Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 29. septembril algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE).
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4 miljardit ja kulude maht ligikaudu 20,2 miljardit eurot ning investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.
Selleks aastaks oodatakse 2,5 protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3protsendilist kasvu. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab 4 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini (2026 oli 35,5 protsenti, 2025 oli 36,2 protsenti).
Eelarves vähendatakse märgatavalt eelarvepuudujääki, mis näeb ette riigi kulude vähendamise täiendavalt 250 miljoni euro võrra. Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKP-st. Samuti jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe. Eelarve puudujääk suurendab järgmise aasta võlakoormust 2,3 miljardi euro võrra 28,3 protsendini SKPst.
Riigieelarvet mõjutavad nii suuremahuline kaitsevõime pakett kui Rail Baltica ehitus
Investeeringute kogumaht väheneb aastaga 9,6 protsenti, 1,3 miljardit eurolt 1,18 miljardi euroni, eelkõige investeeringute aastatevahelise ümber planeerimise tõttu. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2027. aastal eelmise aastaga võrreldes (võrdlusesse on arvestatud ka 2026. aasta lisaeelarve, millega suurendati finantseerimistehinguid 9,2 protsenti, peamiselt tingituna laenukohustiste suurenemisest ning osaluste võõrandamisest.
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2027. aasta riigieelarve kuludest suurima osa muud tegevuskulud, mille maht on 5,82 miljardit eurot, ning muud toetused, mille maht on 5,68 miljardit eurot. Sotsiaaltoetusteks on kavandatud 4,75 miljardit eurot.
Tööjõukulud moodustavad 1,6 miljardit eurot ja majandamiskulud 1,5 miljardit eurot. Ülejäänud kulud moodustavad väiksema osa kogukuludest. Intressikulusid ja muid finantskulusid on kavandatud 365,63 miljonit eurot, käibemaksukulu majandamiskuludelt 269,32 miljonit eurot ning riigisaladusega kaetud vahendeid 173,58 miljonit eurot.
Võrreldes 2026. aastaga on kulude jaotus majandusliku sisu järgi üldjoontes sarnane. Muude tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning intressikulu ja muude finantskulude osakaal kogukuludest suureneb ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Majandamiskulude osakaal suureneb ligikaudu 0,2 protsendipunkti. Samal ajal väheneb muude toetuste ja tööjõukulude osakaal ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Käibemaksukulude ja riigisaladusega kaetud vahendite osakaal jääb ligikaudu samale tasemele.
2027. aastal moodustab sotsiaalmaks 29 protsenti ja käibemaks ligi neljandiku riigieelarve tuludest. Tulumaksude osakaal on viiendik ja mittemaksulised tulud moodustavad umbes seitsmendiku.
Kulud riigieelarves on esitatud nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.
Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine üles ehitatud nelja tasandi lõikes: tulemusvaldkonnad, programmid, programmi tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Peaminister Kristen Michal esines poliitilise avaldusega seoses tuleva aasta riigieelarvega. Ta andis oma ettekandes ülevaate valitsuse esitatud 2027. aasta riigieelarve eelnõust.
„Meie ülesanne on teha nii, et hiljem oleks põhjust tõdeda: Eesti oskas oma tulevikku hästi seada. Seda aitavad saavutada 2027. aasta eelarve kuus põhimõtet: tulevik on kestlikus riigirahanduses, tulevik on tugevas julgeolekus, tulevik on kasvavas majanduses, tulevik on uute tehnoloogiate kasutuselevõtus, tulevik on kaasaegses ja vastupidavas taristus ning tulevik on heas füüsilises ja vaimses tervises,“ toonitas peaminister.
Ta selgitas: „Esiteks otsustasime vähendada järgmise aasta eelarve defitsiiti. Esialgne prognoos oli 2027. aasta eelarve miinuseks 4,9% SKP-st. Suvise majandusprognoosi vastav näitaja oli 4,4%. Valitsuses langetatud otsuste tulemusena viime defitsiidi 4% peale. See tähendas rasket täiendavat kulude koomale tõmbamist umbes 235 miljoni euro võrra. See kärbe oli lisaks, sest samal ajal jätkub tuleval aastal aastateks 2025–2027 kokkulepitud 10%-lise kulukärpe elluviimine. Riigi kulusid on alates Kaja Kallase valitsustest kärbitud kokku ligi 1,5 miljardi võrra. Euroopas oleme otsustanud, et julgeolekuolukorra ja kaitsekulude tõstmise tõttu võiks defitsiit olla kuni aastani 2028 kuni 4,5%. Vastutustundlik on aga asuda seda vähendama kiiremini. Meie tunneme vastutust ega karda raskeid ülesandeid. Eesti riigivõlg jääb Euroopas jätkuvalt üheks kõige madalamaks ja me ei lükka laenudega kulusid tulevaste põlvede kanda. Eelarve defitsiidi vähendamine on reaalne kokkuhoid. Maksukoormus langeb 2027. aastal 35,2%-le SKP-st. Võrdlusena: 2025. aastal oli see 36,2% SKP-st.
Teiseks. Defitsiit väheneb, aga Eesti tuleviku julgeoleku kasvatamine jätkub kompromissitult. Majandus kasvab riigis, mille julgeolekus ollakse kindlad. Meil on tugevad liitlased, me oleme NATO liikmed ja Eestis on liitlaste sõdurid. Ühine jõud on tugev, kui igaüks täidab oma osa. Meie ise vastutame eelkõige oma julgeoleku eest ja teised toetavad, mitte vastupidi. Kui me ootame oma liitlastelt, et nemad oleksid valmis Eestit kaitsma, peame meie olema valmis ise oma osa tegema. Seetõttu jäävad Eesti kaitsekulud 2027. aastal üle 5% SKP-st. See on suur pingutus, aga aeg nõuab suuri pingutusi. Ainuüksi õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule, tankitõrje ja laskemoona varude tugevdamiseks suuname järgmisel aastal 632 miljonit eurot, mehitamata õhusõidukite võime arendamisse veel 100 miljonit eurot. Kaitsevõime kõrval on julgeoleku kasvatamiseks tähtis ka siseturvalisus. Siseturvalisuses lisame lennuvõimekust, hangime uued päästekopterid. Me jätkame idapiiri täies mahus väljaehitamist ning arendame drooniseire- ja tõrjevõimekusi. Ja me jätkame Ukraina sõjalist toetamist, 0,25% SKP-st, sest Ukraina julgeolek ja Eesti julgeolek on omavahel seotud. See kõik on investeering rahusse, kindlustundesse ja Eesti tulevikku.
Kindlatel alustel riigirahandus, langev maksukoormus ja kõikehõlmav kaitsevõime toetavad majanduskasvu soodustavat keskkonda. Ootame 2027. aastal selle aastaga võrreldavat kasvu, ent me peame soovima enamat. Ehk kolmandaks, meie majanduse tulevikukasv tähendab suuremat tootlikkust ja suuremat lisandväärtuse loomist. Ettevõtete investeeringute soodustamine on selleks vältimatu. Tuleviku Eesti eelarvega aitame ettevõtetel saada paremat ligipääsu kapitalile ning suurendame võimalusi investeeringute toetamiseks. Jätkame planeeringute reformiga. Lihtsustamise ja nõuete vähendamisega lüheneb menetlusaeg keskmiselt 4 aastalt 2,2 aastani. Investeeringute ekspressraja abil jõuame ideest planeeringuni ühe aastaga. Iga üleliigne kooskõlastus on kulu ja lõpuks maksame selle eest väiksemate investeeringutega, loomata töökohtade või ettevõtete näol. Seetõttu läheme ka edasi aruandluse vähendamise ja menetluste lihtsustamisega.
Haritud inimesed on kõrge lisandväärtusega majanduse tulevikusammas. Hoiame Eesti hariduse maailma tipus. Lisame õppekohti kõrgharidusse, kuhu alates 2027. aastast jõuab suurem põlvkond noori, vastuvõtt suureneb tööjõuvajadusega erialadel: inseneerias, IT-s, tervishoius ja hariduses. Meie õpilaste laia silmaringi arendamiseks kahekordistub kultuuriranitsa toetus, laieneb “Sport koolis” programm. Teadus- ja arendustegevuse rahastus püsib kõrgel tasemel.
Valitsus on teinud põhimõttelise otsuse: Euroopa Liidu järgmise eelarve kokkuleppimisel peab põllumajandusele mõeldud 546 miljonit eurot jääma sektorisse. Inimesi ja majandust peab toetama töötav ühistranspordivõrk ja selleks näeme ette täiendavalt 16 miljonit eurot.
Järgmisel aastal suureneb õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgafond 3%. Kõikideks palgatõusudeks eraldab valitsus riigieelarves kokku üle 32 miljoni euro. Jätkub pensionide indekseerimine, et pensionäride sissetulek käiks kaasas meie arenguga. Prognoosi järgi tõuseb keskmine vanaduspension 5,1% ning keskmine pension on eeldatavasti 904 eurot.
Eesti nagu muu maailmgi on silmitsi suurte muutustega, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad, nagu tehisaru. Meil on digiriigina tohutu eelis, kui seda teadlikult kasutame. Tehisaru appi võttes saame teha vähemate inimestega suurema lisandväärtusega tööd ning sisuliselt kahekordistada Eesti inimeste töö väärtuse aastaks 2035.
Neljandaks. On seega selge, et meie tulevik on uute tehnoloogiate kasutuselevõtus. 2027. aasta eelarves investeerime üle 30 miljoni euro AI-hüppeks, et hoogustada tehisaru ja uute tehnoloogiate kasutamist ettevõtetes, avalikus sektoris ning inimeste endi poolt. Anname 2027. aasta lõpuks vähemalt 100 000 inimesele võimaluse võtta osa praktilisest tehisaruõppest. Juurutame tehisaru 3000 riigiteenistuja töös. Nii saab igaüks neist vähemalt neli tundi nädalas tööaega kokku hoida. Tervishoius on juba töös lahendused, mis aitavad leida enam aega patsiendile. Perearstide ja -õdede dokumenteerimisele kuluva aja kokkuhoid võib tehisaru abil ulatuda kuni viiendikuni. E-kiirabis saab tehisaru toel täita kuni 70% kiirabikaardi põhitöövoogudest. Ja jätkub ettevõtete uuenduslike tehisarulahenduste kasutuselevõtu soodustamine. Hariduses hoogustame tehisaru panuse ja sellega koos õppimise juurutamist.
Viiendaks. Eesti tulevik on kaasaegses taristus. Riigi investeeringud on järgmise nelja aasta jooksul 7,3% SKP-st ehk peaaegu kaks korda kõrgemad Euroopa Liidu keskmisest, mis on 3,9% SKP-st. Eesti tuleviku majanduskasvu toetavad suured investeeringud. Rail Balticu ehitus jätkub. Eestis käib raudtee rajamine juba enam kui 100 kilomeetril Tallinnast Pärnuni. Kuna teame, et Läti ei liigu samas tempos, on mõistlik plaanid ühtlustada. Rajades raudtee Pärnusse aastaks 2032 ja ühenduse Lätiga aastaks 2034, saame ehituseks kasutada umbkaudu 660 miljonit eurot rohkem Euroopa Liidu vahendeid. Rail Balticu rajamise tempo ühtlustamine kõigi kolme Balti riigi vahel annab taristuehituse sektorile stabiilse väljavaate pikemaks ajaks. Ära jääb lühiajaline valdkonnainvesteeringute tohutu kuhjumine, millele oleks järgnenud kiire tellimuste vähenemine. Meie eesmärk on, et järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul on Rail Baltic valmis ja rongid saavad liikuma. Teedeehitus jätkub tuleval aastal suuremas mahus kui enne automaksu. Automaksu laekumisega suuname teedesse täiendavalt ligi 70 miljonit eurot. Soojustame kodusid, vähendame küttekulusid. Järgmise kahe aasta jooksul eraldame selleks 160 miljonit eurot. Renoveerime 3200 kilomeetrit elektriliine Eesti Energia kapitali tugevdava 100 miljoni euro abil. Taristu on majanduse vereringe. Praegused otsused tagavad, et see on tulevikuski aja- ja vajadustekohane, mis toob mind Eesti tuleviku eelarve kuuenda rõhutuse juurde.“
Michal märkis, et Eesti tulevik on meie inimeste heas füüsilises ja vaimses tervises. See tähendab hoolivat Eestit, hoitud inimestega riiki, riiki, kus inimene saab vajalikku ravi, riiki, kus vaimse tervise murega saab abi enne, kui väikesest murest on saanud suur. Vaimse tervise ja ohvriabi rahastus kasvab 3,5 miljoni euro võrra aastast neljal järgmisel aastal. Rohkem toetust saavad naiste tugikeskused, seksuaalvägivalla, lähisuhtevägivalla ning inimkaubanduse ohvrid. Sotsiaalvaldkonna ja erihoolekande rahastus saab tugevdust. Aga ka siin kehtib sama põhimõte mis kogu eelarves. Hoolimine ei tähenda ainult rohkem raha. Hoolimine tähendab, et abi jõuab õigel ajal õige inimeseni. Sellepärast korrastame Tervisekassa rahastust, mitte selleks, et inimestele vähem ravi pakkuda, vaid selleks, et vajalik ravi oleks olemas ka viie ja kümne aasta pärast. Tervisekassa eelarve kasvab 2,68 miljardilt eurolt 2027. aastal ligikaudu 3,07 miljardi euroni 2030. aastal. Samal ajal vähendame aasta-aastalt puudujääki, et jõuda 2030. aastaks tasakaalu.
Peaminister ütles oma ettekande kokkuvõtteks: “Need on valikud, mida me teeme Eesti tuleviku nimel. Vähendame eelarve puudujääki, et riigirahandus oleks tugev. Kasvatame julgeolekut, et Eesti inimesed saaksid elada rahus. Investeerime majandusse, haridusse, tehnoloogiasse ja taristusse, et tulevik oleks jõukam ja võimaluste rohkem. Ja hoiame inimest, sest kogu majanduskasvu ja riigi tugevuse mõte on lõpuks üks: Eesti peab meile olema parim koht elamiseks.“
Michal toonitas, Eesti tulevik ei sünni iseenesest, see sünnib otsustest, mida me teeme. „Meie ülesanne on kasutada tänaseid võimalusi nii, et ka meie lastel ja lastelastel oleks põhjust öelda: Eesti oskas oma tulevikku taas targalt seada. See vastutus lasub Riigikogus nii enamusel kui vähemusel. Valitsuse eelarve on arukas, käib rahaga hoolikalt ringi. Ka Riigikogu enamusel on nüüd algavates aruteludes vastutus riigile kindluse andmisel. Tulevaste valimiste kuma võib kehutada parlamendidebatis katteta lubaduste väljakäimisele. Eesti rahva pilk on terav ja tark. Lubadused “nagu homset polekski” tuntakse kindlasti ära. Valitsuse eelarve on vastutustundest kantud eelarve. See eelarve on aus Eesti tuleviku suhtes. Me oleme valmis arvestama kõiki asjalikke ettepanekuid, mida saab, pidades meeles ja meenutades, et parlamendis eelarve tasakaalu muuta ei saa.“
Peaminister vastas ettekande järel Riigikogu liikmete küsimustele.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Lauri Laats Keskerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Õnne Pillak Reformierakonna, Rain Epler EKRE ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist.
Kõnelejad esitasid oma seisukohad üleantud eelarve sisu kohta.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)