Riigikogu

Kivimägi: Eesti on kõige vähem importenergiast sõltuv riik Euroopa Liidus

„Oma osa on mõistagi põlevkivil, aga vähemtähtis pole taastuvenergia- ja kaugküttesektori väga kiire areng. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises on üle veerandi ehk 26,5 protsenti. See on tähtis mitte üksnes energiasõltumatuse, vaid ka julgeoleku aspektist laiemalt,“ ütles Kivimägi.

Kivimägi hinnangul on taastuvenergia suured toetused soodustanud sektori arengut, ent samal ajal toonud kaasa mõningase negatiivse mõju majanduse üldisele konkurentsivõimele. „Kõrge elektrihinna tõttu on jäänud Eestisse tulemata mitmed investeeringud energiamahukasse tootmisesse. Uue tasakaalukoha leidmine on keeruline, ent saavutatav väljakutse,“ märkis Kivimägi.

Kivimägi sõnul võib tänavust aastat nimetada energia-aastaks, sest Riigikogu töölaual on energiamajanduse korralduse seadus, tulemas on energiamajanduse arengukava, kaugkütteseadus ja elektrituruseadus. „Need on üliolulised seadused andmaks suunda ja stabiilsust energiasektorile järgnevaks paarikümneks aastaks. Eesmärk on, et kõik need seadused ja arengukava saaksid sel aastal vastu võetud,“ ütles Kivimägi. Ta lisas, et see peab andma kindluse tehtud investeeringutele ning samal ajal looma võimalused uutele tulijatele.

Täna toimub Riigikogu konverentsisaalis Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ja majanduskomisjoni koostöökonverents „Energiatarbimise kasv, kas majanduskasvu eeldus?“, kus lisaks Toomas Kivimägile teevad ettekanded majandusteadlane Hardo Pajula, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja Indrek Pällo ja Maailma Energeetikanõukogu Euroopa juht Einari Kisel esindaja.

Konverentsi saab jälgida Riigikogu veebilehel.

Fotod konverentsilt 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Euroopa Liidu asjade komisjoni seminar – jagamismajandusest isejuhtivate autodeni

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul peitub uuenduslike transpordilahenduste, nagu sõidujagamine või isejuhtivad autod, kasutuselevõtus suur keskkonnahoiu ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide täitmise potentsiaal. „Oluline roll on siin tehnoloogial, mis aitab majandusel muutuda targemaks ja paindlikumaks,“ lisas ta.

„Inimeselt inimesele majandus sisaldab endas ressursisäästu transpordis nii energia kokkuhoiu, kui ka seniste kasutamata ressursside käikulaskmise moel,“ ütles Palling.

Teema on aktuaalne tulenevalt Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidest. Nimelt on soov vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet 80–95 protsenti võrreldes aastaga 1990.

Seminari avakõne peab Euroopa Komisjoni siseturu volinik Elżbieta Bieńkowska.

Esimeses paneelis otsivad keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt, Tallinna Tehnikaülikooli transpordi ja logistikaga tegelev professor Dago Antov ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja asetäitjat Indrek Gailan vastust küsimusele, milline on transpordisektori roll Euroopa Liidu kliimapoliitikas ja kuidas vähendada selle sektori energiasõltuvust ning keskkonnamõju.

Jagamismajanduse kogemustest räägib teises paneelis Taxify esindaja Markus Villig. Innovaatilistest ideedest räägivad isejuhtivate autode mõtteviisi kandja Marten Kaevats ja Stariship Technologies eestkõneleja Allan Martinson.

Seminar on jätkuks tänavu veebruaris toimunud jagamismajanduse teemalisele konverentsile.

Vaata ka konverentsi programmi.

19. mail kell 12.00 – 16.15 toimuv seminar on reaalajas jälgitav veebiülekandes ja videosalvestist saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu.

Osalemiseks täitke palun veebivorm.

Intervjuud aitab kokku leppida pressinõunik Epp-Mare Kukemelk telefonil 631 6356, 515 3903 või epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee

Riigikogus on noore kunstniku Liisa Jugapuu maalinäitus

Riigikogu esimees Eiki Nestor peab tähtsaks Toompea lossi kunstisaalis erinevate põlvkondade kunstnike tutvustamist, et tuua välja nende loomingu kaudu ajastuid iseloomustavad erinevad mõttemaailmad ja arusaamad. „Iga kunstnik püüdleb ilmeka ja emotsionaalse esitluslaadi poole olenemata põlvkondlikust kuuluvusest,“ märkis Nestor. Tema sõnul kasutab kunstnik ära talle maalikunsti kaudu antud meisterliku värvutunnetuse ja teostuse võimalused, et tuua esile näituse pealkirja „Peaaegu aus“ mõtte sisu.

Liisa Jugapuu on Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna lõpukursuse tudeng ja avatav näitus on tema esimene isiknäitus. Grupinäitustel, mida on seni kokku üheksa, esineb Liisa Jugapuu aastast 2012 ja on seni tähelepanu äratanud eelkõige püüdlusega ekspressiivse esitluslaadi poole seda oma hõrgu värvimeele ja jõulise abstraktse maalilaadiga.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Toompea lossis saab näitust kuni 17. juunini vaadata tööpäeviti kell 10 -16-ni. Sissepääsuks on vaja esitada isikut tõendav dokument.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Märt Sults lasteaednike töötasude arutelul: kehtestame lasteaiaõpetajatele riiklikult tagatud töötasu alammäära

„Täna toimunud avalik istung oli ajendatud kollektiivsest pöördumisest, millele oli alla kirjutanud 1759 lasteaiaõpetajat. See on väga suur hulk inimesi. Nende ja minu ühine mure on, et me küll ootame õpetajatelt samasugust kvalifikatsiooni ja täielikku pühendumust nagu kooliõpetajatelt, kuid me ei väärtusta neid sarnaselt. Mina leian, et koolieelseid lasteasutusi tuleb hakata rahastama sarnaselt munitsipaalkoolidega ja kehtestada lasteaiaõpetajatele töötasu alammäär, mis oleks rahastatud riigieelarvelistest vahenditest,“ rääkis pikaaegne koolijuht Märt Sults.

Sults lisas, et tänane olukord, kus lasteaiaõpetajate palk on jäetud omavalitsuste kanda, tekitab nende palganumbrites kohutavalt suured käärid, mis omakorda suurendab ääremaastumist.

„Ühe ideena võiksime kaaluda omamoodi üleminekuperioodi rakendamist. Tuleks leppida keskvalitsuse ja omavalitsuste tasemel kokku, et järgmisel kolmel kuni viiel aastal maksab riik kinni selle vahe, mis jääb omavalitsuste pakutava palga ja õpetajate palga alammäära vahele. Seda tingimusel, et iga aasta peab see vahe omavalitsuste poolt vähenema ning viienda aasta lõpuks maksab omavalitsus juba kõik oma vahenditest. Samal ajal muidugi peab kasvama ka omavalitsuste tulubaas, kuid selline koostegemine aitaks minu hinnangul tagada õpetajate suurema väärtustamise kiiremas korras. Täna on pall riigi väravas ja me ootame nendepoolset initsiatiivi ,“ selgitas Sults.

„On juba ammu aeg mõista, et lasteaiaõpetajad on meie laste eduka tuleviku aluseks. Kui aga alusmüüri ladumist piisavalt ei väärtustata, võib kõik ülejäänud lihtsalt kokku variseda. Olgu see katus siis nii uhke kui tahes. Lasteaiaõpetajate tööd tuleb rohkem väärtustada ja siin ei piisa vaid palganumbri kasvatamisest, kuid see oleks kindlasti samm õiges suunas,“ lõpetas kultuurikomisjoni liige Märt Sults.

Lisainfo:
Märt Sults
Tel: +372 51 162 63

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 4. maiks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, ettevõtlusminister Liisa Oviir ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele töökoha loomise toetuse kohta, tervishoiu rahastamise kohta ning omaosaluse kohta tervishoius.

Ettevõtlusministril esitatud küsimused puudutavad uusi turge ning alkoholi- ja kütusepoliitikat Lõuna-Eestis.

Majandus- ja taristuminister vastab küsimustele võrguteenuse tasu kohta, olukorra kohta raudteel ning jagamisteenuse mõju kohta Eesti ühistranspordile.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) viiakse raadioseadmete regulatsioon vastavusse EL-i uue raadioside direktiiviga. Muudatused on seotud raadioseadme mõiste laiendamise, raadioseadme tootenõuete ühtlustamise ja raadioseadme oluliste nõuete täiendamisega. Raadioseadme mõiste uus määratlus hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi ka raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid. Nimetatud muudatustega peavad arvestama ennekõike raadioseadmete tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad. Tarbijale tähendab see seda, et kuna uued seadmed peavad vastama regulatsiooni nõuetele, paranevad eeskätt selliste seadmete vastuvõtuomadused ja töökindlus, mis varem raadioseadmete regulatsioonile vastama ei pidanud. Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded. Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi. See muudab seadmete kasutamise tarbijatele lihtsamaks ning säästab keskkonda. Samamoodi seatakse direktiiviga nõuded raadioseadme ja selles kasutatava tarkvara ühilduvusele.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõuga (100 SE) täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, kaasajastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Eelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele. Eelnõu sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Eelnõus sätestatakse ka riikliku keskkonnaseire programmi koostamise ja selle allprogrammide teostamise korra üldpõhimõtted ning täpsustatakse seires osalejate ülesandeid, lähtudes vajadusest suurendada vastutust andmete eest, säilitada kogutud andmed ja tagada nende õigsus, hooldada seirejaamu ja -alasid ning kaasata teadlasi ja eksperte ulatuslikumaks ja põhjalikumaks seiretulemuste analüüsimiseks ning prognooside koostamiseks, sh ka keskkonnaseisundile hinnangu andmiseks. Riiklikku keskkonnaseiret korraldab ja koordineerib Keskkonnaministeerium. Eelnõus täpsustatakse ka keskkonnaseisundist ja selle muutustest avalikkuse kiire teavitamise korda.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted. Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust. Eelnõuga muudetakse veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Muudatused on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS 2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust. Inimeste jaoks muutub teenuste kasutamine mugavamaks.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud, ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud korteriühistu vaidluse lahendamise seaduse eelnõu (187 SE) sätestab korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel tekkinud korteriühistu vaidluse lahendamise korra ja tingimused. Eelnõuga luuakse kohalikesse omavalitsustesse korteriühistu vaidluse lahendamise komisjon. Korteriühistu vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis tuleneb korteriühistu tegevusest või tegevusetusest. Sellisteks vaidlusteks võivad olla vaidlused, mis puudutavad üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist, juhatuse keeldumist avaldada andmeid korteriühistu tegevuse kohta või keelduda õigustatud isikul tutvuda korteriühistu dokumentidega, probleemid koosolekute puudulikust protokollimisest ja ebaselgus korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisest.

Komisjonides

põhiseaduskomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu lõppu: haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE), kutsutud rahandusministeeriumi ja Riigikogu kantselei valimiste osakonna esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruum L263).

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Sloveenia suursaadiku Robert Krmelj´ga.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Liisa Jugapuu maalinäituse „Peaaegu aus“ Toompea lossi kunstisaalis.

Kell 13.30 – 16.30 – Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ja majanduskomisjoni koostöökonverents „Energiatarbimise kasv, kas majanduskasvu eeldus?“, kus avakõne peab majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ning ettekanded teevad majandusteadlane Hardo Pajula, Maailma Energeetikanõukogu Euroopa juht Einari Kisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja. Konverentsist Riigikogu konverentsisaalis toimub veebiülekanne.

Kell 15.30 – Eesti-India parlamendirühm kohtub India riigiametnikega (ruum L 240).

Välislähetused

  1. – 4. mai

Baltimaade Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Eesti delegatsiooni liikmed Mart Nutt, Mati Raidma ja Külliki Kübarsepp osalevad OSCE Põhja- ja Parlamentaarse Assamblee delegatsioonide esinduste kohtumisel Islandil.

  1. – 9. mai

Eesti-Singapuri parlamendirühma liikmed Mihkel Raud, Mailis Reps, Anne Sulling, Heidy Purga ja Andre Sepp osalevad parlamendirühma visiidil Singapuris.

  1. – 5. mai

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling peab Ungari Innovatsiooni konverentsil Budapestis loengu “The Digital State: Estonian transformation”.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

WEC Estonia ja majanduskomisjoni koostöökonverents 4. mail

Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomiteel toimub  4. mail 2016 Riigikogu konverentsisaalis konverents „Energiatarbimise kasv, kas majandusarengu eeldus?“. Algusaeg on kell 13.00.

Konverentsil arutatakse, kas energiatarbimine on pahe, mida piirata, või hoopis võimalus elu Eestis edendada. Eksperdid annavad ülevaate energiasäästu poliitikate parimatest praktikatest ning võimalustest siduda majanduskasv energiatarbimise kasvust lahti. Päeva lõpetab diskussioon Eesti energiapoliitika tuleviku üle.

Konverentsi saab reaalajas jälgida siit.

Konverentsi päevakava

13:00-13:30        Kogunemine, suupisted

13:30-13:45        Avasõnad
Toomas Kivimägi, Riigikogu majanduskomisjoni esimees

13:45-14:15        Energiatarbimine ja majanduskasv
Hardo Pajula, majandusteadlane

14:15-14:45        Energeetika, eduka e-eEesti eeldus
                               Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

14:45-15:15        Paus

15:15-15:45        Energiapoliitika muutuvas maailmas
Einari Kisel, Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht

15:45-16:30        Diskussioon „Eesti energiapoliitika tulevik“

Remo Holsmer: riigieelarve strateegia suurendab Eesti konkurentsivõimet

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer tõi esile eelarvestrateegia olulisemad prioriteedid. “Eelarvestrateegia näeb ette rahalised vahendid haldusreformi läbiviimiseks ning Tallinn-Tartu maantee ehitamise jätkamiseks neljarealiseks,” märkis Holsmer. “Kose-Mäo maanteelõigu ehitamine läheb kokku maksma 170 miljonit eurot.”

“Ühe muudatusena arvestab eelarvestrateegia vajadust vähendadaväikeettevõtete halduskoormust. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstetakse 16 000 eurolt 40  000 euroni,“ lausus Holsmer. “Samuti jätkub mitme ministeeriumi ülene “nullbürokraatia” projekt, mis muudab ettevõtjate ja riigi vahelist suhtlemist oluliselt lihtsamaks.” Ta selgitas, et maksukeskkonna tingimuste parandamiseks väheneb sotsiaalmaks ühe protsendi võrra ja maksuvaba tulu tõuseb järgmise kolme aastaga kuni 205 euroni kuus.

Holsmer tõi välja muudatused riigi valitsemise efektiivsemaks muutmiseks, mis on lisaks haldusreformi läbiviimisele. „Struktuurse reformina vähendatakse valitsussektori töökohtade arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Jätkub riigi tugiteenuste tsentraliseerimine, mille käigus koondatakse finants-, personali- ja palgaarvestus Riigi Tugiteenuste Keskusesse,“ ütles Holsmer. Tema sõnul vähendatakse eelarvestrateegias konkreetsemalt riigiasutuste majandamiseks mõeldud kulusid ligikaudu 2,8 miljonit eurot.

Eesti julgeoleku tugevdamiseks hoitakse Eesti kaitsekulutuste tase vähemalt kahel protsendil sisemajanduse koguproduktist. Sellele lisanduvad liitlaste sõjalise kohalolekuga seotud kulud. Eelarvestrateegia näeb samuti ette 70 miljonit eurot idapiiri väljaehitamiseks.

Lisainfo: Remo Holsmer, 503 3673

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Menetlusse võeti eelnõu rahvaalgatuse kohta

Riigikogu liikmete Anneli Oti, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi, Märt Sultsi, Kersti Sarapuu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Oudekki Loone, Andrei Novikovi, Dmitri Dmitrijevi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Rein Ratase, Olga Ivanova, Jüri Ratase, Martin Repinski, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Mihhail Korbi, Peeter Ernitsa, Toomas Vitsuti ja Mailis Repsi 2. mail algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus rahvaalgatuse võimaldamiseks eelnõu (228 SE).

Eelnõu näeb ette luua kodanikele võimalus algatada seaduse eelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade algatustest. Seaduse algatamise õigus on rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul ja isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ja on vähemalt 16-aastane. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Oudekki Loone, Andrei Novikovi, Dmitri Dmitrijevi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Olga Ivanova, Rein Ratase, Jüri Ratase, Martin Repinski, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Anneli Oti, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Mihhail Korbi, Peeter Ernitsa, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 2. mail esitatud Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine Eesti rahvusvahelise kaitse saajate piirarvu kehtestamiseks” eelnõu (229 OE).

Eelnõu näeb ette rahvahääletuse korraldamist välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluspõhimõtete osas. Eelnõuga soovitakse saada rahvalt nõusolekut poliitika osas, mis näeb ette, et Eesti Vabariik määraks igal aastal piirmäära inimeste suhtes, kellele Eesti pakub rahvusvahelist kaitset. Piirmäära alla kuuluvad nii Eestist otse kaitset taotlenud pagulased ja täiendava kaitse saajad kui ka rahvusvaheliste programmide raames ümberasustatud ja ümberpaigutatud inimesed. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE).

Eesti lipu seadust täiendatakse uue lipupäevaga, mille kohaselt oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäev on ettevõtjapäev. Ettevõtjapäeva eesmärk on ettevõtlikkuse ning ettevõtluse tunnustamine ja väärtustamine. Seadus jõustumine on kavandatud 1. juulile 2016.

Eesti lipu seadus sätestab praegu 15 kehtivat lipupäeva, millest osad on ka riiklikud tähtpäevad, lisaks heisatakse lipud Riigikogu, kohaliku omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimiste päeval ja referendumipäeval. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE).

Eelnõu korrastab Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks on plaanis anda Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab seadus Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud.

Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE).

Eelnõu lihtsustab e-residendiks saamist, muudab neile e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakub nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.

Esiteks lihtsustatakse nõudeid e-residendi digi-ID taotlemiseks. Kehtiva korra kohaselt võib e-residendi digi-ID anda inimesele, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid. Eelnõuga loobutakse nendest nõuetest, sest enamik e-residentsuse taotlejatest ei tea ette täpset digi-ID kasutamise vajadust.

E-residendiks saamist hakkab soodustama ka muudatus, mille kohaselt võib isikut tõendavate dokumentide taotluste ja dokumentide väljastamise ülesande anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Praegu saab e-residendi digi-ID taotluse esitada kas politsei- ja piirivalveametis või Eesti välisesinduses. Kuna Eesti välisesinduste võrgustik ei ole piisavalt lai, võib välismaal e-residentsuse taotlejatel olla keeruline või kulukas reisida lähimasse Eesti välisesindusse. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise sisulise menetluse viib läbi ja dokumendi väljaandmise otsuse teeb endiselt Politsei- ja Piirivalveamet.

Eelnõuga lihtsustatakse nii e-residentide kui Eesti elanike jaoks pangakonto avamist. Kehtiva korra kohaselt peab inimene esmakordsel konto avamisel isiku tuvastamiseks pangakontorisse tulema. Eelnõuga nähakse pankadele ette võimalus asendada see inimese tuvastamise ja kontrollimisega infotehnoloogiliste vahendite abil. Sellisel juhul peab pank inimese tuvastamiseks kasutama Eesti Vabariigi väljaantud digi-ID`d, välisriigi väljaantud isikut tõendavat dokumenti ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud infot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE).

Eelnõu täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu.

Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks.

Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga.

Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik  turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 3. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalide avalikustamisest“ eelnõu (234 OE).

Eelnõu näeb ette uurimiskomisjoni materjalide avalikustamise. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse kollektiivse pöördumise lendorava ja metsade kaitseks, mille algatasid Aleksei Lotman, Henry Laks, Indrek Sell, Rainer Kuuba, Liis Kuresoo, Rainar Kurbel, MTÜ Noored Rohelised, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Loomakaitse Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Estonian Nature Tours ja Natourest OÜ 21. aprillil.

Pöördumises kutsutakse üles mitte lubama lendorava elupaigaks sobilike metsade lageraiet Ida-Virumaal, kui pole hinnatud selle mõju lendoravale ega kavandatud täiendavast ohutegurist tulenevaid tegevusi. Samuti kutsutakse üles rakendama kiirendatud korras kõiki äsja kinnitatud lendorava kaitsetegevuskavas kavandatud meetmeid selle liigi kaitseks, sh. kinnitama kaitsekorra uutes lendorava püsielupaikades. Pöördumine edastati menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

ELAK tutvus organisatsioonide arvamusega lähetatud töötajate direktiivi kohta

Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul peavad liikmesriigid lähetatud töötajate jõustamisdirektiivi üle võtma alles tänavu juuniks „Seega puudub meil täna praktika, milles oleme eelnevalt kokku leppinud,“ ütles Palling. „Võime ette kujutada, et kõikidel võrdset tööd tegevatel töötajatel on Euroopa Liidus võrdne palk, aga ühisturul konkureerime teenustega, mille hinna üks komponent on tööjõud.“

Pallingu sõnul on Eestil täna mõistlik olla Euroopa Komisjoni kavandatavatele muudatustele selgesõnaliselt vastu või taotleda direktiivi eelnõusse kompromissettepanekute sisseviimist.

Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ütles, et tööandjad ei toeta direktiiviga kavandatavate muudatuste vastuvõtmist, sest nendega piiratakse, mitte ei suurendata teenuste vaba liikumist. Ta nägi vastuolu selles, et kuigi räägitakse lähetatud töötajate kaitsest, siis tegelikult püütakse kaitsta kohalikku tööturgu. Ka Tamsar lisas, et kaaluda tasub valitsuse viie kompromissettepaneku esitamist Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõusse.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand tõi välja, et Euroopa Komisjoni kavandatavad muudatused lähetatud töötajate direktiivis süvendavad lõhet uute ja vanade liikmesriikide vahel. „Toodete ekspordiga kaasneb teenuste eksport ja kui igal pool hakkaksid kehtima samad reeglid, pärsib see uute liikmesriikide sisenemist ühisturule,“ ütles ta.

Teenusmajanduse Koja tegevjuhi Evelyn Sepa sõnul peaks Eesti toetama ettevõtlusinitsiatiivi kasvu nii Eestis kui Euroopas ja seeläbi Euroopa Liidu ühtse siseturu tegelikku integratsiooni. Kõnealuse direktiivi ja selle muutmise mõjud on tema sõnul pigem protektsionistlikud ja sissepoole pööratud, millest ei võida ei Euroopa ega ka Eesti inimesed. „Eesti jaoks on oluline mõista administratiivse sekkumise perspektiivitust ja soodustada koostööd ja kvaliteedil põhinevat konkurentsi igal tasandil,“ ütles Sepp.

Kaubandus-Tööstuskoja jurist Katre Rugo juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti kui peamiselt lähetajariik pigem kannatab direktiivi muudatustega. Tema sõnul toetab koda põhjendatud arvamuse esitamist, sest praegusel kujul kahjustavad direktiivi muudatused Eesti ettevõtete konkurentsivõimet Euroopa Liidus.

Ametühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et kuni Euroopas ei ole veel terviklikku tööõigust, siis peab lubama liikmesriikidel korraldada oma tööturgu ise.

Riigikogu sotsiaalkomisjon ja majanduskomisjon arutasid teemat oma eilsetel istungitel ja pidasid põhjendatuks ELAKi ettepanekut. ELAK esitas 20. aprillil Riigikogule otsuse eelnõu (225 OE), mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Komisjoni poolt märtsis esitatud lähetatud töötajate direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. ELAK kujundab oma arvamuse reedesel istungil. Riigikogus on eelnõu menetlus kavandatud 10. maiks.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Korruptsioonivastane erikomisjon soovib lisada Riigikogu liikme hea tava hulka lobireeglid

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Artur Talviku sõnul on sellega tehtud esimene samm saadikute lobitöö korrastamiseks. „Selle peatüki lisamine heasse tavasse aitaks nii seadusandjale kui ka lobistidele meelde tuletada põhimõtteid, millest tuleks lobismi puhul lähtuda,“ ütles Talvik.

Erikomisjoni esimehe sõnul toimub huvigruppide kaasamine õigusloomes juba praegu. Arvestades aga selle olulisust on Talviku sõnul vajalik püüelda veel parema, kvaliteetsema ja läbipaistvama õigusloome poole. „Oleme komisjoniga uuesti esile toonud debati, kas lobireeglid peavad olemas olema. Arutelu käigus oleme ka aru saanud, et saadikute hulgas mõistetakse lobitegemist erinevalt. Seepärast ongi oluline panna lobitöö reeglid kirja ja luua ühtne lobikultuur,“ ütles Talvik.

„Lisaks lobireeglitele soovib komisjon, et hea tava ei oleks Riigikogu liikmete seas lihtsalt paber mapi vahel, vaid leiaks saadikute poolt senisest enam reaalset rakendust ja järgimist,“ lisas Talvik.

Riigikogu liikme hea tava täiendamise eesmärk on suurendada senisest enam saadikute tegevuse läbipaistvust ning avatust. Komisjoni hinnangul on Eestil vaja jätkata jõupingutusi järelevalve ja sanktsioonide vallas, et tagada vastu võetud hea tava järgimine Riigikogu liikmete poolt.

Riigikogu liikme hea tava

Riigikogu liikme hea tava täiendatud projekti edastamine

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee