Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Põhiseaduskomisjon koguneb erakorralisele istungile arutama haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust

„Komisjon koguneb haldusreformi seadust puudutava küsimuse arutamiseks erakorraliselt, et saaks Riigikohtule edastada oma arvamuse võimalikult kiirelt,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Haldusreformi seadus on Eesti riigi ja omavalitsuste jaoks äärmiselt oluline seadus ning oleks hea, kui vaidlus selle üle saaks võimalikult operatiivselt lahendatud.“

Taotluse hinnata haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele esitas Riigikohtule tänavu juulis Kõpu vald.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse (200 SE) vastu tänavu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Nestor: ainus võimalus riikidena kesta, on leida samu väärtusi jagavaid liitlasi

„Baltimaad ei ole mitte ainult maailmakaardile kõrvuti sattunud riigid, vaid saatusekaaslased,“ ütles Nestor. „Võime olla uhked, et aastakümned okupatsioonirežiimi alluvuses ei lämmatanud meie vabaduseiha ega murdnud meie usku demokraatiasse ja isikuvabadustesse.“

„1990-ndatel valisime vaba maailma, demokraatia ja avatuse, täna peame olema valmis koos oma sõprade ja liitlastega neid väärtusi kaitsma,“ ütles Nestor.

Nestori sõnul on nii Baltimaad kui maailm meie ümber 25 aastaga väga palju muutunud, kuid meie ainus võimalus riikidena kesta, on leida samu väärtusi jagavaid liitlasi. Seepärast peab tema sõnul iga päev töötama selle nimel, et Balti riigid ja meile olulised organisatsioonid nagu NATO ja Euroopa Liit läheks edasi.

Nestor tunnustas Jurmalas piduliku kontserdi eel eesti keeles peetud kõnes Läti poliitikuid ja rahvast, kes 25 aastat tagasi iseseisvuse taastamise otsuse tegid ja avaldas lootust, et järgmised 25 aastat tuleks Baltimaadele sama töökad ja edukad.

Nestor rõhutas, et eestlastele, lätlastele ja leedulastele on väga oluline meie rahvuse, keele ja kultuuri kestmine üle aegade. Ta soovis, et meie lapsed ja lapselapsed oleksid uhked lätlased, leedulased ja eestlased, kuid ka väärikad eurooplased ja maailmakodanikud, kes mõistaksid, kui kõrge on vabaduse hind, ning aduksid meie vastutust aidata ka oma sõpru, riike ja rahvaid, kellel ei ole õigust vabalt rääkida ja otsustada.

Täna päeval asetas Nestor lilled Riias vabadussamba jalamile. Homme osaleb ta Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste kohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu ja 20. Augusti Klubi tähistasid taasiseseisvumispäeva ühisistungiga

Istungi alguses lauldi Eesti hümni E STuudio noortekooriga, mida juhatas dirigent Külli Lokko. Istungil pidasid kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor, Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi president Juris Karlsons, 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme, Islandi parlamendi Althingi spiiker Einar K. Guᵭfinnsson, Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard, peaminister Taavi Rõivas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tänas oma kõnes 20. Augusti Klubi liikmeid, kes 25 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kell 23.02 võtsid vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

„Eesti on ja jääb vabaks riigiks. Meie taastatud iseseisvus seisab oluliselt tugevamal alusel kui varasem. Maailmas elavad demokraatlikud ja vabad rahvad on targemad ja teevad koos tööd, et oma vabadust kaitsta. Ja meie teeme seda sama tööd koos oma sõprade ja liitlastega,“ ütles Nestor.

Läti Ülemnõukogu saadik ja 4. Mai Deklaratsiooni Klubi President Juris Karlsons õnnitles 20. Augusti Klubi Eesti taasiseseisvumise aastapäeva puhul. „1990. ja 1991. aastal täitsime oma rahvale antud lubaduse ja saavutasime tunnustuse sellega, et tegime ajaloolise otsuse hääletada oma riikide iseseisvuse taastamise poolt pärast pool sajandit kestnud okupatsiooni,“ ütles Karlsons.

20. Augusti Klubi presidendi Ants Veetõusme sõnul ootas rahvas Eesti Vabariigi Ülemnõukogult iseseisvuse taastamise otsust ja otsustavad tunnid olid 20. augusti õhtuks saabunud. „Kui kõlas Ülo Nugise haamrilöök, mis kinnitas, et otsus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest on vastu võetud, siis oli see rõõmuks rahvale, kes oli kogunenud Toompea lossi esisele väljakule. Selline ühtekuuluvustunne saadikute ja rahva vahel saab tekkida vaid neil harvadel hetkedel riigi ajaloos, kui võetakse vastu ülitähtsaid otsuseid, mida just rahvas on oodanud ja tahtnud,“ ütles Veetõusme.

Veetõusme selgitas, et selle haamrilöögi ja otsusega lõppes üks etapp Eesti Vabariigi de facto taastamises. „Alguse sai see 16. novembril 1988 iseseisvusdeklaratsiooniga ja lõppes Eesti rahva triumfiga, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti Vabariik on oma iseseisvuse taastanud,“ ütles Veetõusme.

Islandi parlamendi Althingi spiikri Einar K. Guᵭfinnssoni sõnul ei unusta ta kunagi 1991. aasta ajaloolisi sündmusi. „Olin uhke meie valitsuse tegevuse üle, mida juhtisid peaminister Oddsson ja välisminister Hannibalsson. Meie valitsus toetas kindlalt Eesti nõudmisi saada tagasi iseseisvus ja tunnustas esimesena teie iseseisvust. Uudised Tallinnast ja pildid sellest, kuidas vaprad eestlased kaitsesid Tallinna teletorni, on mulle igaveseks mällu sööbinud,“ ütles Guᵭfinnson.

Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard meenutas oma kõnes, kuidas ta külastas Taani parlamendi delegatsiooniga Eestit iseseisvumise taastamise aastal. „Mäletan, kui rõõmsad ja uhked olid kodanikud, kellega me kohtusime. Samasugust rõõmu ja uhkust olen näinud ka täna,“ ütles Kjærsgaard. “Eestlased võitsid oma sõltumatuse tagasi suure julgusega – ja jõudu kasutamata,“ lisas Kjærsgaard.

Peaminister Taavi Rõivas tänas 20. Augusti Klubi liikmeid otsustusjulguse eest. „Teie rajatud vundamendile on hea Eesti tulevikku ehitada,“ ütles Rõivas.

Peaminister toonitas, et 25 aastat on aukartust äratav ajaühik kogu Eesti riikluse loo taustal, – meie taastatud iseseisvuse aeg ulatub juba üle veerandi kogu Eesti Vabariigi senise elupikkuse. „Samal ajal on veerandsada aastat vaid viiv inimkonna ajaloos ning seda enam võime olla uhked, kui palju oleme selle ajaga saavutanud,“ ütles Rõivas.

Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė kirjeldas oma kõnes 1991. aasta sündmusi. “Pärast ebaõnnestunud katseid lämmatada Nõukogude Liidus demokraatlikud protsessid ja pärast läbikukkunud riigipöördekatset, s.t. nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist, kuulutas Eesti Ülemnõukogu kohe, 20. augustil 1991 kell 23.02, Eesti Vabariigi iseseisvaks ja kutsus teisi riike taastama diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Läti tegi sama 21. augustil. 22. augustil 1991 taastas Leedu Vabariik diplomaatilised suhted Eesti ja Lätiga,“ ütles Valionytė.

29. augustil 1991 tunnustas Vene Föderatsioon Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 17. septembril 1991 astusid Eesti, Läti ja Leedu ÜRO liikmeks ning kolme Balti riigi lipud heisati üheaegselt ÜRO peakorteris.

„Tänasest vaatenurgast tundub uskumatu, kui palju saavutati nii vähese ajaga. Kolm väikese rahvaarvuga Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu –, mis ei olnud kunagi kaotanud oma lootust vabadusele, mängisid olulist rolli nõukogude impeeriumi hävitamises ja maailmakaardi muutumises tänu sellele,“ ütles Valionytė.

Kõned

Istungi fotod (NB! Fotod laekuvad viivitusega)

Istungi kõnede täistekstid

Videosalvestis (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Pika Hermanni torni heiskasid lipu iseseisvuse taastamise päeval sündinud noored

Riigikogu esimees Eiki Nestor meenutas pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial Pika Hermanni torni jalamil, et 25 aastat tagasi ärgati hommikul murega südameis, aga ka ootusega, kas suudame lahti saada ikkest ja olla jälle vabad inimesed iseseisvas Eestis.

„Nii palju lootust ja muret korraga polnud paljud meist kunagi tundnud,“ ütles Nestor. „Päeva lõpuks tundsime end juba võitjatena, sest Ülemnõukogu võttis kell 23.02 vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.“

Õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta ütles, et väike rahvas on nii suur, kui suur on tema usk oma tulevikku. Viilma sõnul lehvib Eesti lipp täna Pika Hermanni tornis mitte ainult taastatud iseseisvuse sümbolina, vaid ka vabaduse kestvuse ning taevase õnnistuse märgina nii praegustele kui tulevastele põlvedele.

20. Augusti Klubi esimees Ants Veetõusme juhtis oma kõnes tähelepanu, et lipp on olnud eestlastele alati püha ese, millesse suhtutakse austuse ja armastusega. „Meie sinimustvalge on midagi erilist, sest nii lipule endale kui iga tema värvile on olemas seletus, mida paljud põlvkonnad on edasi kandnud,“ ütles Veetõusme.

Kuberneri aias toimunud tseremoonial osalesid Eesti Lipu Selts, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoorid, Kaitseliidu Tallinna Maleva orkester, Kaitseliidu liputoimkonnad, skaudid, gaidid, üliõpilasorganisatsioonid, seltsid ja ühingud oma lippudega. Koore ja orkestrit juhatasid Kalev Kütaru, Jüri Rent ja Ants Üleoja.

Täna kella 10-14 on Pika Hermanni torn kõikidele huvilistele avatud.

Kell 15 on kõik oodatud Toompeale Lossi platsile tasuta kontserdile „Ei ole üksi ükski maa“. Kontserdil esinevad Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Tanel Padar, Jüri Pootsmann, The Ilves Sisters, Singer Vinger, E STuudio noortekoor, Üllar Saaremäe, Justs Lätist ja Michael Monroe Soomest.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 22. – 28. augustini

Teisipäev, 23. august

Kell 9.30 – Eesti välisesinduste juhtide kohtumine Riigikogus, sõna võtavad väliskomisjoni esimees Sven Mikser, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ning välisministeeriumi kantsler Rainer Saks.

Kolmapäev, 24. august

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab kärajate kivi ja osaleb konverentsil „Raikküla kärajad 800“, mida korraldab Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (Raikküla mõis Raplamaal).

Neljapäev, 25. august

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab MTÜ Polis korraldatud konverentsi „Kohalik omavalitsus kui Eesti riigi taastamise vundament – kas ka muudatuste mootor“ (Aruküla).

Reede, 26. august

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Euroopa Parlamendi aseesimehe Ulrike Lunacekiga.

Kell 11.30 – Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Euroopa Parlamendi asepresidendi Ulrike Lunacekiga.

Kell 13 – Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Gruusia Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni ministri David Bakradzega.

Pühapäev, 28. august

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Juminda 1941. aasta miinilahingu ohvrite mälestustseremoonial ning asetab seal pärja Eesti rahva poolt (Juminda).

Lähetused

21. – 22. august
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Läti taasiseseisvumise 25. aastapäeva tähistamistel ning NB8 (Põhjamaade ja Balti riikide) spiikrite kohtumisel Riias.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Kohtumisel USA kongressi delegatsiooniga olid fookuses kaitsekulutused

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser tänas USAd toetuse eest Eesti taasiseseisvusperioodi jooksul ja USA vägede kohaloleku eest NATO idatiival. „Eesti on väga tänulik, et USA aitab tagada meie piirkonna jugeolekut,“ ütles Mikser. Tema sõnul on õigustatud iga NATO idatiiva kindlustamiseks panustatud sent.

Mikser kinnitas kohtumisel, et Riigikogus valitseb julgeoleku küsimustes ja kaitsekulutuste planeerimisel üksmeel. „Võtame väga tõsiselt oma lubadust hoida kaitsekulutused vähemalt kahe protsenti tasemel SKPst,“ ütles Mikser.

„Väikeriikidel ei ole mõnigi kord palju rohkem panna lauale kui oma sõnapidamine,“ ütles riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert. „NATOsse astudes andsime lubaduse hoida kaitsekulutused vähemalt kahe kahe protsendi tasemel ja me peame oma sõna. Näeme seda panusena NATO poliitilisse ühtsusesse.“

Ka opositsioonierakondade esindajad Kadri Simson ja Andres Herkel rõhutasid konsensuslikkust kaitsekulutuste planeerimisel.

Kohtumisel olid kõne alla veel Venemaa propagandasõda, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide mõju majandusele ning nii USA kui Eesti eelseisvad presidendivalimised.

