Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna ja IRLi saadikud esitavad Allar Jõksi kandidatuuri presidendivalimiste teise vooru

Vabaerakonna ning Isamaa ja ResPublica Liidu saadikud andsid täna allkirjad esitamaks Allar Jõksi kandidatuur presidendivalimiste teise vooru.

„Pidasime presidendikandidaadiga pärast esimese vooru tugevat tulemust nõu ja kuna Allar Jõksil on tekkinud reaalne võimalus jõuda kolmandasse valimisvooru, siis oleme otsustanud esitada taas tema kandidatuuri Vabariigi Presidendi ametisse,“ kinnitas Vabaerakonna fraktsiooni juht Andres Herkel.

IRLi fraktsiooni esimees Priit Sibul lisas, et IRLi ja Vabaerakonna saadikud on otsinud kandidaati, kellel oleks laiem toetus. „Tänane hääletus tõestas seda, et Allar Jõksi näol on kandidaat olemas ja me seame tema kandidatuuri loomulikult uuesti üles,“ ütles Sibul.

Presidendikandidaat Allar Jõks pälvis täna presidendivalimiste esimeses voorus 25 rahvaesindaja toetuse.

Lisainfo
Andres Herkel
5056540
Andres.Herkel@riigikogu.ee

Priit Sibul
5248433
Priit.Sibul@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 30. augustiks

Kell 12 – Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub

Vabariigi Presidendi valimise II hääletusvoor – kandidaate saab registreerimiseks esitada kell 8 – 10. Vabariigi Valimiskomisjon registreerib teise vooru kandidaadid kell 11.

Kell 16 – Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub*

*Vabariigi Presidendi valimise III hääletusvoor toimub juhul, kui presidenti teises hääletusvoorus ei valitud, st ükski kandidaat ei saanud nõutavat Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamust.

President valitakse salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 Riigikogu liiget.

Istungit saab jälgida Riigikogu veebilehel.

Komisjonide istungid

põhiseaduskomisjonis – kell 9.30: Riigikohtule arvamuse andmine Kõpu Vallavolikogu taotluse kohta tunnistada haldusreformi seaduse § 9 lõige 2 ja § 24 põhiseaduse vastaseks;

väliskomisjonis – kell 9.30: Eesti seisukohad 2.-3. septembril toimuval ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich), kutsutud välisministeeriumi esindaja;

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 13.30 või 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamine, kutsutud välisministeeriumi esindaja (ruum L241).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimeses hääletusvoorus Vabariigi President ei selgunud

Salajasel hääletusel sai presidendikandidaatidest enim hääli Eiki Nestor, kes kogus 40 häält. Mailis Reps sai hääletusel 26 ja Allar Jõks 25 häält.

Märgistamata hääletussedeleid oli 8. Hääletamisest võttis osa 99 Riigikogu liiget.

Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub teisipäeval, 30. augustil kell 12, mil toimub Vabariigi Presidendi valimise teine hääletusvoor.

Seoses Riigikogu liikme Martin Kuke tagasiastumisega andis Riigikogu erakorralise istungjärgu alguses ametivande Peep Aru.

Fotod (fotod laekuvad viivitusega)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu valib Vabariigi Presidenti

Tänasel Riigikogu erakorralisel istungjärgul toimunud Vabariigi Presidendi valimise esimeses hääletusvoorus ei osutunud president valituks, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist enamust ehk vähemalt 68 Riigikogu liikme toetust.

Esimene hääletusvoor

Salajasel hääletusel sai presidendikandidaatidest enim hääli Eiki Nestor, kes kogus 40 häält. Mailis Reps sai 26 ja Allar Jõks 25 häält.

Märgistamata hääletussedeleid oli 8. Hääletamisest võttis osa 99 Riigikogu liiget.

Teine ja kolmas hääletusvoor

Kuna ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, toimub teine voor teisipäeval, 30. augustil kell 12. Kandidaatide ülesseadmine toimub kell 8–10.

Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 Riigikogu liiget). Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus ehk 68 Riigikogu liiget.

Kui ka teises voorus ei selgu Vabariigi President, peetakse kolmas voor teisipäeval, 30. augustil kell 16. Kolmandasse vooru pääsevad teises voorus kaks enim hääli saanud kandidaati.

Vaata otseülekannet!

Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Kuidas valitakse presidenti?


Animatsioon: Greete Palmiste, Eesti Rahvusringhääling

Valimiskogu

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest (keda on 101) ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest (234). Kohaliku omavalitsuse esindajate arvu määramisel võetakse arvesse hääleõiguslike Eesti kodanike arv vallas või linnas.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogus esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.

Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.

Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul.

Vabariigi President asub ametisse 10. oktoobril 2016.

Ametisse astumine

Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees:

“Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.”

Lisainfo

Vabariigi Valimiskomisjon

631 6540

Vabaerakond algatas nn RAUDKUKE eelnõu Riigikogu liikmete lahkumishüvitise kärpimiseks

Vabaerakonna fraktsioon algatas täna seaduseelnõu, mis vähendab omal soovil tagasi astunud Riigikogu liikmete hüvitist kolm korda ja seab tingimuseks kaheaastase ametisoleku.

Vabaerakonna saadiku Andres Ammase sõnul on omal soovil lahkujate hüvitisega ülekülvamine põhjendamatu ja eesmärgitu privileeg, mida me mujal avalikus sektoris ei kohta, erasektorist rääkimata.

„Riigikogu ei ole läbikäiguhoov. Kui inimene on osutunud valituks, siis on see suur vastutus ja saadik ei tohi Eesti inimeste ootusi kerglaselt petta. Riik ei pea maksma Riigikogu liikme kolmekordse kuupalgaga kinni mõne saadiku lahkumisotsust, nagu juhtus hiljuti erasektorisse läinud reformierakondlase Martin Kukega ning samuti omal soovil ja selge põhjuseta lahkunud sotsist häälemagneti Mihkel Rauaga. Noored mehed ei tohi poliitikas nii halba eeskuju anda,“ ütles Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Ammas.

„Autoliisingute kuritarvitamine ja muud hüvitistega seotud skandaalid on oluliselt kahjustanud Riigikogu mainet. See ei ole Eesti demokraatia tervisele sugugi hea. Müüri valitute ja valitavate vahel on viimasel ajal ehitatud paksemaks. Erasektori töötajad ja ametnikud näevad nii luksuslikke ja põhjendamatuid lahkumishüvitisi vaid unes,” leidis Ammas.

 
Lisainfo:
Andres Ammas
5056318
Andres.Ammas@riigikogu.ee

Arenguseire nõukoja liikmed on valitud

Riigikogu majanduskomisjon nimetas täna Arenguseire Keskuse juurde moodustatava arenguseire nõukoja liikmeks Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Priit Perensi.

Viieliikmelisse arenguseire nõukotta kuuluvad veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt nimetatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Vabariigi Presidendi nimetatud Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Rektorite Nõukogu nimetatud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ning Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Majanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul on heameel tõdeda, et kõik organisatsioonid on valinud arenguseire nõukotta väärikad liikmed ja oma valdkonna professionaalid.

„Nõukoja liikmed esindavad erinevaid eluvaldkondi, mis on hea alus laiapõhjaliste analüüside tegemiseks. Nõukoja esimene koosolek peaks toimuma septembrikuu jooksul, et arutada tööplaani ja alustada Arenguseire Keskuse juhi otsinguga,“ ütles Lauri.

Arenguseire nõukoda moodustatakse Arenguseire Keskuse juurde arenguseire sõltumatuse tagamiseks. Nõukoja peamisteks ülesanneteks on kinnitada arenguseire tegevuskava ning teostada järelevalvet selle täitmise üle.

Riigikogu võttis 14. juunil vastu arenguseire seaduse, mille alusel luuakse arenguseire läbiviimiseks Arenguseire Keskus Riigikogu kantselei juurde. Keskuse ülesandeks on koostada ühiskonna pikaajaliste arengute analüüse, arengustsenaariume ning jälgida nende elluviimist.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 29. augustiks

Kell 13 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Riigikogu liikme Peep Aru ametivanne

Vabariigi Presidendi valimine

Vabariigi Presidendi valimise kandidaadid esimeses hääletusvoorus on Mailis Reps, Allar Jõks ja Eiki Nestor.

President valitakse salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 Riigikogu liiget.

Istungit saab jälgida Riigikogu veebilehel.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistung – kell 11.30 – 12: Eesti seisukoha andmine audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatuste kohta, kutsutud kultuuriministeeriumi ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad; muud küsimused (konverentsisaal);

majanduskomisjonis – kell 10: Eesti seisukohad ELi määruse eelnõu kohta, mis käsitleb siseturul asukohapõhist piiramist ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile; Eesti seisukohad Euroopa Liidu tarbijakaitsealase koostöö määruse eelnõu kohta, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile; Arenguseire nõukoja liikme nimetamine; Eesti ELi eesistumisteemade arutelu seoses eesistumise aja muutumisega, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11: Riigikohtule arvamuse andmine Kõpu vallavolikogu taotluse kohta tunnistada haldusreformi seaduse § 9 lõige 2 ja § 24 põhiseaduse vastaseks;

riigikaitsekomisjonis – kell 10: Eestis edaspidi alaliselt paiknema hakkavatest NATO liikmesriikide lahingüksustest, kutsutud Peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka; Kaitseväe üksuse osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve; informatsioon julgeolekuolukorra arengutest.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Mihkelson asetas pärja Juminda merelahingus hukkunute mälestuseks

„Täna austame ja mälestame Jumindal kõiki selles II maailmasõja suures meretragöödias hukkunud inimesi, kes 75 aastat tagasi siin külma haua leidsid,“ ütles Mihkelson.

Kuigi ohvrite täpne arv on siiani ebaselge, hindavad ajaloolased, et Läänemere ja ka maailma meresõja ajaloo ühest ohvriterohkemast merelahingust hukkus 16 000 kuni 18 000 inimest.

Juminda poolsaare lähedal uputasid 1941. aasta 28. ja 29. augustil soomlaste ja sakslaste rajatud miiniväljad, lennuväe rünnakud, torpeedod ning maaväe suurtükituli üle kuuekümneTallinnast Kroonlinna evakueeruvast Nõukogude Liidu Balti laevastiku sõjalaeva ja kaubalaeva.

Kolmandik uputatud laevadest olid Eestist, Lätist ja Leedust rekvireeritud laevad. Kümned laevad said vigastada. Suure osa laevadel olnutest moodustasid tuhanded sundevakueeritavad, sundmobiliseeritud kodanikud Eestit, Lätist ja Leedust, rekvireeritud laevade meeskonnad, aga ka punaväelased, nõukogude okupatsioonivõimude tegelased ja parteifunktsionärid.

„Me peame tegema kõik endast oleneva, et sellist tragöödiat enam mitte kunagi ei korduks ja et meie inimesed ei oleks enam mitte kunagi ainult väga halbade valikute ees,“ ütles Mihkelson. „Selleks, et meie inimesed oleksid kaljukindlat kaitstud, ega ei peaks enam mitte kunagi üle elama sõjaõudusi, ongi Eesti liitunud NATOga ja panustab kollektiivkaitsesse.“

Mihkelson tõi esile, et Juminda miinilahingu mälestusmärk on rajatud kodanikualgatuse korras, sest rannarahva kollektiivses mälus on siiani pildid ja lood nendest saatuslikest augustipäevadest.

Ta avaldas tänu ja tunnustust Juminda külaseltsile ja külavanem Karli Lambotile, kes on läbi aastakümnete olnud praeguse monumendi rajamise ja hooldamise eestvedajaks. Samuti tänas ta abi ja pühendumise eest oma elu Eestiga sidunud NSVL erukontradmiral Ivan Merkulovit.

Hingepalvele ja pärgade asetamise järel vaatasid kokkutulnud Leesi rahvamajas                                                dokumentaalfilmi „Põrgu Soome lahel“. Mälestusürituse korraldasid Juminda Külaselts ja Kuusalu vallavalitsus, toetas Eesti Kaitsevägi.

Fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine mälestustseremoonial

Kell 13:00 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Juminda 1941. aasta miinilahingu ohvrite mälestustseremoonial ning asetab seal pärja Eesti rahva poolt (Juminda).

Talvik: värske presidendiküsitlus on tendentslik ja Kallasele on olulised küsimused esitamata

Vabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul on ERRi uudistesaadete tellitud presidendikandidaatide uuring Allar Jõksi suhtes tasakaalust väljas, küsima oleks pidanud ikka nende toetuse kohta, kes ka tegelikult kandideerivad.

„Esitades küsitluses presidendikandidaatide nimede seas nii Jaak Jõerüüdi kui ka Indrek Tarandi nimed, tähendab see, et lühema nimekirja puhul oleksid nende toetajad pigem olnud just Jõksi toetajad ja Jõksi toetusprotsent kõrgem,“ ütles Talvik. Jõksi 8, Tarandi 6 ja Jõerüüdi üks protsent annab summaks 15. Sama kehtib tema sõnul ka valimistel mitteosaleva Savisaare nime lisamise puhul selles küsitluses – ilma vastusevariandita Savisaar oleks toetus Repsile jõuliselt kõrgem, lisas Talvik.

Sellise küsitluse läbiviimise ja tulemuste esitlemisega püütakse üldsuse pead sassi ajada ja üritatakse PR-trikkidega näidata järjekordselt Reformierakonna tugevust. Tegelikkus on aga Talviku sõnul see, et kauem poliitikas osalenud mitte-reformierakonna poliitikud kinnitavad, et Reformierakond pole kunagi olnud nii suures tülis kui nüüd nende presidendivalimiste käigus kahe kandidaadi pärast võideldes.

Värske uuringu kohaselt on eelmise küsitlusega võrreldes kõige enam suurenenud toetus Siim Kallasele. Aga Talvik meenutab, et endiselt Euroopa Komisjoni transpordivolinikult on muude küsimata küsimuste seas seni küsimata ka ASi Tallinna Sadama korruptsiooniteemade ja segase ja kahjuliku praamihanke kohta. Kuna praamihanke ebaõnnestumise taga on tema kodupartei, oleks tahtnud näha Kallase julgust tuliselt ka oma erakonna suhtes sõna võtta, aga seda ta pole teinud. Samuti ei ole ka Marina Kaljurand olnud kriitiline Reformierakonna äpardumiste suhtes, tõi Talvik välja.

Isamaa ja Res Publica Liidu ja Vabaerakonna saadikud andsid täna valimiskomisjonile üle Allar Jõksi presidendikandidaadiks esitamise toetusallkirjad. ERRi küsitluse järgi on Vabaerakonna valijatest Jõksi poolt 22% ning IRL-i valijatest 8%.

Lisainfo
Artur Talvik
5021989
Artur.talvik@Riigikogu.ee