Riigikogu

» Stenogramm » Teisipäev, 21. mai 2013

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM

V ISTUNGJÄRK

Teisipäev, 21. mai 2013, kell 10:00

Toimetamata


	10:00 Istungi rakendamine
1.	10:05 Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE II) teine lugemine
2.	11:12 Jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu (421 SE II) teine lugemine
3.	11:15 Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE I) esimene lugemine

Üles / Tagasi



10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv Tühi Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala teisipäevase istungiga. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun, Lauri Laasi!

Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Seoses Autorollo pankroti menetlusega on üles kerkinud ka riigiettevõtete nõukogusse isikute määramise küsimus ja seoses sellega on meil, ma mõtlen mitmel keskfraktsiooni saadikul arupärimine majandusminister Juhan Partsile. Kuna majandusminister määrab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu liikmed ning tema kontrolli all on ka riigiettevõte Eesti Energia, on tekkinud küsimused seoses nõukogu liikmete ja nendele kuuluvate ettevõtete seostega. Eurotoetusi jagavate rakendusüksuste Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutuse Keskkonna Investeeringute Keskuse juht ja kontrollorganite mehitamine IRL-le ja Reformierakonnale sobivate isikutega on loonud eksimatu süsteemi, kus eurotoetusi saavad võimul olevale koalitsioonile sobivad isikud. Kui süveneda mitmete riigiettevõtete nõukogu liikmetele kuuluvate eraettevõtete tegevusaladesse, siis ilmnevad mitmed huvitavad seosed nõukogu liikmete ning nende eraäride vahel, mis jätavad aga juhuslikkusele vähe ruumi. Siit on majandusministrile mitmed küsimused. Vast kõige olulisem – mille alusel ikkagi toimub liikmete määramine riigiettevõtete nõukogudesse? Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel koos kolleegidega Keskfraktsioonist anda üle arupärimine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele ja see puudutab pakendiseaduse eelnõu menetlemist. Riigikontrolli hinnangul jäi 2009. aastal süsteemi läbipaistmatuse ja kontrollimatuse tõttu riigile laekumata ligikaudu 64 miljonit eurot maksude näol. Praktika on näidanud, et nii taaskasutustasude määramine, nende võrdsetel alustel kogumine kui ka tasude edasine läbipaistev kasutamine on väga ebaselge ja kontrollimatu. Riigikontroll esitas pakendiauditi aruandes rea ettepanekuid pakendiseaduse muutmiseks, mille tulemusel on valminud eelnõu. Keskkonnaministeerium on auditiaruande aruteludel enamuse ettepanekutega nõustunud, kuid eelnõu ei ole siiamaani Riigikogu menetlusse jõudnud. Pakendite kogumine ja taaskasutamine on valdkond, mida kureerib keskkonnaminister ning kus tulu teenimine sõltub Keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu keskkonnakomisjoni kaudu loodavatest reeglitest. Eesti pakendiringluse juhtfiguuriks peetakse ühingu tootmis- ja logistikajuhti Anti Tammeoksa, kes oli Riigikogu liikmena keskkonnakomisjonis koos Rain Rosimannusega üks põhilisi jäätmetega seotud seadusetegijatest. Kokku esitame ministrile 7 küsimust. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamatult. Teated. Kolmapäeval, k.a 22. mail osalevad infotunnis järgmised valitsuse liikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, välisminister Urmas Paet. Riigikogu esimees edastas Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Hetkel on kohale registreerunud 88, puudub 13 Riigikogu liiget.


Üles / Tagasi

1. 10:05 Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE II) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv Me läheme tänase päevakorra juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 347 SE teine lugemine ja ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Valdo Randpere Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 347 võiks selles mõttes lühidalt kirjeldada kui kaua tehtud, kaunikene. Ma ei tea, kui kaunike ta nüüd sai, aga me oleme seda eelnõu õiguskomisjonis arutanud peale esimest lugemist, mis meil siin toimus, kokku viiel istungil. Arutasime seda 25. märtsil, 15. aprillil, 22. aprillil, 6. mail ja 13. mail. Arutelu tulemusel otsustas õiguskomisjon teha eelnõus kaks sisulist muudatust, millest üks täiendab võlaõigusseadust ja teine reklaamiseadust. Lisaks sellele muutsime ka eelnõu jõustumissätteid, millekohaselt peaks eelnõu seadusena jõustuma 2013. aasta 1. juulil. Enne muudatuste jõustumist, see tähendab enne 1. juulit kehtinud õigusaktidele vastavaid finantsteenuste reklaame võib avalikustada kuni nende avalikustamise tähtaja möödumiseni, kuid mitte kauem, kui 2013. aasta 1. oktoobrini. Eelnõu esimesest lugemisest kindlasti mäletate juba, et selle eesmärgiks on vastutustundliku laenamise põhimõtte senisest efektiivsem rakendamine. Lihtsalt maakeeli öeldes siis katsume natuke ohjeldada kiirlaenude andmist ja muuta seda häid tavasid paremini järgivaks. Need sisulised muudatused, mida me esimese ja teise lugemise vahel tegime, olid siis sellised. Me lisasime eelnõu § 1 punkti 3 järgmise sõnastuse: "tarbija" – nüüd ma lugesin vale kohta, vabandust! Me täiendasime seda eelnõu punktiga 4, mis pöörab tarbijakrediidi lepingutest tulenevate vaidluste korral ümber tõendamiskoormuse. Kui tavaline printsiip on, et võlaõigusseaduse puhul tsiviilõiguslike vaidluste puhul peavad mõlemad vaidlevad pooled tõendama oma väiteid, siis praeguse eelnõu muudatuse kohaselt peab krediidiandja tõendama, et ta hindas krediidi andmisel krediidivõtja võimekust lähtuvalt nii heast usust kui ka kõigist kriteeriumidest, mis peaksid olema olulised laenu andmisel. Seejuures ei pane me laenuandjale otseselt kohustust dokumenteerida oma protsessi, kuid kaudselt siiski, arvestades seda, et tal võibolla tuleb tõestada ja tõendada oma tegevust hiljem kohtuprotsessi käigus, juhul, kui tekib vaidlus, siis peaks laenuandja olema selleks valmis, et tal on olemas taasesitamist võimaldavad tõendid selle kohta, kuidas ta laenuvõtja krediidivõimekust hindas. Teine. See punkt sai siis kirja sellisena: "Vastutustundliku laenamise põhimõte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja." Teine muudatus, mida me sisse viisime reklaamiseadusesse, kõlab järgmiselt: "Finantsteenuse osutaja võib reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid ning käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel eksponeerida vaid sellist kaubamärki, mis on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatuga." See, võiks öelda on lühidalt kõik, mis on juhtunud selle eelnõuga esimese ja teise lugemise vahel. Nagu öeldud, arutasime 5-l komisjoni istungil. Kaasatud olid väga paljud inimesed, kaasa arvatud Pangaliidust, Liisinguettevõtete Liidust, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Justiitsministeeriumist. Tegime tõsist tööd ja jõudsime praegusele tulemusele. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul.

