Riigikogus oli Vabariigi President Ülle Madise ametisse astumise tseremoonia ja kuulati ära vastused kuuele arupärimisele.
Istungi alguses oli Eesti Vabariigi presidendi ametisse astumise pidulik tseremoonia, mis algas president Alar Karise kõnega.
Valitud president Ülle Madise andis ametivande, mille järel pandi talle kaela ametikett. Seejärel pidas Eesti uus president Riigikogu ees kõne.
Piduliku tseremoonia järel kinnitas Riigikogu töönädala, mille kohaselt kuulati tänasel istungil ära vastused kuuele arupärimisele.
Taristuminister Kuldar Leis vastas Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi ja Vladimir Arhipovi esitatud arupärimisele Rail Balticu tuleviku kohta (nr 1030).
Arupärijad soovisid ülevaadet Rail Balticu rajamise ajakava ja finantseerimise kohta.
Leis selgitas, et aluse Rail Balticu ehituse ajakava ülevaatamiseks ja uuendamiseks Eestis lõi Balti riikide peaministrite 22. septembri kohtumisel saavutatud kokkulepe, mille kohaselt Rail Baltic ehitatakse valmis järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendeid maksimaalselt ära kasutades 2034. aastaks.
„Eestis juba alanud ehitustöid ei peatata, sealhulgas Ülemiste ühisterminali juures, ja Tallinna–Pärnu põhitrassil jätkuvad tööd enam kui 100 kilomeetril plaanipäraselt. Küll aga on mõistlik järgmiste ehitusetappide tempot ja järjestust ajakohastada nii, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil ära kasutada maksimaalselt Euroopa Liidu toetusi ning sellega vähendada ebaproportsionaalset koormist riigieelarvele, sealhulgas laenuga finantseerimist, ning ühildada piiriülese raudteeühenduse valmimine Läti vastava ehitustempoga,“ ütles taristuminister.
Leisilisas, et kolme Balti riigi peaministrid on leppinud kokku, et Rail Baltica põhitrass piiriüleses ühenduses avatakse liikluseks Euroopa Liidu järgmise, 2028.–2034. aasta eelarveperioodi jooksul, püsides erinevate riigisiseste trassilõikude ehitusetappide elluviimisel võimalikult lähedal seni kokkulepitud ajakavale. „Eesti-siseselt on kavandatud Tallinna–Rapla–Pärnu ühenduse valmimine hiljemalt 2032. aastal, mis võimaldab näiteks ühistransporditeenuse osutamist juba enne piiriülese ühenduse lõplikku valmimist,“ märkis Leis.
Ministri sõnul on Rail Balticu Eesti esimese etapi investeeringuvajadus tänases teadmises ehk siis RES-i 2027–2030 protsessi ajal kokku ligikaudu 3,55 miljardit eurot. 2034. aasta graafiku osas lisandub sinna tarbijahinnaindeks. Rail Baltic Estonia esitab novembrikuu jooksul uued prognoosnumbrid 2034. aasta arvestuses, mis on ühtlasi aluseks Euroopa Liidu uue eelarveperioodi rahastuse planeerimisel ja taotlemisel ning edasises riigieelarve menetlus- ja eelarvestrateegia protsessis neid numbreid vastavalt ajakohastatakse. Ehituse olulise rahastusallikana on kavandatud Euroopa Liidu järgmise, 2028.–2034. aasta eelarveperioodi välisvahendeid, eelkõige CEF-ist ehk Euroopa ühendamise rahastust, millele lisanduvad vahendid Euroopa Liidu CO2-ga kauplemise tuludest ning ka Eesti riiklik kaasfinantseerimine.
Leis ütles, et Rail Balticu ajakava, rahastus- ja piiriüleseid riske hinnatakse pidevalt. „Kõnealust riski tänase valitsuse ajal ei eksisteeri ning valitsus ei pea ka otstarbekaks koostada tulevastele valitsustele konkreetse riskistsenaariumi tegevusjuhiseid, kuivõrd iga valitsus teeb riski realiseerumisel oma pädevuses otsused lähtuvalt tolle ajahetke valitsuskoalitsiooni poliitilistest kaalutlustest ja prioriteetidest ning ka Euroopa Liidu institutsioonidega konsulteerimise tulemustest, mis päädivad vastavate arutelude ja otsustega Riigikogus,“ selgitas minister.
Taristuminister Kuldar Leis vastas veel arupärimisele parvlaeva tehniliste valikute ja toimepidevuse (nr 993) ning Tallinna-Tartu raudtee taristutööde kohta (nr 1078).
Arupärimistele, mis käsitlesid terviseandmete vaatamise õiguspärasust, proportsionaalsust ja järelevalvet (nr 1019), haiglavõrgu arendamist ja Tallinna Haiglat (nr 1049), ning puuetega inimeste huvikaitse rahastuse vähendamist (nr 1069), vastas sotsiaalminister Karmen Joller.
Arupärijate soovil arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine, mis käsitles abistatud enesetappu ja õigusselgust (nr 1060). Selle pidi vastama sotsiaalminister Karmen Joller.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Helmen Kütt ja Madis Kallas.
Istung lõppes kell 20.46.
Fotod: (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei).
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.