Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) (414 SE) vastuvõtmist toetas 59 ja selle vastu oli 28 Riigikogu liiget.
Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud, siis muudatus langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Muudatuse algatasid 2024. aasta märtsis 45 Riigikogu liiget, et kaasata Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märkisid seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.
Seadust rakendatakse esimest korda Euroopa Parlamendi valimistel, mis toimuvad 2029. aastal. Kohalike volikogude valimistel on Eestis valimisiga juba langetatud ning neil valimistel saavad alates 2017. aastast hääletada ka 16- ja 17-aastased noored.
Eelnõu esimene lugemine Riigikogus
Arutelud põhiseaduskomisjonis
Esimese ja teise lugemise vahel arutas põhiseaduskomisjon eelnõu seitsmel istungil, millest neli istungit peeti avalikult. Lisaks ekspertide, teadlaste ja huvigruppidega kohtumistele tellis komisjon Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ülevaate valimisea langetamisest ja selle mõjust Euroopa riikides. Samuti tellis komisjon Arenguseire Keskuse kaudu Tartu Ülikoolilt uuringu noorte otsustusvõime ja seda mõjutavate tegurite kohta. Uuring valmis 2026. aasta alguses.
Komisjoni avalik istung 3. juunil 2024
Avalikule istungile olid kutsutud Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Ats Mattias Tamm, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve, õiguskantsleri asetäitja-nõunik, Õiguskantsleri Kantselei direktor Olari Koppel ning kantselei laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik Margit Sarv.
Komisjoni avalik istung 4. juunil 2024
Avalikule istungile olid kutsutud Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Henry Kask ja endine huvikaitse spetsialist Hans-Kristjan Raid.
Komisjoni avalik istung 7. oktoobril 2024
Avalikule istungile olid kutsutud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi arengu- ja kognitiivpsühholoogia kaasprofessor Pirko Tõugu ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna asejuhataja Siiri Sillajõe.
Komisjoni avalik istung 5. novembril 2024
Avalikule istungile olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna nõunik Mare Oja, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esindaja, tegevõpetaja Ulla Herkel, rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu Eesti raporti üks koostajatest Maarja Tinn, Tallinna Ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate õppekava juht, nooremlektor Hanna-Liis Kaarlõp ja õpetaja Kersti Kivirüüt.
Eelnõu teine lugemine Riigikogus
Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu uuesti 28. septembril ja otsustas saata selle täiskogu ette kolmandale lugemisele. Eelnõu lõpphääletus toimus 14. oktoobril.