Marika Tuus-Laul Aitäh. Hea esineja! Ma küsin, et inimestele siin saalis saaks see probleem lihtsalt selgemaks. Me lähtume n-ö vastutustundliku laenamise põhimõttest. Ma küsin, kas selle seadusemuudatusega kaovad näiteks ära massilised kiirlaenude telereklaamid, mis riivavad meie kõrva ja silma? Kas selle seadusega piiratakse ka kuidagi inimeste lõhkilaenamist, mis on ju tegelikult meie põhiline probleem selles küsimuses? Aitäh!

Valdo Randpere Aitäh! Hea küsimus! Eesmärk on kindlasti saavutada need mõlemad punktid, mida te küsisite – ühest küljest mitte kaotada ära reklaami, aga muuta reklaam vastutustundlikuks ja kasinaks. Me tahame eelkõige vältida sellise reklaami olemasolu ja vohamist, mis maalib inimestele ette pildi laenuvõtmisest kui oma elukvaliteedi püsivast parandamisest ilma vajaduseta seda laenu tagasi maksta. Me tahame, et ei tehtaks eksitavat reklaami, ei kasutataks ära lapsi, jõule, ükskõik mis asja, et see reklaam oleks väga asjakohane ja väga kasin, et see põhimõtteliselt reklaamiks ainult seda konkreetset toodet või teenust, aga ei ilustaks ega reklaamiks seda kui mingit eluviisi. Ja teisest küljest, kas me väldime sellega lõhkilaenamist? Ka see on taotlus, et seda vähendada, loomulikult. Jõudsime komisjonis järeldusele, et me ei saa tegelikult päris ära keelata laenamist, krediidi andmist kui tegevust. See ei ole eesmärk. Samas me ei peaks kuidagi soodustama, et laenu antakse inimestele, kes juba laenu võtmise hetkel võiks tegelikult teadaolevate faktide põhjal olla laenu teenindamiseks võimetud. Ja nende faktide kontrollimise kohustuse panime selgemalt ja rangemalt laenuandjale. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Loen ajalehte ja ajaleht kirjutab, et Monetti pakub kiirlaenu krediidikulukuse määraga 4690%. Kuidas sa seda hindad ja kas ei oleks võinud selles eelnõus sees olla ka midagi, mis piiraks sellised krediidikulukse määrasid, nagu me praegu turul näeme? Aitäh!

Valdo Randpere Aitäh! Jälle väga hea küsimus! Ja kuna sa ise osalesid ka õiguskomisjonis, siis sa tead, et me tegelikult diskuteerisime seda edasi-tagasi. Konkreetselt selle reklaami kohta, mis sa ette lugesid, võiks öelda võib-olla Riigikogus mitte väga pruuklikku sõna kasutades, et see on sigadus, sest tegelikult hiilib see kõrvale ka praegu kehtivast seadusandlusest, kus krediidikuluse määraks on pandud soovituslikult paika kolmekordne keskmine tarbijakrediidi intressimäär, mille arvutab välja Eesti Pank, avaldab oma kodulehel ja mis praegu võiks olla kusagil 100% maksimaalselt, 98–102, sõltuvalt kuust. Aga et kiirlaenufirmad sellele vaatamata julgelt kuulutavad, et nende krediidikulukuse määr on 4691 – minu jaoks on arusaamatu! Aga see on ka üks põhjus, mis ajendas meid seadust karmimaks muutma. Sa küsid teistmoodi, kas meil ei olnud diskussiooni, et panna krediidikulukuse määrale väga range lagi? Ka see diskussioon käis edasi-tagasi ja me vaatasime eelkõige Soome poole, kes alates s.a 1. juulist kehtestab aasta krediidikulukuse maksimaalmäära ja on otsustanud, et see peaks olema 50% pluss midagi liikuvat (see oli euribor või midagi sellist), nii et momendil on see 51. Soomlased ise usuvad, et sellega nad... mõni on väga optimistlikult öelnud, et kiirlaenu andmine Soomes lõpeb. Samas on see risk, et kui sa paned sellise krediidikulusemäära lae sinna peale, siis tekivad igasugused muud teenustasud, mida sa ei suuda seadusandjana ette näha. Ka meil oli töös üks muudatusettepanek, mis oleks pannud rangelt piiritletud määraks sellesama kolmekordse, mis on praegu soovituslik hea tava määr meil, aga ka selle peale järsku, diskussiooni käigus, kaasatud osapooled avastasid, et sel juhul Eesti mõistes krediidikulukuse määra alla läheks ka näiteks autoliisingu puhul kindlustusmakse, juhul kui sa võtad kindlustuse sama liisingufirma käest. See liisingumakse iseenesest võib teha seda, et sinu krediidikulukuse määr on tohutult palju kõrgem, kui see 100%, aga tegelikult ta ei puutu asjasse iseenesest. Nii et me sel juhul peaksime defineerima ümber ka päris palju mõisteid, mis meil on. Mis me komisjonis otsustasime ja see on ka selge hoiatus kiirlaenufirmadele, et kui te ennast ei kasi ja korrasta, tuleme me teema juurde tagasi. Me vaatame, mis juhtub Soomes peale 1. juulit. Me anname sellele umbes pool aastat aega toimida ja vaatame, mis on praktiline tulemus. Kui see tulemus on seal väga positiivne ja siin olukord vajab endiselt korrastamist, siis miks mitte, me läheme selle Soome näite kallale. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas laenuandjal muude kohustuste kõrval lasub edaspidi kohustus ka kontrollida laenuvõtja võimalikku süüdimatust? Täiesti selline eluline situatsioon. Ja kuidas niisugune asi käib kokku delikaatsete isikuandmete kaitsega?

Valdo Randpere Aitäh, hea küsimus! Komisjon seda otseselt ei arutanud ja ma ei kujuta ette, kuidas praktikas seda nüüd hinnata või mitte. Aga põhimõtteliselt, kui sa teed oma tööd põhjalikult laenuandjana, siis sa loodetavasti avastad ka selle, et sel inimesel mitte ainult ei ole kas krediiditeenindamise võimekust või mitte, vaid et ta ei saa üldse oma tegudest aru ega suuda nende tagajärgi juhtida, siis see võiks olla väike ohumärk.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Siim Kabrits Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis oli juttu krediidikulukuse määrale lae peale panemisest. Mis on sinu enda seisukoht, kas seda lage on vaja ja kui kõrge see lagi võiks olla?