Kohtumisel osalesid väliskomisjoni esimees Sven Mikser, liikmed Anne Sulling, Keit Pentus-Rosimannus, Juhan Parts, Andres Herkel, riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert ning Eesti-USA parlamendirühma esimees Kadri Simson ja liige Kristjan Kõljalg.

Kongressi delegatsiooni kuulusid senaatorid Christopher A. Coons, Gary Peters ja Bill Nelson ning kongressmenid Charlie Dent ja Pat Meehan. Külalised tunnustasid Eesti majandusedu, tundsid huvi küberkaitse vastu ja avaldasid Eestile tänu osalemise eest ühistel välismissioonidel.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon arutas huvigruppidega ohvriabi seaduse muudatusi

„Seadusega tuleb tagada, et naiste tugikeskuse teenus oleks kvaliteetne ja kättesaadav üle Eesti ning naiste varjupaikade töötajad oleksid pädevad, et vägivalla ohvriks langenud naised saaksid vajalikku psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

„Kuna sotsiaalkindlustusamet hakkab naiste tugikeskuse teenust korraldama, siis sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumi ja organisatsioonide koostöös pakkuda lahendus, kuidas tagada teenuse hea kvaliteet ning tugikeskuse nõustajate pädevus ja vajadusel koolitus,“ lisas Kokk.

Istungil peeti oluliseks, et naiste tugikeskuse teenusele, tugikeskuse ruumidele ja sisseseadele oleksid selged ja üheselt arusaadavad nõuded.

„Kuna rahastamine hakkab toimuma uutel alustel alates tulevast aastast, siis sotsiaalkindlustusamet peab läbi viima teenuse hanke veel sel aastal. Seega on vaja eelnõu menetleda lähikuudel, et Riigikogu saaks sügisel seaduse vastu võtta,“ ütles sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna.

Istungil osalesid Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, Virumaa Naiste Tugikeskuse, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse, Võrumaa Naiste Tugikeskuse, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, Tähtvere Avatud Naistekeskuse, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Riigikogu sotsiaalkomisjon on täna väljasõidul Jõgevamaal, kus külastatakse veel Jõgeva naiste varjupaika, Jõgeva haiglat, tervisekeskust Põltsamaa Tervis ja hooldekodu Põltsamaa Kodu.

Fotod istungilt

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Andres Metsoja: põllumeestele top-up’i taastamine on paratamatus

„Eesti põllumajandusel läheb kehvasti mitme asjaolu koosmõjul. Seakatkule ei ole suudetud piiri panna, Venemaa embargo meie piimatoodetele lõi valusalt kogu piimatootmist, üldine madal hinnatase põllumajandussaaduste eksportturgudel ning nüüd ähvardavad rasked ilmastikuolud ka teraviljakasvatajate elu keeruliseks muuta. Need asjaolud on omakorda keeranud kinni ka pankade laenukraanid põllumeestele, “ tõi ta välja faktoreid, mis on maaelule viimasel aastal rängalt mõjunud.

„Eesmärgiks on võrdsustada konkurentsitingimusi naabrite Läti ja Leeduga, kus riigi toetus põllumeestele on oluliselt märgatavam ning aidata põllumeestel üle elada keerulised ajad,“ selgitas Metsoja ettepaneku tagamõtet.

Metsoja sõnul on top-up’i näol tegemist pigem tulekahju kustutamisega, kuid ilma abita on kahjud majandusele veel suuremad. „Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus on esile tõstnud, et kahe aastaga on piimalehmade arv vähenenud ligi 11 000 võrra ehk ca 10%. Rahas mõõdetuna tähendab see üle 40 miljoni euro saamata jäänud eksporditulu Eestile,“ ütles ta.

Pikemas perspektiivis peaksime Eestis võtma sihiks leedukate eduka põllumajandusstrateegia, kus riigi planeeritud investeeringute ja toetuste toel on suudetud võimsalt laieneda eksportturgudele. „Eesti peab ära kasutama järgmise EL-i toetuste perioodi konkurentsivõimelise, maailmatasemel piimatööstuse rajamiseks. Arvestades meie piimakarja head kvaliteeti ja tootjate potentsiaali on võimalused luua Eestisse maailmatasemel piimatööstus väärindamaks meie piimasaadusi,“ viitas Metsoja ühistulise piimatööstuse rajamise plaanile.

Kontakt

Priit Värk

priit.vark@riigikogu.ee

Monika Haukanõmm: vägivalla all kannatavad naised peavad saama kiiret, kvaliteetset ja turvalist abi

Kehtivasse ohvriabi seadusesse lisatakse uus, naiste tugikeskuse teenus, ning keskuseid hakatakse lisaks annetustele ja vabatahtlikule tööle rahastama riigieelarvest senise hasartmängumaksu laekumistest rahastamise asemel. „See on väga õige ja vajalik muudatus, nii kinnitame, et naiste tugikeskus, kus saavad abi vägivalla all kannatavad naised, on ka riigile oluline ja vajalik,“ rõhutab Monika Haukanõmm.

„Teen ettepaneku seadusesse sisse tuua naistevastase vägivalla mõiste, peame meeles pidama ja teadma, et naistevastane vägivald on laiem mõiste kui vaid kodune peresisene vägivald. „Seni on see Eestis sõnastamata, rahvusvaheliselt on see defineeritud Istanbuli konventsioonis, millele Eesti on küll alla kirjutanud, kuid siiani veel kahjuks ratifitseerimata,“ ütleb Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.
Naiste tugikeskus peab edaspidigi olemas olema igas maakonnas nagu seni (praegu eelnõus on toodud regionaalne lähenemine, kuid kas siis riigireformi suundasid arvestades peab näiteks Hiiumaa naine hakkama vajadusel turvakodus elama ja nõustamisel käima Pärnus, kuid elab ja töötab Hiiumaal edasi, näitlikustab ta.) Ka tuleb seadustada, et keskuses tohivad töötada ainult kvalifitseeritud ja koolitatud spetsialistid, sest tuge vajab väga haavatav sihtrühm, toob Haukanõmm välja. Praeguses eelnõus on kirjas, et kui abivajaja nõuab ja seda on võimalik teenuse pakkujal korraldada, on teenuse pakkuja naine, kuid Haukanõmm rõhutab, et naiste tugikeskuses olgu seaduse järgi abiandjaks naine, lubades vaid abivajaja nõusolekul teatud juhtudel olla nõustajaks ka mehel.
„Minu parandusettepanek on, et nõuded teenuse sisule, kättesaadavusele, ruumidele ja avamisaegade jne on vaja täpsustada vastutava ministri määrusega,“ toob ta välja. Määrus lubab olla paindlikum ja kiirem, näiteks sätestades kas ligipääsu liikumispuudega inimesele, ja/või teenuse tagamist Eestisse saabunud (pagulas)naistele, kes kannavad burkat vms,“ tõi Vabaerakonna aseesimees välja.
Ohvriabi seaduse muutmise seaduse teine lugemine Riigikogus on ees sügisel.

Lisainfo:
Monika Haukanõmm
Monika.Haukanomm@riigikogu.ee
56966326

Sotsiaalkomisjon on väljasõidul Jõgevamaal

Kell 10 koguneb komisjon Jõgeva maavalitsuses, et arutada huvigruppidega ohvriabi seaduse muutmise eelnõule (236 SE) esitatud muudatusettepanekuid. Istungile on kutsutud naiste varjupaikade, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul puudutavad mitmed muudatusettepanekud uut naiste tugikeskuse teenust, mis on seni olnud reguleerimata.

„Siiani on mittetulundusühingud projektipõhiselt abistanud vägivalla ohvriks sattunud naisi. Seaduse muudatustega riik korrastab ohvriabi valdkonda, tagab tugikeskuste kindla rahastamise ning edaspidi korraldab sotsiaalkindlustusamet naiste tugikeskuse teenust üle Eesti,“ ütles Kokk.

Ohvriabi seadus sätestab riikliku ohvriabi, naiste tugikeskuse teenuse ja lepitusteenuse korralduse. Samuti reguleerib seadus ohvriabiteenust inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele, psühholoogilise abi kulu hüvitist ning vägivallakuriteo ohvritele riikliku hüvitise maksmist.

Kell 13 on sotsiaalkomisjon Jõgeva naiste varjupaigas, kell 13.45 Jõgeva haiglas, kell 15.30 tervisekeskuses Põltsamaa Tervis ja kell 16.30 hooldekodus Põltsamaa Kodu.

Väljasõidul osalevad lisaks komisjoni esimehele sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm ning liikmed Maire Aunaste, Dmitri Dmitrijev, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Helmen Kütt, Raivo Põldaru, Vilja Toomast ja Marika Tuus-Laul.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee