Riigikogu langetas Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguse iga 16. ja kandideerimisõiguse iga 18. eluaastale. Eelnõu ühe algataja Hanah Lahe sõnul annab muudatus noortele täiendava võimaluse oma tulevikku puudutavates otsustes kaasa rääkida.
„Eestis saavad 16- ja 17-aastased kohalikel valimistel hääletada juba alates 2017. aastast. See kogemus näitab, et noored tahavad ühiskonnaelus sõna sekka öelda. Täna astusime sammu selle poole, et nad saaksid kaasa rääkida ka Euroopa tasandil tehtavates otsustes,“ ütles Lahe.
Lahe sõnul otsustatakse Euroopa Parlamendis muu hulgas julgeoleku, kliima, majanduse, digiruumi, hariduse ja tööturu üle. „Nende otsuste mõju ulatub kaugemale ühest valimisperioodist ja kujundab ka noorte tulevikku. Seepärast on oluline, et noored oleksid nende otsuste tegemisel osalejad, mitte pealtvaatajad,” märkis Lahe.
Lahe viitas Arenguseire Keskuse ja Tartu Ülikooli uuringule, mille järgi on noortel olemas keerukate otsuste tegemiseks vajalikud oskused. „Loomulikult ei ole kõigi 16-aastaste huvi poliitika vastu ega teadmised ühesugused, aga sama kehtib ka täiskasvanute kohta. Ka ei mõtle kõik noored ühtemoodi ega jaga sama maailmavaadet. Nii nagu ei saa teiste eagruppide puhul öelda, et valimistel on “õiged” või “valed” valikud, sest igaüks teeb oma otsused enda teadmiste ja väärtuste põhjal. Mis puudutab mõjutatavust, siis valeinfo ja populism võivad mõjutada igas vanuses inimesi.”
Praegu saavad 16-aastased Euroopa Parlamendi valimistel hääletada Austrias, Belgias, Saksamaal ja Maltal. Kandideerida saab alates 18. eluaastast 15 liikmesriigis. Mõlemad vanusepiirid kehtivad korraga Austrias, Saksamaal ja Maltal.
„Seega ei tee Eesti midagi, mida mujal ei ole proovitud. Küll aga liitume riikidega, kes on otsustanud noorte poliitilist osalust teadlikult laiendada. Usun, et Eesti kogemus võib julgustada ka teisi Euroopa Liidu riike,“ sõnas Lahe.