Riigikogu Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonid algatasid kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mis lubaks sünniga Eesti kodakondsuse saanud inimestel säilitada Eesti kodakondsuse ka siis, kui neil on samal ajal mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsus. Võimalus kehtiks ka riigi puhul, kellega Eesti sõlmib vastava kokkuleppe.
„Eestiga seotud inimesed ei peaks täisealiseks saades Eesti kodakondsusest loobuma lihtsalt sellepärast, et neil on ka mõne teise riigi kodakondsus. Eesti juured ei kao siis, kui inimene elab teises riigis. Paljud välismaal elavad eestlased hoiavad Eestiga sidet ja panustavad siinsesse ellu. Meie ülesanne on seda sidet hoida,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere. Ta lisas, et muudatusega kõrvaldatakse ka vastuolu kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse vahel, sest põhiseadus ei luba kelleltki võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
Eesti 200 fraktsiooni juhi Toomas Uibo sõnul peab Eesti olema enesekindel riik, kes hoiab enda inimesi ega sunni neid oma kodakondsusest loobuma. „Ajaloolistel põhjustel on meil maailmas väga tugevaid ja rahvuslikult meelestatud Eesti kogukondi. Viimastel kümnenditel on omakorda tuhanded meie inimesed õppinud või töötanud väljaspool Eestit, loonud seal perekondi ja kodusid, aga jäänud ikkagi eestlasteks. Paljud neist on pidanud lõpuks meie jäiga kodakondsusseaduse tõttu valima oma südame ja igapäevaelu vajaduste vahel. Me ei peaks inimesi selleks sundima, vaid neile kinnitama, et nad on Eestile olulised,“ sõnas Uibo.
Muudatus annaks sünnijärgsele Eesti kodanikule võimaluse taotleda ka Eesti kodakondsuse taastamist, kui ta on selle varem teise riigi kodakondsuse tõttu kaotanud või sellest loobunud ning tal on eelnõus lubatud riigi kodakondsus.