Riigikogu

Kohtumine Ungari parlamendi väliskomisjoni esimehega

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ungari parlamendi väliskomisjoni esimehe Zsolt Némethiga

TREFF toob Toompeale maailmatasemel etenduskunsti

Kõik etendused peale Lapskosmonaudi on tasuta.

TREFF  on iga-aastane etenduskunstide festival, mida korraldab NUKU teater. Festival tähistab tänavu 10. sünnipäeva.

Festivali ajakava Toompeal

2. juunil

3. juunil

4. juunil

5. juunil

Tule osa saama!

Mina lähen Trefile ehk NUKUkad soovitavad!

Tutvuge kogu programmiga, sest toredaid etendusi on palju. Festival toimub 2.–5. juunini 2016.

Osalege Põhjamaade-teemalisel noorte videokonkursil

Loe konkursist ja osalemise tingimustest siit.

Videokonkurss tähistame Balti Assamblee ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Balti esinduste 25. aastapäeva.

Osale noorte videokonkursil “Põhjamaised naabrid: Põhjamaad ja Balti riigid on minu kodukant!”

Kutsume Balti riikide ja Põhjamaade noori osalema videokonkursil

PÕHJAMAISED NAABRID: PÕHJAMAAD JA BALTI RIIGID ON MINU KODUKANT!

Kui oled 19-aastane või noorem, siis ära maga maha võimalust osaleda videokonkursil „Põhjamaised naabrid: Põhjamaad ja Balti riigid on minu kodukant!“, mille korraldavad Balti Assamblee ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Eestis, Lätis ja Leedus.

Me kõik tahame olla head naabrid. Milline on hea naaber? Mis toimub Läänemere ääres või Põhjamaades või Balti riikides? Et olla head naaber, tuleb tegutseda. Mida teed sina? Videokonkursi eesmärk on edendada Balti riikide ja Põhjamaade noorte huve Põhja-Euroopa heanaaberlike suhete ja koostöö raames.

Konkursil osalemiseks esita kuni 3-minutiline video inglisekeelsete subtiitritega. Video võid teha üksinda või koos teistega. Palun anna videole ka pealkiri. Soovitame lisada videole ka idee kirjelduse, kuid see ei tohiks olla pikem kui 250 sõna.

Kuus parimat videot saavad Balti Assambleelt ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti, Läti ja Leedu esindustelt rahalise auhinna.

Auhinnad – üks 1000-eurone auhind võitjale; kaks 500-eurost auhinda
teise koha saajatele; kolm 200-eurost auhinda kolmanda koha saajatele.

Võitnud videoid saab vaadata Balti Assamblee ja Ministrite Nõukogu esinduste veebilehtedel.

Esita oma video enne 1. septembrit 2016 koos autori ees- ja perekonnanime, vanuse, aadressi, meiliaadressi ja telefoninumbriga.

Kontakt

Kati Varblane
631 6353
kati.varblane@riigikogu.ee

 

Riigikogus tähistatakse rahvusvahelist Aafrika päeva

Oma ettevõtmisi Aafrikas tutvustavad MTÜ Mondo aktiivsed naised, kes räägivad naiste ühistute loomise toetamisest Ghanas, Ugandas ja Keenias ning Eesti arengukoostöö vahenditest toetatud haridus- ja ettevõtlustegevustest Aafrikas.

Aafrika päeva raames avab tähtpäevale pühendatud fotonäituse Eesti-Aafrika parlamendirühma esimees Mart Nutt, kes peab tähtsaks selle mandri elu-olu laiemat tutvustamist. „Ghana naiste ettevõtluse tutvustamise kaudu saame killukese, kuid ilmeka pildi sellest, missugused on sealse  ettevõtluse võimalused ja nägu,“ ütles Nutt. Ta lisas, et Aafrika riikides on kõikjal arvukalt neid inimesi, kes oskavad ettevõtluseks loodud võimalusi ära kasutada näidates üles aktiivsust ja loomingulisust. Nuti sõnul aitab tänapäeva Aafrika olustiku parem tundmaõppimine rikastada meie maailmapilti selle kontinendi kohta. Mart Nutt on Euroopa Parlamendiliikmete Aafrika Assotsiatsiooni (AWEPA) juhatuse liige alates 2012.

Aafrika päeva raames toimuval üritusel tutvustatakse õiglase kaubanduse kohvi, tee ja šokolaadiga seotud probleeme. Välja on pandud MTÜ Mondo kogukondades Ghanas ja Ugandas toodetud käsitöö näidised – korvid, tekstiilitooted ja sheavõi.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

Nestor Euroopa spiikritele: Euroopa ei tohi ennast sulgeda

„Kõige suurem oht kodanike põhivabadustele oleks see, kui avatud Euroopa sulgeks ennast. Muutuks nende sarnaseks, kes meie iga inimest austavat, vaba ja sallivat elukorraldust endale ohuks peavad,“ rääkis Eiki Nestor. Ta märkis, et tänane põhivastuolu maailmas põhineb konfliktil avatud ja suletud maailmade vahel.

„Avatud maailm austab inimest sellisena nagu ta on. Sõltumata soost, nahavärvist, usust, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest vaadetest või vanusest, oled austatud ja aru saadud,“ lausus Riigikogu esimees. „Ja teisel pool suletud maailm, kus  suurel juhil on alati õigus. Kus kõik erinevused normist on valed ja seetõttu karistamist väärt. Kus võim põhineb vaenlase kujul ja seda kuju on vaja pidevalt uuesti ja uuesti luua.“

„Kas keegi tõesti kujutaks ette, et me suudaks elada ühiskonnas, kus kodanikud kardavad oma parlamenti, valitsust, politseid ja sõjaväge? Kus inimese igapäevane mure ei ole mitte see, kuidas elada, vaid see, kuidas ellu jääda,“ ütles Nestor oma ettekandes.

Riigikogu esimehe sõnul on Euroopa riikide kõige suurem väljakutse asjaolu, et suurel osal eurooplastest on täna hirm. „See tähendab, et nii meie valitsustel kui parlamentidel tuleb igapäevaselt tõestada kodanike julgeolekut tagavate täitevõimustruktuuride professionaalsust ja tõhusat kontrolli kodanike põhivabaduste kaitse üle,“ sõnas ta. „Me peame aga endale aru andma, et selles avatud ja suletud maailmade vastuolus saame olla edukad siis, kui tegutseme koos.“

Nestor oli üks kahest ettekandjast sessioonil „Kodanike julgeoleku tagamine, austades põhivabadusi“. Ühtekokku oli konverents jagatud nelja teema vahel.

Eile arutati konverentsil rändevoogude juhtimist ja Euroopa Liidu tugevdamist ning täna oli lisaks kodanike julgeoleku teemale arutamisel veel rahvusparlamentide roll ja parlamentide vaheline koostöö.

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kultuurikomisjon saatis erakoolide eelnõu teisele lugemisele

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve hinnangul ollakse erakoolide rahastamise osas lähedal kokkuleppele, mis lubab riigipoolset lisatoetust kuni 2019. aasta lõpuni. „Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 15 miljonit eurot. Toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus,“ ütles Randjärv ning lisas, et erandina on kavas toetada pikema aja vältel erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed.

„Loodetavasti kohalikud omavalitused toetavad vabatahtlikult erakoole nii üleminekuperioodil kui pärast seda, teadvustades erakoolide rolli ühtses koolivõrgus. Seaduse jõustumisel on omavalitsused kaasatud erakoolide asutamisprotsessi selle läbi, et neilt küsitakse arvamust enne uuele erakoolile koolitusloa väljastamist,“ selgitas Randjärv.

Kultuurikomisjoni liikme Mailis Repsi sõnul on kultuurikomisjonis olnud sel teemal väga pikk ja põhjalik arutelu. „Kindlasti pole praegune kompromiss olnud osapooltele esimene valik, aga siiski on hea, et oleme jõudnud tulemuseni. Kuidas erakoolid kokkulepitud muudatustega kohanevad, seda näeme juba lähiajal,“ ütles Reps.

Erakooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Riigikogu arutas hariduse rahastamist riiklikult tähtsa küsimusena

Riigikogu arutas 7. aprillil hariduse rahastamist oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.

Alus-, huvi-, üld- ja kutsehariduse rahastamise võtmekohtadest tegid ettekanded kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindaja, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi  osakonna peakontrolör Airi Mikli.

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul tuleks kohalikele omavalitsustele ja üldhariduskoolidele anda rohkem õigusi ja vastutust hariduse korraldamisel. Tema sõnul on komisjoni enamus seisukohal, et omavalitsuse tulubaasi tuleks anda kogu raha, mis on vajalik üldhariduse andmiseks munitsipaalkoolides (sh õpetajate palgaraha ja muud õppetöö korraldamiseks vajalikud summad, mida praegu jaotab riik).

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi keskendus oma ettekandes OECD raportile Eesti haridussüsteemi kohta. Eesti tugevustena on seal esile tõstetud tulemuslikku ja võrdset koolisüsteemi, informeeritud hariduspoliitikat ja selget strateegiat ning märkimisväärseid investeeringuid haridusele. Ligi ei toetanud kultuurikomisjoni seisukohta kaotada kohalike omavalitsuste sihtotstarbelist rahastamist

Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindaja, Tartu linnapea Urmas Klaasi hinnangul jäävad kohalike omavalitsuste hariduse rahastamise võimalused järjest kaugemale maha riigieelarve võimalustest.

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolöri Airi Mikli arvates saaks maksumaksja raha üldhariduse rahastamisel paremini kasutada.

Arutelu rõhuasetus oli eelkõige üldharidusel, kus on riigi ja omavalitsuse ülesanded hariduse andmisel kõige rohkem põimunud. Põhihariduse rahastamise analüüsi vajadusele viitas ka õiguskantsler Ülle Madise oma kirjalikus ettekandes Riigikogule eelmise aasta augustis, mis andis tõuke arutelu korraldamiseks. Kultuurikomisjon on valmistunud aruteluks koos erinevate osapooltega alates möödunud aasta sügisest.

Riigikogus on töös erakoolide rahastamise muudatused

Riigikogu kultuurikomisjon töötab jaanuaris erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) muudatuste ettevalmistamisega. Valitsuse algatatud eelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel 8. ja 9. detsembril. Kultuurikomisjon valmistab ette eelnõu teist lugemist Riigikogu täiskogus.

Eelnõu kohaselt muutub eraüldhariduskoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool mitmekesistab kogukonnas hariduse valikut või aitab kaasa hariduse kättesaadavusele.

Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, mis on suunatud hariduslike erivajadustega lastele. Ettepanek on toetada neid koole kulupõhiselt ning pikema aja vältel, eelnõu kohaselt aastani 2020. Eelnõu ei puuduta haridustoetust, mida riigi-, omavalitsuste- ja erakoolid saavad samadel alustel. Seaduse jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.

Riigikohus tunnistas 2014. aasta 28. oktoobril oma lahendis põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on erakooliseaduse § 22² alusel andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest.

Eelnõule esitatud arvamuste ja muudatusettepanekutega on võimalik tutvuda eelnõu lehel.

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee

Majanduskomisjon arutab ettepanekuid kokkuleppevedude eelnõule

16. mail oli majanduskomisjonil huvigruppidega konstruktiivne arutelu kokkuleppevedude seadustamise küsimuses. Komisjoni esimehe Toomas Kivimägi hinnangul on huvigruppidega seisukohad lähenenud, kuid samas on jätkuvalt eriarvamusi. Eelnõule esitatud kirjalike arvamustega saab tutvuda eelnõu veebilehel.

Istungil osalesid Eesti Taksojuhtide Liidu, Eesti Jagamismajanduse Liidu, Autoettevõtete Liidu, Tallinna transpordiameti, Liikluskindustuse Fond ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

19. mail toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni eestvedamisel seminar „Innovatsioon transpordilahendustes: jagamismajandusest isejuhtivate autodeni“, kus avakõne pidas Euroopa Komisjoni siseturu volinik Elżbieta Bieńkowska.

Seminaril käsitleti jagamismajanduse senist praktikat ja innovaatilisi ideid ning otsiti vastust küsimustele, milline on transpordisektori roll Euroopa Liidu kliimapoliitikas ja kuidas vähendada selle sektori energiasõltuvust ning keskkonnamõju.

Innovatsioon transpordilahendustes: jagamismajandusest isejuhtivate autodeni, 20.05.2016

Kokkuleppevedude eelnõu läbis esimese lugemise

19. aprillil läbis Riigikogus esimese lugemise ühistranspordiseadust muutev eelnõu, mis võimaldaks kokkuleppevedude teostamist ja teatud taksoveo nõuete lihtsustamast.

Riigikogu 26 liikme poolt algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) eesmärk on tagada kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Selleks näeb eelnõu ette vastavate minimaalsete nõuete kehtestamist kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele. Eelnõu algatajate hinnangul ei ole hetkel jõus olev ühistranspordiseadus kooskõlas linnaliikuvust hõlbustavate uute digitaalsete teenustega.

Eelnõu lihtsustab ka taksojuhtidele seatud nõudeid ning delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Plaanitavad seadusemuudatused peaksid taksoteenuse turu avama konkurentsile, mis on vähem rõhutud nõuetest, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.

Mobiilsidetehnoloogiat kasutavad rakendused, geograafilise asukoha määramine ja sularahata maksed on tehnoloogiad, mida kasutatakse aktiivselt sõitjate vedamisel juba ka Eestis. Praegu on suurimateks elektroonilise kokkuleppevedude süsteemi operaatoriteks Eestis Uber ja Taxify. Eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, et tänu kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste populaarsusele ja suurele kättesaadavusele on vaja antud ühistranspordi valdkonda kaasajastada ning leevendada hetkel jõus olevat regulatsiooni, mis kokkuleppevedude teostamist keelab.

Eelnõu algatajate nimel sõna võtnud Kalle Palling ütles, et seaduse vastuvõtmisel saab Eesti õiguskeel juurde termini “kokkuleppevedu”. „Jagamismajandus annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, loob paindlikud võimalused teenida lisasissetulekut, soosib inimesi tegelema mikroettevõtlusega ja parandab kokkuvõttes riigisektori maksulaekumisi,“ lausus Palling. Ta lisas, et esimese ja teise lugemise vahel tehakse muudatusettepanekuid ja majanduskomisjonis toimub väga laiapõhjaline kaasamine, kuhu on kutsutud kogu sektor.

Majanduskomisjoni nimel ettekande teinud Toomas Kivimägi sõnul leidis komisjon, et kui jagamisteenust pakkuvad inimesed teenivad lisaraha põhitöö kõrvalt, on see kindlasti tervitatav võimalus lisasissetulekuks. „Omaette küsimus on, kuidas ikkagi defineerida seda sõidujagajat. Ja võib-olla üks väga põhimõtteline küsimus, mis vajab selget seisukohta ja vastust, on see, kas piirata sõidujagamisteenuse mahtu või mitte,“ sõnas Kivimägi. „Lisaks tõusetus majanduskomisjonil küsimus, kes teostab järelevalvet selle teenuse osutamise üle, kui on tegemist jagamismajanduse või kokkuleppeveoga. Komisjon arutas ka selle üle, kas peaks selle ettevõtlusvormi jaoks looma mingi eraldi sellise ettevõtluse vormi ja kas me peaksime võrdsustama klassikalise taksonduse ja sõidujagamise.“

Arutelu majanduskomisjonis

Majanduskomisjoni liikmed toetasid 12. aprillil kokkuleppevedude seadustamist, kuid kuna tegu on esimese eelnõuga jagamismajanduse vallas, siis peeti vajalikuks eelnõu põhimõtteid jätkuvalt kaaluda ja olla avatud muudatusettepanekutele.

Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks vahet tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristama nende õigusi ja kohustusi. Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja, või täiendada füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on kokkuleppevedu ja taksoteenused piisavalt erinevad, mistõttu seaduse tasandil mõlema teenuse standardite täielik ühtlustamine pole põhjendatud. „Kokkuleppevedu on juba täna turul olemas ja seda ühegi otsusega ei keelusta. Küsimus on pigem selles, kas me seda reguleerime seaduse tasandil või mitte. Mõistlik oleks see seadustada, et tagada teenuse kvaliteeti ja reguleerida elektrooniliste platvormide nõudeid,“ ütles Kivimägi.

25. veebruaril algatasid 26 Riigikogu liiget ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE), et kehtestada miinimumnõuded kokkuleppevedude pakkujatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel arvestati, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.

Eelnõu algataja, majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul on kokkuleppevedu kombineeritud infoühiskonna- ja transporditeenus, kus enne sõidu alustamist on elektroonilise platvormi kaudu teada, kui palju sõit maksab. „Kokkuleppevedude reguleerimine loob inimestele võimaluse endale lisatulu teenimiseks. Riik peab looma regulatsiooni, et inimeste ettevõtlikkust soodustada, teenuseid reguleerida, tarbijaid kaitsta ja makse koguda,“ ütles Palling.

Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare hinnangul on oluline reguleerida elektrooniliste platvormide ja maksundusega seotud küsimused. „Igat programmi või äppi on võimalik panna petma ja selle vältimiseks peavad olema elektroonilistele platvormidele kehtestatud nõuded. Platvormi valdaja võiks olla Eesti ettevõtja, et maksunduse küsimused oleksid kontrolli all,“ ütles Savisaar.

Valitsus on eelnõu põhimõtteliselt toetanud. Täna arutas majanduskomisjon eelnõu justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajatega. Majanduskomisjonil on kavas jätkata kokkuleppevedude seadustamise arutelusid, kaasates huvigruppe ja valitsusasutusi. Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 10. mail.

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee

ENPA Alaline Komitee kohtub Tallinnas

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Alaline Komitee kohtub 27. mail Tallinnas. Komitee istung toimub Riigikogus, sest see on seotud Eesti Euroopa Nõukogu eesistumisega tänavu 18. maist kuni 22. novembrini.

Alalise komitee istungi avavad ENPA president Pedro Agramunt ja Riigikogu esimees Eiki Nestor. Seejärel on kavas mõttevahetus Eesti välisministri Marina Kaljurannaga, kellest saab kuueks kuuks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee esimees. Arutelu keskendub Eesti prioriteetidele komitee juhtimise ajal, samuti teistele küsimustele assamblee ja ministrite komitee poliitilise dialoogi raames.

Alalise komitee liikmed kohtuvad arvamuste vahetamiseks ka Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse (GRECO) presidendi Marin Mrčela ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomitee (MONEYVAL) esimehe Daniel Thelesklafiga.

Seejärel arutatakse teisi päevakorrapunkte, mille kohta on infot ENPA veebilehel:

Alaline komitee koosneb ENPA presidendist ja asepresidentidest, fraktsioonide esimeestest, riikide delegatsioonide esimeestest ja komiteede esimeestest. Kokku kuulub sellesse umbes 60 parlamendisaadikut. Alaline komitee koguneb assamblee nimel täiskogu istungite vahelisel ajal.

Päevakorra projekt (PDF)

Eesti on Euroopa Nõukogu eesistujariik

Eesti on Euroopa Nõukogu liige alates 1993. aastast. Tänavu maist novembrini on Eesti Euroopa Nõukogu eesistujariik.

Eesti on valinud Euroopa Nõukogu eesistumise prioriteetideks laste õigused, soolise võrdõiguslikkuse ning inimõigused ja õigusriigi internetis.

Riigikogu delegatsiooni liikmed panustavad Eesti prioriteetide täitmisse sõnavõttudega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungitel ja komiteedes Strasbourgis. Riigikogu ENPA delegatsiooni kuuluvad Marianne Mikko, Eerik-Niiles Kross, Mailis Reps, Andres Herkel, Raivo Aeg ja Jaak Madison.

Eesistujariigi parlamendina võõrustab Riigikogu 26. – 27. mail ENPA juhtkomitee ja büroo kohtumist ning alalise komitee istungit.

Marianne Mikko ja  Andres Herkel räägivad eesseisvatest plaanidest

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee

ELAK kuulas seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikust

Istungit juhatanud komisjoni aseesimees Jaak Madison ütles, et Eesti taotleb sarnaseid konkurentsitingimusi kõigile Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. „Peame õigeks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika jätkumist ühise Euroopa Liidu tasandi poliitikana, mis teeb regulatsiooni kõigile ühtlasemaks,“ ütles ta. „Oluline on jätkata ka tööd otsetoetuste tasemete ühtlustamiseks liikmesriikide vahel.“

Madisoni sõnul tuleb suurendada tootjate valmisolekut kriiside ennetamiseks ja jätkata toetusmeetmetega, mis tõstavad tootjate ekspordivõimekust. Veel juhtis ta tähelepanu, et edasiste seisukohtade kujundamisel on vaja aktiivselt kaasata Eesti põllumajandussektori esindajad.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas komisjoni liikmetele, et alanud on läbirääkimised Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kujundamiseks perioodiks 2020+ ja läbirääkimiste aktiivne periood jääb aega, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. Tema sõnul lähtub Eesti seisukohtades kolmest eesmärgist, milleks on toidutootmine, ressursside jätkusuutlik majandamine ja maaelu mitmekesistamine.

Ühe probleemina kerkis istungil küsimus põllumeeste vanuselisest struktuurist. Nimelt näitab statistika, et all 35-aastaseid põllumehi on Euroopa Liidus vaid kuus protsenti. Seevastu üle 65-aastased 31 protsenti. Seega tuleb jätkuvalt tegeleda põllumajandussektori vanuselise struktuuriga. Kruuse selgitas, et noorte põllumajandussektorisse sisenemist ja tegutsemist soositakse läbi mitmete toetusskeemide.

Komisjoni liikmed tundsid huvi ka geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamise kohta. Komisjonile selgitati, et Eesti suhtub GMOde kasutamisse põllumajanduses teaduspõhiselt. Samuti tunti huvi erinevate kriisimeetmete kohta, mida Eesti põllumajandussektoris on võimalik rakendada näiteks piima- ja lihatööstuse puhul.

Maaeluminister osaleb 29. maist 1. juunini Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus on kõne all ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee