on oluline arvestada kõigi võimalike Brexitist tulenevate mõjudega,“ ütles Palling.

Esimeses teemablokis räägivad Euroopa Liidu siseturust ja konkurentsivõimest ning majandus- ja rahaliidust (EMU) ja Euroopa Liidu eelarvest rahandusministeeriumi finantspoliitika- ja välissuhete asekantsler Märten Ross ja Eesti Panga president Ardo Hansson.

Julgeolekuküsimustest on kutsutud rääkima välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ja siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsleri Erkki Koort.

Kaupade ja teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus käsitleb oma ettekandes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Keit Kasemets.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand käsitlevad töötajate vaba liikumise ja tööhõivega seotud küsimusi. Eksperdina osaleb Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Brexitil ehk Ühendkuningriigis juunis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Referendumil osales üle 70 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Reedel kell 9-13 Riigikogu konverentsisaalis toimuv parlamentaarne kuulamine on avalik ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Parlamentaarsel kuulamisel osalemiseks palume registreerida piret.valler@riigikogu.ee hiljemalt 1. septembril kell 15. Ajakirjanikel palume sündmuse kajastamise soovist teada anda pressiteenistusele.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Monika Haukanõmm: Kaljuranda ei esitatud, sest Reformierakond randus kaljudele

Vabaerakonna aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul näitab Reformierakonna juhatuse otsus toetada valimiskogus Siim Kallast Marina Kaljuranna asemel parteis valitsevat kaootilist liikumist, mis iga müksu peale suunda muudab.

„Ilmselt mingil osal ühiskonnast oli ootus, et Reformierakond on Marina Kaljuranna toetamisega tõsimeeli muutumas. Sellest tuleneb ka välisministri kõrge toetus. Lõppmängus selgus, et Kaljuranna kuvand ei sobi tegelikult Reformierakonna salaskeemidesse. Avalikkuse ette püstitati teatrilava, mille taga sõideti väikese kogemusega poliitikust vaikselt üle. Peaminister Rõivas on kergekäeliselt lubadusi jagades käitunud Kaljurannaga alatult ja silmakirjalikult,“ ütles Haukanõmm.

Tema hinnangul süvendab see olukord Reformierakonna stagnatsiooni. „ Kaljuranna toetajad hakkavad nüüd kätte maksma ja see viib erakonna veelgi sügavamasse depressiooni. Marina Kaljuranna tulevik on aga hägune. Kui Rõivas kukub, siis Rosimannus võib hakata temast järgmist peaministrit tegema, et erakond päästa. Kuid sellisel juhul seatakse Kaljuranna üle peaaegu totalitaarne kontroll, et tal ei jääks midagi muud üle kui olla Rõivase tuunitud peegeldus,“ ütles Vabaerakonna aseesimees.

Haukanõmm lisas, et presidendi valimist valimiskogus Reformierakonna sisesõda ei pruugi segada, sest kohalikest omavalitsustest tulnud valijamehed ei ole reeglina erakonnakontorite diktaadi alla ja nende poolt võib loota riigimehelikku otsust.

Monika Haukanõmm
56966326
Monika.Haukanomm@riigikogu.ee

 

Menetlusse võeti eelnõu haldusreformi seaduse muutmiseks

Riigikogu liikme Mark Soosaare 30. augustil algatatud haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE).

Eelnõu näeb ette valitsusele suurema kaalutlusõiguse andmise omavalitsuste ühinemiskriteeriumide täitmisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Monika Haukanõmme, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa ja Külliki Kübarsepa 30. augustil algatatud haldusreformi seaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu (273 SE).

Eelnõu eesmärk on luua võimalused Setumaa osade omavaheliseks ühinemiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 29. augustil algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (272 SE).

Eelnõu näeb ette, et kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt kaks aastat. Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme ühe kuu ametipalk. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Valimiskogu toimub 24. septembril

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ning Vabariigi Presidendi valimise seadusele Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu Estonia kontserdisaali 24. septembril 2016 kell 12.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine tseremoonial

Kell 15:00 Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja  liikmed  Ain Lutsepp, Marianne Mikko ning Madis Milling osalevad Ämari lennubaasis toimuval NATO õhuoperatsiooni üksuste vahetuse tseremoonial.

Riigikogu kolmandas hääletusvoorus Vabariigi President ei selgunud

Kolmandaks hääletusvooruks kanti hääletamissedelile Siim Kallase ja Mailis Repsi nimed, sest nemad kogusid teises hääletusvoorus kõige rohkem hääli.

Kolmandas hääletusvoorus sai Siim Kallas 42 häält. Mailis Repsi toetas 26 Riigikogu liiget. Märgistamata hääletussedeleid oli 30. Kolmandas hääletusvoorus osalemiseks sai sedeli 99 ja hääletamisest võttis osa 98 Riigikogu liiget.

Kuna ükski kandidaat ei kogunud vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust (68 häält), kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Vabariigi Valimiskomisjoni otsusel on valimiskogus toimuva esimese hääletusvooru kandidaadid Siim Kallas ja Mailis Reps.

Fotod (fotod laekuvad viivitusega)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Vabariigi Presidendi valimine

Esimene hääletusvoor

Salajasel hääletusel sai presidendikandidaatidest enim hääli Eiki Nestor, kes kogus 40 häält. Mailis Reps sai 26 ja Allar Jõks 25 häält.

Märgistamata hääletussedeleid oli 8. Hääletamisest võttis osa 99 Riigikogu liiget.

Teine hääletusvoor

Salajasel hääletusel sai Siim Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält.

Märgistamata hääletussedeleid oli 1. Hääletamisest võttis osa 99 Riigikogu liiget.

Kolmas hääletusvoor

Salajasel hääletusel sai presidendikandidaatidest enim hääli Siim Kallas, kes kogus  42 häält. Mailis Repsi toetas kolmandas hääletusvoorus 26 Riigikogu liiget.

Märgistamata hääletussedeleid oli 30. Hääletamisest võttis osa 98 Riigikogu liiget.

Kuna kumbi kandidaat ei kogunud vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust, kutsus Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Vabariigi Valimiskomisjoni otsusel on valimiskogus toimuva esimese hääletusvooru kandidaadid Siim Kallas ja Mailis Reps.

Valimiskogu

Valimiskogu koguneb Estonia kontserdisaali 24. septembril kell 12.

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest (keda on 101) ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest (234). Kohaliku omavalitsuse esindajate arvu määramisel võetakse arvesse hääleõiguslike Eesti kodanike arv vallas või linnas.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogus esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.

Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.

Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul.

Kuidas valitakse presidenti?


Animatsioon: Greete Palmiste, Eesti Rahvusringhääling

Vabariigi President asub ametisse 10. oktoobril 2016.

Ametisse astumine

Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees:

“Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.”

Lisainfo

Vabariigi Valimiskomisjon

631 6540

Riigikogu teises hääletusvoorus jäi Vabariigi President valimata

Täna jätkus Riigikogu erakorraline istungjärk Vabariigi Presidendi valimise teise hääletusvooruga, kus presidendikandidaatideks olid Siim Kallas, Mailis Reps ja Allar Jõks.

Teises hääletusvoorus ei osutunud Vabariigi President valituks, kuna ükski kandidaat ei saanud nõutavat Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 Riigikogu liikme toetust.

Salajasel hääletusel sai Siim Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält.

Märgistamata hääletussedeleid oli 1. Hääletamisest võttis osa 99 Riigikogu liiget.

Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub täna kell 16 Vabariigi Presidendi valimise kolmanda hääletusvooruga, kus presidendikandidaatideks on teises voorus enim hääli saanud Siim Kallas ja Mailis Reps.

Fotod (fotod laekuvad viivitusega)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon: Kõpu valla vaidlustatud haldusreformi seaduse paragrahvid on põhiseadusega kooskõlas

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet märkis, et valla poolt vaidlustati haldusreformi seaduse kolm paragrahvi, mis reguleerivad menetlustähtaegade pikkust Vabariigi Valitsuse algatamisel toimuva omavalitsuste ühendamise korral ning üks paragrahv, mis näeb ette, et omavalitsustele ei  maksta ühinemistoetusi, kui ühendamine viiakse läbi Vabariigi Valitsuse algatusel. „Komisjoni enamus leidis, et vaidlustatud paragrahvid ei ole põhiseadusega vastuolus,“ ütles ta.

Laaneti sõnul on haldusreform Eesti inimestele ja Eesti riigile vajalik, sest aitab luua võimekamaid ja elanikele paremaid teenuseid pakkuvaid omavalitsusi. „Elu on viimase kümne aasta jooksul näidanud, et kui jääme ootama ainult omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, siis neid liitumisi toimub väga vähe ja haldusreformiga soovitavad  eesmärgid jäävad saavutamata,“ lisas ta.

Kõpu vald esitas tänavu juulis Riigikohtule taotluse hinnata haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, sest pidas mitut haldusreformi seaduses olevat paragrahvi põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse (200 SE) vastu tänavu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada omaalgatuslik ühinemine ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Järgmise aasta veebruaris algatab Vabariigi Valitsus aga nende valdade ja linnade ühendamise, kelle elanike arv ei vasta miinimumsuuruse kriteeriumile ja kes ei ole otsustanud ühineda omaalgatuslikult. Ühinemised viiakse läbi 2017. oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimise käigus.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Peep Aru sai maaelukomisjoni liikmeks

Riigikogu juhatus registreeris Peep Aru Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitas ta maaelukomisjoni liikmeks.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee