Riigikogu tänasel täiskogu istungil läbis esimese lugemise neli eelnõu, millega muu hulgas soovitakse lihtsustada erihoolekandeteenuse taotlemist ning parandada platvormitöö tegijate töötingimusi ja õiguste kaitset.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu (1001 SE), mille eesmärk on lihtsustada erihoolekandeteenuste taotlemist, abivajaduse hindamist ja teenusele suunamist.
Muudatustega soovitakse lihtsustada menetlusi ning vähendada samade andmete korduvat kogumist ja töötlemist. Praegu hindab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuse vajadust omavalitsuse tehtud hindamisest eraldi, mistõttu tuleb samu andmeid esitada nii omavalitsusele kui ka ametile ning läbida paralleelseid hindamisi. Samuti tuleb praegu teenuse saamiseks esitada uus taotlus iga kord, kui varasema otsuse tähtaeg teenuse osutamiseks on saabunud, sõltumata sellest, kas abivajadus on tegelikult muutunud.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel ja Sotsiaalkindlustusametil olemasolevaid hindamisandmeid ristkasutada ning erihoolekandeteenuste menetlused viiakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR. Teenusele suunamisel hakatakse senisest enam arvestama abivajaduse kiireloomulisust.
Selleks et toetada kodulähedaste teenuste arengut, antakse omavalitsustele eelnõuga võimalus pakkuda enda loodud teenusekohti eelkõige oma piirkonna elanikele. Praegu ei eristata teenusekohtade jaotamisel teenuseosutaja omandivormi, mistõttu puudub omavalitsustel kindlus, et nende loodud kohad teenindaks eeskätt oma piirkonna elanikke. See aga pärsib omavalitsuste huvi uusi teenusekohti luua.
Samuti muutub eelnõuga lihtsamaks inimese omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Signe Riisalo Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (937 SE) sätestatakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad.
Eelnõu on ajendatud riigieelarve seaduses tehtud muudatusest, mille kohaselt tunnistatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist kehtetuks senine õiguslik alus, mis võimaldas kehtestada need arvnäitajad toetusfondi määruses. Eelnõu ei muuda omavalitsustele antava toetuse eesmärki, jaotamise aluseid ega toetuse suuruse kujunemise põhimõtteid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsiooni nimel.
Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (1005 SE) muudetakse töövaidluskomisjonide juhatajate värbamise ja arendamise korda.
Eelnõu eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu töövaidluskomisjonide juhtide pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele. Muudatustega täiendatakse kandideerimisprotsessi ja reguleeritakse ametist vabastamist. Muu hulgas luuakse juhatajate sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamine.
Eestis tegutseb kaheksa töövaidluskomisjoni, mis lahendavad kohtuväliselt töötajate ja tööandjate vaidlusi.
Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõuga (1003 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv. Eelnõu eesmärk on parandada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, näiteks kullerite ja äpitaksojuhtide töötingimusi ning võimalusi oma õigusi kaitsta.
Platvormitöös kasutatakse sageli automatiseeritud süsteeme, mis aitavad tööülesandeid jagada, tasu kujundada ja töötegijaid hinnata. Eelnõuga soovitakse suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust. Eelnõu kohaselt peab platvorm töötegijatele arusaadavalt selgitama, milliseid automatiseeritud süsteeme platvorm kasutab ja kuidas need töötegijaid mõjutavad. Näiteks peab inimene teada saama, kuidas kujuneb tema tasu ja kas kliendi hinnang või tellimusest keeldumine vähendab talle edaspidi pakutava töö hulka. See aitab tal paremini mõista, kuidas kujunevad tema töövõimalused ja sissetulek.
Samuti sätestatakse, et automaatsüsteem ei tohi koguda tundlikke andmeid ega nende pinnalt järeldusi teha. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, mil inimene platvormitööd ei tee, ega teha järeldusi tema tervise, puude, usu, poliitiliste vaadete või ametiühingusse kuulumise kohta.
Eelnõuga tagatakse ka töötegija kontroll oluliste otsuste üle – nähakse ette, et konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuse peab tegema inimene. Kui automaatsüsteem on teinud või toetanud selliseid otsuseid nagu konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepingulise staatuse muutmine, siis tuleb platvormil töötegijale otsust põhjendada. Platvormitöö tegija võib need automatiseeritud otsused vaidlustada ja taotleda, et inimene vaataks otsuse üle. Taotlusele tuleb vastata 14 päeva jooksul, otsust põhjendada ning ebaõiglase otsuse korral otsus parandada või kui see ei ole võimalik, siis kahju hüvitada.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.