Valdo Randpere Ma ise tõin selle teema üles ja ma tegelikult olin täitsa seda meelt, et seda võiks proovida. Ma tean, et eelmise Riigikogu koosseisu ajal oli ka sellest juttu ja see on iseenesest üks tundlik teema, et kui palju peaks seadusandja sekkuma majandustegevusse. Aga ma oleks valmis seda proovima ja ma oleks valmis seda kehtestama sel juhul, kui ma oleks kindel ka selles, et sinna ei teki kõrvale igasuguseid muid lisatasusid, mis nagunii nullivad ära selle seadusandja hea eesmärgi. Sellepärast me otsustasime natuke aeg maha võtta selle küsimusega, vaadata, mis juhtub Soomes. Soomes on tegelikult praktika see, et praegu tegelik aastaintress on olnud keskeltläbi üle 900% laenamisel, kiirlaenudel ja nüüd tahavad jõuda 50 peale, panid lae 50 peale. Vaatame, kas see toimib. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Imre Sooäär Aitäh! Teema jätkuks küsin sellesama krediidikulukuse määra kohta. Eelneva küsimuse põhjal: kui kulukuse määr on tõesti ebamõistlikult kõrge, siis kas seal mingisuguse sõnastuse muudatusega ei oleks võimalik anda mingisugust tuge sellele laenajale, et see paneks laenuandja natuke rohkem mõtlema ja vastutama oma protsendi eest? Täna on soovituslik hea tava kolmekordne, aga kui see on juba kümne- või sajakordne, siis see on ikka niivõrd palju erinev sellest soovituslikust määrast. Kas sealt ei võiks tulla mingisugune tagasilöök sellele laenuandjale, kes tegelikult tahab liigkasu võtta?

Valdo Randpere Aitäh! Hea küsimus. Tegelikult on selle kohapealt täna olemas juba võimalus ja soovitus ka inimestele. Juhul, kui te tunnete, et teid on tõesti liigkasupüüdlikult nööritud ja krediidikulukuse määr on oluliselt kõrgem kui see soovituslik heal taval põhinev määr, siis pöörduge kohtusse. Neid asju on olnud kohtus ja on olnud ka laenuvõtjale positiivseid lahendeid. Põhimõtteliselt on seal probleemiks tihti see, et laenuvõtja ei ole selles olukorras alati väga võrdne partner laenuandjale, eriti kui ta on sattunud selliste probleemide otsa. Sellepärast me oleme siin valmis ka natukene rangemalt reguleerima, et neid kaitsta. Aga me ei ole valmis ka ette päris kõiki inimesi süüdimatuteks tunnistama ja kogu seda krediidiandmise sektorit kinni panema.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud komisjoni esindaja! Arusaadav, et ülempiir läks arutlusest välja. Vaatame veel pool aastat, kuidas see toimub. Aga mispärast komisjon ikkagi ei võtnud vastu meie ettepanekut määrata alampiir? See oleks nagu bilanss laenuandja ja laenuvõtja vahel, toimetulekupiir. Ka teie teate, et suuremad pangad, kui nad annavad laenu, arvestavad sellega. Kui nad teevad tagasimaksegraafiku, siis nad ka sellega arvestavad. Mispärast siis kiirlaenufirmad ignoreerivad seda head tava?

Valdo Randpere Aitäh! See muudatusettepanek oli ka pikalt arutlusel. Me vaatasime seda üht- ja teistpidi ning leidsime, et seda ei ole mõtet sellesse eelnõusse seadussättena kirja panna. Seda enam, et juhul kui inimene satub juba raskustesse, siis on nagunii toimetulekupiir selleks piirnormiks, millest laenu sissenõudvad organid ei tohi enam üle minna või allapoole minna. Nii et inimene on seadusega selles mõttes oma toimetulekupiiriga nii ehk nii kaitstud.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Indrek Saar Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa enne selgitasid seda krediidikulukuse määra kehtestamise keerukust sellega, et näiteks liisingu puhul läheks sinna krediidikulukuse määra sisse ka kindlustus. Aga miks ei võiks seda kindlustust lihtsalt sealt arvestusest välja võtta? Siis oleks selge vahe, mis on kindlustusmakse, igaüks ise näeb, et kui kindlustusmakse on liiga kallis, siis ta ei võta sealt, vaid võtab kuskilt mujalt, sest siis tekib võrdlusmoment ja krediidikulukuse määr oleks võimalik selgelt ära fikseerida, ilma et kindlustus hakkaks seda pilti segama.

Valdo Randpere Aitäh! Hea küsimus. Tegelikult me arutasime seda ka. See oli ainult üks näide, see kindlustuse teema. Soome näite puhul, minu teada vist Eestis seda veel ei kasutata, Soomes on näiteks suur sissetulekuallikas see, et inimene peab neile mingeid SMS-e saatma selle kohta, et ta tahab laenu ja et ta kinnitab midagi. Iga selline SMS maksab tohutult palju raha ja see on ka üks osa krediidikulukuse määrast, mida soomlased on proovinud eraldi välja jätta, nii nagu sa soovitad meil jätta kindlustus välja. Seal on üks risk veel see, et on olemas Euroopa Liidu direktiivid krediidikulukuse määra arvestamiseks ja ma ei ole päris kindel, et me ei lähe sellega vastuollu, kui me hakkame täiesti oma normistikku looma. Aga nagu öeldud, see teema ei ole lõplikult lukku pandud, me tahame selle juurde tagasi tulla siis, kui me näeme, kas see Soomes toimib või on tulemus ikkagi see, et sealt hiilitakse mööda. Sellepärast, et üks ja päris hull variant, mida ka kasutatakse tänapäeval, on see, et laen ametlikult vormistatakse eraisiku laenuna ja sel juhul kukub ta täiesti selle regulatsiooni alt välja. Nii et maailm on imeline paik, kus neid auke, kuidas seadusandlusest mööda hiilida, on hästi palju, aga me tuleme kindlasti selle teema juurde tagasi.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Kajar Lember Aitäh! Eks elus on ikka nii, et tark õpib teiste, loll enda vigadest. Aga tänase Soome teema juurde korra tagasi tulles, kas see, et me täna ei võiks teha Soomega analoogselt, sellepärast et see laenuturg ei tunnista väga seda merepiiri siin vahel ja see tõenäoliselt toimub väga sarnases keskkonnas. Minu küsimus on pigem see, et kas see, et me täna ootame ja vaatame pool aastat või aasta, kuidas Soomel läheb, on pigem selline emotsionaalne otsus või on seal ikkagi mingid väga ratsionaalsed argumendid, miks me ei võiks samamoodi käituda.

Valdo Randpere Ma ei oskagi öelda, kas ta on emotsionaalne või ratsionaalne, pigem ikkagi ratsionaalne otsus ja tingitud eelkõige sellest, et lõppkokkuvõttes tekkis olukord õiguskomisjonis, kui kõik kaasatud pooled, ka need, kes alguses väga valjuhäälselt nõudsid seda krediidikulukuse määra ranget lage, selle panemist, ka nemad hakkasid selle vastu argumenteerima. Nii et mingil hetkel tekkis minul tunne, et kui üks muudatusettepanek mitte kellelegi enam ei meeldi, siis on ta kas väga hea muudatusettepanek või täiesti vale ja sellepärast ma tahtsingi ka pigem aega maha võtta ja vaadata, mis Soomes juhtub. See ajaperspektiiv ei ole nii pikk, mida me oleme sättinud, pool aastat, vaadates seda, kuidas see turg on siiani toiminud ja kaua ta on olnud, pool aastat ei ole nii pikk aeg. Pigem võtaks tõesti ja mõõdaks paar korda ja siis lõikaks, mitte ei läheks praegu lõikama ja pärast tuleks sügisel tagasi ja konstateeriks, et läks täitsa valesti. Me ei ole päris kindlad, et Soome eelnõu ja nende regulatsioon, mis hakkab kehtima 1. juulist, et see hakkab toimima. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Yana Toom!

Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma nagu väga hästi ei saanud aru teie vastusest Eldar Efendijevi küsimusele. Te nimelt ütlesite seda, et toimetulekupiiriks olev raha on kaitstud seadusega, mis vastab tõele. Näiteks kohtutäitur ei saa seda välja nõuda. Aga ettepaneku sisu oli see, et peale selle summa jääks veel see, mida me peame pangale tagastama. Nii et te kuidagi rääkisite üksteisest totaalselt mööda. Ma küsin üle, miks ei leidnud see ettepanek toetust, sest see argument, et niikuinii see raha on kaitstud, antud juhul nagu ei päde, sest me räägime mitte ainult kaitsmisest vaid ka laenu tagastamisest?

Valdo Randpere Aitäh! Hea küsimus. Aga miks ta ei päde. Juhul kui läheb võla sissenõudmiseks, ega siis ei nõuta rohkem, kui su toimetulekuks kätte on vaja jätta. Sa võtad ära, mis iganes võtad, kaasa arvatud selle võla teenindamiseks vajaliku raha. Kui sellest ei jätku, siis sa ei võta rohkem. See oli üks argument. Aga selle asja probleemistik oli ikkagi see, et selle sätte sissetoomine siia eelnõusse, tähendab tegelikult, et me peaksime hakkama jälle vaatama, esiteks me reguleerime seda topelt ja teiseks me peaksime hakkama vaatama väga palju ümber, kuidas ta mõjutab teisi sätteid, ja ta ei ole päris kooskõlas üldise võlaõigusseadustiku loogikaga. See oli põhjus, miks Justiitsministeerium leidis, et seda ei peaks siia sisse tooma.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Imre Sooäär Aitäh! Hea ettekandja! Sa ise ütlesid, et maailm on kirju ja olen sinuga täitsa nõus, tolerants liigkasuvõtmise suhtes on riigiti väga erinev. Mõnes riigis on need seadused karmimad, näiteks Hollandis on nad suht karmid. Aga ma just tahan küsida, miks te selle Soome nii täpselt etaloniks võtsite? On ka teisi riike, mille pealt mõõtu võtta? Kas Soome jäi komisjonile millegipärast siis paremini silma või kas olete võrdluse teinud teiste riikidega? Kõige suurema probleemina näen ma just seda, et need inimesed, kes jäävad nende firmadega sellesse võlavangi,tulevad tegelikult ju hiljem koormaks riigile ja riik peab hakkama leidma nende väljaaitamiseks rohkem sotsiaalabi. Praegu oleks võimalik teiste riikide, mitte ainult Soome kogemuste baasilikkagi mingi mõistlik lahendus leida. Aitäh!

Valdo Randpere Aitäh, hea küsimus! Tegelikult ei olnud see ainult Soome, mis meile kuidagi silma jäi. Soome jäi silmaja kõrva pigem praegu siin puldis esinedes – nii mulle kui teile. Me võrdlesime teiste riikidega ka. Me võrdlesime Lätiga. Lätis on asi reguleeritud nii, et seal on kiirlaenu andmise firmad kohustatud ennast registreerima, litsentseerima ja maksma päris suure tasu selle litsentsi eest, mis on ka üks piirang. Juhul, kui nad rikuvad oluliselt laenamise sätteid, siis nad võivad sellest litsensist ilma jääda. Aga Läti puhul on ka tähendatud seda eraisikule üleviimist, kui häda käes, et see laen tehakse eraisiku kaudu. Vaatasime Rootsit. Rootsis oli üks teine huvitav asi, mida me ka kaalusime – viia kiirlaenufirmad Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Rootsis on praegu see protsess just poole peal. Eestis ei teosta järelevalvet kiirlaenufirmade üle põhimõtteliselt mitte Finantsinspektsioon, vaid Tarbijakaitseamet. Me arutasime seda, meil oli isegi spetsiaalne kohtumine selleks Rahandusministeeriumi esindajatega, kelle alla Finantsinspektsioon põhimõtteliselt kuulub. Seal oli praegusel hetkel vastuväiteks ka see, et kuna Finantsinspektsioon tegeleb momendil Euroopa direktiivi ülevõtmisega, mis puudutab üle-euroopalist panganduse järelevalvet, siis esiteks, on neil omal väga suured muutused käsil ja väga palju tööd, ja teiseks, viia see asi Finantsinspektsiooni järelevalve alla, on väga suur ja mahukas töö, aga siiski üks võimalus. Tegelikult jäi ka komisjonis kõlama see, et lõppkokkuvõttes, kui me avastame, et kõik need sanktsioonid, mis on mõõdetavad trahvides, hoiatustes ja ettekirjutustes, ei mõju, siis tõenäoliselt on kõige efektiivsem mõjuvahend, kui sa jääd oma litsentsist ilma ja sel juhul võib-olla ongi tulevikus väljapääs, et sellisel tegevusalal askeldavaid firmasid tuleks litsentseerida. Me vaatasime teisi riike ka ja nagu öeldud, kaua tehtud, kaunikene. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna Hea ettekandja! See kaua tehtud, kaunikene – tundub, et hetkel ei ole nii kaunikene. Kunagu, kui me tööd edasi teeme, et siis võib-olla on mingit kaunidust näha, esiteks, selle järelevalve teema suhtes, mida te just rääkisite, kuna see ei taga ausat käitumist. Aga minu küsimus on seotud krediidikulukuse piirmäära seadmisega. Te olete siin mitu korda öelnud, et me ei sättinud seda veel kohustuslikuks, kuna me vaatame, mis Soomes juhtub, muidu läheb midagi halvasti. Palun kirjeldage, mis võib inimeste jaoks veel halvemaks minna, kui me näiteks täna kehtestaksime selle krediidikulukuse piirmäära? Mis on see halb asi, mis võib juhtuda? Olukord on täna piisavalt halb selleks, et võtta ette päris radikaalseid samme? Aitäh!

Valdo Randpere Aitäh, hea küsija! Ma ei oska sulle ette maalida, mis võiks mingit tohutut tonti, mis võiks juhtuda. Ma nimetasin mõned asjad. Üks võimalus, mida on juba kasutatud ja mida ka Lätis on tehtud, on, et need laenud viiakse üldse eraisikute baasile. Tegelikult on seal taga mingi SMS firma, keegi, kes on oma rahaga, aga ta vormistab need eraisiku laenuna ja sel juhul on see kogu selle seadusandluse kontrolli alt väljas. Teine ja halb võimalus on, kui hakatakse leiutama juurde igasuguseid lepingutasusid, lepingu muutmise tasusid, lepingu sõlmimise tasusid, lepingu lõpetamise tasusid, mis iganes asju. Ma tõin näite ka Soomest, ming SMS-i saatmine, mis ei ole odav, aga mis on kohustuslik osa lepingu sõlmimisel. Sellised asjad. Nii et selleks, et tõesti mitte uuesti tulla poole aasta pärast siia, konstateerida, et tegime midagi, aga tegime valesti, vaid pigem tulla poole aasta pärast siia ja öelda, et me võtame järgmise sammu, sellepärast et see ei reguleerinud ja jahutanud seda turgu piisavalt, siis me otsustasime, et me pigem vaatame, mis Soomes juhtub. Ma ütlen, vaadake ka seda, kui kaua me seda komisjonis menetlesime – kokku viiel-kuuel koosviibimisel ja kui palju oli kaasatud pooli. Keegi meist ei läinud selle eelnõu menetlemise protsessi sisse eeldusega, et teeme nüüd nii vähe kui võimalik ja katsume neid tublisid laenuandjaid kuidagi oma hõlma all hoida – ei olnud sellist suhtumist. Aga me ei saa ka minna liiga kaugele sellega, et katsume üle reguleerida ja sellega tegelikult tekitame reguleerimatu keskkonna. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul Aitäh! Hea esineja! Tõepoolest me arutasime seda teemat väga mitmel komisjoni istungil ja kutsutud oli palju erinevaid pooli, aga minu meelest on ikkagi tulem praegu see, et me ei muutnud peaaegu midagi. Need olid kosmeetilised muutmised. Reklaami ohjeldamine on praegu puhtalt enesepettus, mida me ette kujutame, et läheb paremaks. Te väitsite nüüd , et pangad justkui arvestaksid toimetuleku piiriga, et inimene paljaks ei jääks. Tegelikult ei pea pangad sellega arvestama, ainult kohus võib hiljem seal mingeid järeldusi teha. Me tegime vastava parandusettepaneku, mis on muidugi maha hääletati. Aga ma küsin konkreetselt: kuidas sunnib praegune seaduseparandus ikkagi inimeste krediidivõimelisust paremini hindama? Aitäh!

Valdo Randpere Esiteks, ta ütleb sõnaselgelt, et laenuandja peab muretsema endale kogu informatsiooni, mis on vajalik. Aga kõige tähtsam osa on, et tõendamiskohustus selles osas, mida ta on teinud enne laenu andmist, on pandud selgelt laenuandjale. See võib tunduda, Marika, sulle väikese muudatusena, mulle juristina tundub päris suure muudatusena. Me läheme tegelikult eemale sellest üldisest printsiibist, mida ma enne ka nimetasin, et vaidlevad pooled peavad tõestama oma argumente. Praegu me paneme tõendamiskohustuse täielikult laenuandjale, mis tähendab kaudselt või pikas perspektiivis tegelikult seda, et laenuandja peab olema laenu andmisega tunduvalt ettevaatlikum ja olema valmis ka selleks, et ta peab suutma dokumenteeritult tõestada seda, et ta on välja uurinud kõik krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikud andmed. Ma arvan, et see on oluline muudatus. Ma arvan, et sa südamest tead ka seda, et see on oluline, vaadates, kuidas sellesse suhtusid Pangaliit ja Liisingufirmade Liit. Nad ei olnud väga rõõmsad selle üle, sest nad nägid siin iseenda jaoks tohutut töökoormuse kasvu. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Et mitte võtta meie ettepanekut, oli teie argument, et see ei vasta seaduse loogikale. Aga minu kolleeg tõi välja näite, kuhu see loogika viis – intresside suuruse määra – ja see on normaalne – 4000, ka selline number kõlas komisjoni arutlusel – 27 000 – ja ka see on normaalne, no problem, ja pool aastat see toimib samuti, sest Tarbijakaitseamet ei suuda seda kontrollida. Kui võtta loogika ja võtta seadusandlus ja kogemus – te ka ju teate, et Austrias on see sisse viidud sellepärast, et seal peab olema ikkagi põhimõtteline tarbija kaitse. Aitäh!

Valdo Randpere Aitäh! Ma ei suuda kuidagi jagada sinu sellist väga pessimistlikku väljaütlemist, et see on OK ja me teame ja kõik me lepime. Sa tead ju väga hästi, nendest kordadest, kui sa komisjonis osalesid, et me ei leia, et selline krediidikulukuse määr ja lisaks veel selle avalik eksponeerimine oleks OK – keegi ei leidnud seda komisjonis. Seevastu teie poolt pakutud toimetulekupiiri arvestamine – ma ütlen veel kord, see on rohkem iseloomulik täitemenetlusele kui võlaõigusseadusele ja ta läheb vastuollu selle loogikaga, mis on. Aga seejuures veel kord: täitemenetluse korral seda arvestatakse, nii et põhimõtteliselt sa jõuad tagurpidi ikkagi sinna välja, et inimene ei saa jääda vaesemaks ega võtta endale suuremat laenu peale kui tema toimetuleku piirmäär seda lubab. Ega ta rohkemaga ei kannata. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Indrek Saar, teine küsimus!

Indrek Saar Aitäh! Te kindlasti selle seaduseelnõuga töötamise käigus profileerisite neid inimesi, kedasee seaduseelnõu otseselt puudutab. Kas sa võiksid öelda, kui palju neid inimesi on ja milline on tüüpiline SMS-laenu tarbija? Ja lõppkokkuvõttes, kui see seaduseelnõu saab seaduseks, kui paljusid inimesi ja mis kujul ta aidata võiks? Aitäh.

Valdo Randpere Aitäh! Ma kahjuks ei mäleta neid numbreid enam peast. Ma esimesel lugemisel neid siin nimetasin ja need olid mul täiesti olemas. Ma ei mäleta seda laenuvõtjate arvu. Ma võin öelda sellise argumendi, mis iseenesest oli kaalukas minu ja õiguskomisjoni jaoks, kui me sellega tegelesime. See argument on, et kõigil neil juhtudel, kui inimesed on jäänud ilma oma kodudest, ei ole suutnud kodulaenu teenindada, on pankade väitel kõigil neil juhtudel olnud see tilk karikasse, mis on pannud selle karika üle voolama, see, et see inimene on lisaks sellele võtnud veel kiirlaenu. Nii et sedapidi on ta kindlasti üks sotsiaalne probleem, mis võiks olemata olla, seepärast, et niikaua kui inimene võtab kodulaenu ja panga käest, siis pank on siiamaani seda krediidivahekorda vastutustundlikumalt käsitlenud, kiirlaenufirmad on selles osas kahjuks patustanud ja paljuski oma ärimudeli ehitanud üles sellele, et krediidikulukuse määr on nii kõrge, et isegi, kui väga suur osa laenuvõtjatest ei suuda tagasi maksta, siis ülejäänud marginaaliga kaetakse ka need kulud ja elatakse priskelt edasi. Selle kohta ei saa kuidagi öelda, nagu siin kolleeg Eldar ütles, et me leiame, et see on OK. Me ei leia, et see on OK. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Õigesse kohta jõudsime välja! Tegelikult on tegemist sotsiaalse probleemiga ja jällegi pöördudes teatmeteose poole, loen niimoodi: "Liigkasuvõtmine on ebamõistlike või kõrgete intresside nõudmine raha kasutamise eest laenu andmisel. Liigkasuvõtmine on mitmetes riikides väärteona karistatav. Saksamaal on liigkasuvõtmine kriminaalkorras karistatav rahatrahvi või vabaduse kaotusega." See, mida me nüüd praegu räägime sellest krediidi kulukuse määrast, nagu ka kolleeg Gräzin ütles, meil on otseselt tegu liigkasuvõtmisega ja meil oleks praegu võimalus tegelikult liigkasuvõtmine kui selline nii-öelda pahaks panna või hukka mõista. Miks me seda praegu ei kasuta? Aitäh!

Valdo Randpere Aitäh! Hea küsimus iseenesest! Ma arvan, et sul on õigus. Juba väga pika aja jooksul on teada, et paljudes riikides ei ole liigkasuvõtmine olnud soositud tegevus. Eesti õigusruumis ei ole praegu sellist mõistet nagu liigkasuvõtmine olemas. Kui me hakkaksime seda nüüd looma, siis ma arvan, et me võiksime natuke pikemalt järgi mõelda, kui need viis komisjoni istungit. Aga see jooksis mitmel korral läbi komisjoni istungitest. Me ei saa seda lihtsalt teha selle järgi, et Igor ütleb, et paneme liigkasuvõtmise seadusesse ja ongi tehtud. Iseenesest me kõik mäletame, ma ei tea, kas kõik mäletavad, aga liigkasuvõtja karistuseks võib olla mitte ainult rahatrahv, vaid ka surm. Kui lugeda Astrid Lindgreni raamatut meisterdetektiiv Kalle Blomquistist, siis just seal oli juhus, kus liigkasuvõtja tapeti ära, kellel olid veel rohelised gabardiinpüksid jalas. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev Aitäh! Kolleeg Indrek Saare küsimusele vastates ütlesid sa seda, et liiga kõrge marginaal või liiga kõrge krediidikulukuse määr on üks põhiline probleem, aga seda me ikkagi seadusega reguleerida ei taha. Tunnistame küll kõige sügavamat või kõige tõsisemat probleemi, aga lahendusega kipume jääma ikkagi poole peale. Ma küsiks nii, et kui see seaduse muutmise seadus vastu võetakse, kui palju võiks meil väheneda kiirlaenude andmine ja teiselt poolt siis võtmine.

Valdo Randpere Aitäh! Ma ei oska hinnata seda küsimuse lõpuosa, et kui palju ta võiks väheneda või suureneda. Kui ma teaks seda, siis ma ei peaks ootama ei Soome näidet ega meie oma, vaid ma teeksin midagi ja arvestaksin kindlate tagajärgedega. Seda peab tulevik ja praktika näitama. Aga väita, et me teame, et krediidikulukuse liigne suurus on probleem ja me ei tee midagi, ei ole päris õige. See on täna reguleeritud soovitusliku krediidikulukuse määraga, mille rikkumise puhul saab pöörduda kohtusse ja kohtult kaitset otsida. Me võib-olla jõuame kunagi sinnamaani, et me paneme sinna mingi automaatse piiri peale, samamoodi nagu soomlased, kes ütlevad, et sel juhul on see krediidileping kehtetu. Aga me ei ole veel küpsed seda praegu tegema.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin kõlab väga palju küsimusi ja vastuseid, mis võivad jätta kuulajale mulje, nagu probleem oleks ainult ühes pooles ehk selles, kes laenu annab: mis tingimustel ta annab, kuidas ta annab, mida kõike ta selle eest, st milliseid tasusid ja intresse vastu küsib. Seetõttu on minu küsimus selline: kui palju muudavad praegused muudatused laenuvõtja elu kergemaks? Tal tekib laenu võtmise üle otsustamisel rohkem võimalusi läbikaalumiseks, ta saab rohkem informatsiooni, ta saab tegelikult teha läbikaalutud otsuse, kas võtta laenu või mitte. Kui palju see laenuvõtja olukorda kergemaks muudab?

Valdo Randpere Aitäh! Hea küsimus. Kindlasti ei olnud eesmärk siin kuidagi maalida üles pilti halbadest laenuandjatest ja headest laenuvõtjatest. See ei olnud eesmärk. Kindlasti on siiani ka laenuvõtjate poolt hästi palju järelemõtlematust ja oma võimete ülehindamist olnud. Sa juhid tegelikult tähelepanu väga õigele asjale. Selle seaduseelnõu üks eesmärke on ka see, et laenuvõtja saaks kõigekülgselt informeeritud sellest, mis juhtub siis, kui ta selle laenu võtab, mis see temale tähendab, mis see tähendab tema üldiste kohustuste foonil lisaks sellele, mis tal juba praegu on. Ma ütlen, et ma ei oska hinnata, kui palju see protsentides või numbrites midagi kuidagi kergemaks või raskemaks teeb, aga kindlasti ta peaks aitama korrastada seda turgu, nii et meil tekiks ikkagi olukord, kus on vastutustundlikud laenajad ja oma võimetest adekvaatselt aru saavad laenuvõtjad.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga paljuski inimesed tegelikult satuvad laenulõksu juhuslikult, nad ei tea, milleks nad seda raha vajavad, kuivõrd kindlustatud nad on seda raha tagasi maksma jne. Ehk siis inimestel puudub tegelikult selline finantsteadlikkus, finantsharidus ja sellest on Eesti riigis väga palju räägitud. Kas te teate, kui palju sellist finantsõpet saavad gümnaasiumis gümnaasiumiklassid majandusõppe juures, sest mida haritum on rahvas, mida haritum on sellel teemal ka meie järgmine põlvkond, seda vähem on neid, kes sellesse lõksu langevad.

Valdo Randpere Aitäh! Ma olen väga nõus teie küsimusepüstituse ja järeldusega, et see on paljuski hariduse ja harituse küsimus. Ma ei oska vastata, kui palju gümnaasiumiprogrammis praegu on finantsala alg- või süvateadmistele aega pühendatud. Ma oskan öelda niipalju, et Finantsinspektsioon on ühe oma tegevusvaldkonnana võtnud eesmärgiks harida inimesi finantsteenuste osas. Neil on olemas oma internetilehekülg, mille nimi on minuraha.ee, ja sealt saab üsna palju head materjali ja sellele on Finantsinspektsioon panustanud palju, aga nemad ei suuda üksinda kogu maailma muuta. Ma võin tuua sellise groteskse näite, et Lätis oli üks initsiatiiv, mis võeti, et inimestele anti võimalus kirjutada avaldus kaine peaga, et neile ei tohi keegi väljastada kiirlaenu kolme aasta jooksul ja seda allkirja nad tagasi võtta ei saa. Ka üks võimalus, aga minu meelest kõlab liiga ekstreemselt.

Aseesimees Laine Randjärv Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hästi lühike küsimus reklaamist veel kord. Kiirlaenukontorid selle seaduse jõustumisel ei saa enam müüa unistusi, teavitada inimesi lihtsalt oma olemasolust. Kes selle üle järelevalvet teeb, et see siiski ei muutuks selliseks emotsionaalseks mõjutusvahendiks, kiirlaenukontorite reklaam nimelt?

Valdo Randpere Aitäh! Järelevalvet kiirlaenukontorite tegevuse üle teostab Tarbijakaitseamet, juhul kui on tegemist pankadega, kes kuuluvad Finantsinspektsiooni kontrolli alla, siis teostab seda Finantsinspektsioon.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Valdo Randpere! Me avame läbirääkimised ja ma palun kõnetooli Eldar Efendijevi!

Eldar Efendijev Austatud eesistuja, head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon esitas kaks sisulist muudatusettepanekut... Vabandust, ma palun lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv Kaheksa minutit kokku!

Eldar Efendijev ... arutusel olevale eelnõule, kuna leidsime, et Justiitsministeeriumi poolt koostatud seadusemuudatused ei lahenda jätkuvalt tekkinud ja üha süvenevat probleemi, mis puudutab inimeste laenutarbimist üle oma võimekuse. Makromajandusest lähtudes on laenu andmine ühiskonnas väga oluline, sellega elavdatakse majandust terviklikult. Näiteks inimene ostab järelmaksuga auto, tööd saavad autotehased, tehases töötavad inimesed, transporditeenust pakkuvad ettevõtted, liisingufirmas töötavad inimesed ja ka teised. Samuti on antud Euroopa Ülemkogu soovitused liikmesriikidele, et aastal 2013 peab ühena viiest prioriteedist keskenduma tavapäraste laenude andmise taastamisele majanduses. Liiga kergekäeliste laenuandmistega oleme silmitsi Eesti ühiskonna murelastega, kelleks on inimesed, kes on ennast lõhki laenanud või kelle võlakoormus ületab kordades tema sissetuleku. Justiitsministeeriumi poolt koostatud eelnõuga sätestatakse, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimaluste hindamisel arvesse võtma. Selleks on varaline seisund, regulaarne sissetulek, kuid ei ole pööratud tähelepanu, milline peaks olema krediidivõimelisuse arvestuslik tulem. Seetõttu, mis summa peab inimesele kätte jääma, et laenuandja käituks vastutustundliku laenajana. Keskerakonna fraktsiooni esimene muudatusettepanek puudutabki krediidiandja kohustust. Hetkel seda seaduses ei ole. Krediidivõimelisuse hindamisel tuleb veenduda, et tarbija on lepingut sõlmides seisundis, mis võimaldab tarbijal tarbija krediidilepingust tulenevad kohustused täielikult täita, ilma et kohustuste täitmine ohustaks tarbija toimetulekupiiri. Samasuguse sõnastuse ja põhimõtte leiame Austria õigussüsteemist, mis meie arvates peab ka meie vastutustundliku laenamise põhimõttes sees olema. Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas ja seda arvutatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele. Komisjonis jäi kõlama seisukoht, et toimetulekupiiri määr, hetkel on see 76,7 eurot, on liiga väike ja me nõustume sellega. Kuid siinkohal tuleb silmas pidada, et selle arvu kehtestab oma määrusega sotsiaalminister. Ja kui see on liiga väike, siis tekib küsimus, miks seda ei ole tõstetud tegelikkusele vastvaks. Kehtivas seaduses ei ole laenuandjatel kohustust toimetulekupiiri arvestada, küll aga seda võtab arvesse kohus, kui vaidlus on sinna jõudnud. Siiski tuletame meelde, et enamikel juhtudel antakse võlgnikud inkassosse, kus ilma kohtuliku kaitseta nõutakse võlga koos mingite kõrvalnõuetega, ilma et keegi hindaks, kas laenuandja on oma kohustusi täitnud vastavalt seadusele. Oleme seisukohal, et mida rohkem me seadust lahti kirjutame, seda rohkem mõistavad nii laenuandjad kui ka laenajad, millised on igaühe õigused ja kohustused. Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud 2. muudatusettepanek hõlmab laenude reklaami keelustamist koos eranditega. Siinkohal jälgisime nii kasiinode reklaami keeldu kui ka Euroopa Liidu erinevaid tarbijakrediidi direktiive. Muudatuse sisuks on keelustada tarbijakrediidi teenuse andja selle pakkuja asukoha reklaam, välja arvatud, kui seda tehakse kas tarbijakrediidi pakkuja enda asukohas, tarbijakrediidi vahendaja enda asukohas, tarbijakrediidi pakkuja enda veebilehel ja tarbijakrkediidi vahendaja enda veebilehel. Reklaami kui kommunikatsioonivormi eesmärk on veenda võimalikke ostjaid eelistama reklaamitavaid tooteid, teenuseid või käitumismalle. Kehtiv reklaamiseadus jõustus 2008. aastal ja aastast 2008 on kehtestatud ka finantsteenuste reklaami piirang, eesmärgiga piirata antud teenuste tarbimist. Samas hetkel arutlusel oleva eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmetel pöördub jätkuvalt nende asutuse poole võlanõustamiseks iga kuu keskmiselt 70 kiirlaenu tarbinud inimest. Seega võib väita, et nelja aasta jooksul ei ole finantsteenuste reklaami piirang täitnud piisavalt oma eesmärki ning tuleb kaaluda muid alternatiive. Keskerakonna fraktsioon leidis, et tuleb kaotada massiline kiirlaenu telereklaam, mis õhutab inimesi kõrge intressiga laene tarbima. Kuna vastutustundetud kiirlaenuvõtjad ei ole ohuks mitte ainuüksi endale, vaid ka oma pereliikmetele ja teistele lähedastele inimestele, tuleb selle jaoks kaaluda rangemaid meetmeid. Näiteks ei ole mõistlik, et 18-aastased mässiks end juba varases nooruses võlgadesse ning kohusetundlikud lapsevanemad maksavad võsukeste laene kinni. Samuti ei ole ühiskonnas vastuvõetav jõuluajal televisioonis massiline reklaam: tee enda perele kingitus ja alusta maksmist 3 kuu pärast. Hiljem pere saab selle kingituse! Keskerakonna esitatud muudatus keelustavad finantsteenuste väli- ja telereklaami, kuid lubab eksponeerida tarbijakrediidi pakkuja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis tarbijakrediiti, tarbijakrediidi pakkuja asukohta ja sotsiaalse edukuse võimalust. Palun toetada meie muudatusettepanekuid ja sellega me kaitseme Eesti elanikke, kes on sattunud rasketesse olukordadesse. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ma palun kõnetooli Neeme Suure! 8 minutit kokku.

Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Alustuseks tahaksin öelda, et käesolev seaduse eelnõu 347 on oma põhimõtetelt ja olemuselt hea seaduseelnõu, võiks öelda, et lausa hädavajalik. Kiirlaenudest, kiirlaenu võtmisest ja andmisest ja sellise teenuse reklaamimisest on saanud Eestis üldrahvalik häda ja teema on teravalt ühiskonna tähelepanu all. Vaesus ja laenuorjus käivad käsikäes. Sellised reklaamlaused nagu "Käes on laenuaeg" siis, kui jõuluaeg hakkab, "Piiks-piiks ja raha tuleb" on saanud kurikuulsaks, majanduslikes raskustes vaevlevad inimesed aga astuvad järjest ja järjest lõksudesse, mis nende jaoks on lahkelt valmis seatud. Käesoleva seaduseelnõu muudatustega pannakse tõendamiskoormus vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimiseks vajalike kohustuste täitmise osas krediidiandjale. Nii me ka eelnõu tekstist loeme: "Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendab vajaduse korral krediidiandja." See on kindlasti oluline muudatus. Samuti on väga vajalik reklaamiseaduse muutmine. Sellised kaubamärgid, nagu "Piiks-piiks ja raha tuleb", "SMS laen – mitte tundigi ilma rahata", "E-laen – lihtne laen", "Paar klõpsu ja raha käes" peavad meie infoväljast kaduma. Paraku selle hea eelnõu juures on ka üks suur murekoht. See eelnõu jääb olulise koha peal peatuma, jääb poolikuks. Kiirlaenude puhul ei ole ainsateks murekohtadeks krediidivõimekuse hindamine ega eksitavad reklaamid. Üheks põhiliseks probleemiks on ka röövelikud tasud, mida teenuse pakkumisel rakendatakse, täpsemalt öeldes krediidikulukuse määr. Ülikõrge tasu laenu väljastamise eest võimaldab firmadel rahumeeli kirjutada halvad laenud korstnasse ja teenida oma kasumit kohusetundlike laenulõksu sattunud kodanike pealt. Me ei räägi 10 ega 30%-st, mitusada protsenti esialgsest laenusummast laenamise kogukuluks on päris tavaline. Suurim krediidikulukuse määr, mida on reklaamides kohatud, on 4690%. Nii nagu kolleeg Gräzin komisjonis õigesti ütles, tegemist on klassikalise liigkasuvõtmisega selle sõna kõige halvemas tähenduses. Tegemist sotsiaalse nähtusega. Meil oleks praegu võimalus Eestis vohavale liigkasuvõtmisele piir panna, kui me seda tahaksime. Krediidikulukuse määrale piiri panemine oli õiguskomisjonis arutuse all. Piiri seadmine röövelikele protsentidele oli komisjoni enda muudatusettepanekuna olemas. Justiitsminiteerium andis komisjonile mõista, et komisjon võiks sellise muudatusettepaneku teha ja töötas välja ka muudatuse teksti. Ettepanek oli komisjoni laual mitu kuud, kuni kestnud protsessi lõpuni ja siis hääletas komisjon ise ettepaneku maha ja seda ei esitatudki. Siin ei olnud tegemist opositsiooni ja koalitsiooni vastuseisuga. Krediidikulukuse määrale piiri seadmisest rääkisid ka koalitsiooni esindajad. Selles olukorras, mille piiranguteta vohav kiirlaenuturg on Eesti inimesele loonud, saavad kõik ühtemoodi aru. Küll aga ei saa sotsiaaldemokraadid aru, miks oli vaja heast ja hädavajalikust algatusest loobuda. Me kulutasime tunde selleks, et vaielda, kes ja kuidas peab tõestama, et kliendile on laenuga kaasnevaid asjaolusid selgitatud. Saime selgeks, see läks hästi, ja siis loobusime võimalusest panna Eestis liigkasuvõtmisele piir. Muide, soomlased seda just praegu teevad, kaitstes oma inimesi. Meie aga jätsime endale pooliku lahenduse ja seejuures jätsime ära kõige olulisema osa võimalike meetmete paketist. Head kolleegid, veel ei ole hilja! Meil on võimalus eelnõu teine lugemine katkestada. Kirjutada krediidikuluse määra piiramine eelnõusse sisse ja tulla uuesti saali tagasi. Vastava muudatuse tekst on meil juba olemas, Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud. Nii et head kolleegid, sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku eelnõu 347 teine lugemine katkestada. Me jõuaksime veel enne suve selle hädavajaliku muudatuse teha ja kogu seaduseelnõu menetlemise tempo sellega ei takerduks. Me loodame väga, et toetate sotsiaaldemokraatide ettepanekut. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1. Muudatusettepanek nr 2. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson Aitäh! Palun teist muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Laine Randjärv Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Katkestan hääletuse. Palun, Kadri Simson! Kadri Simsonile, palun, mikrofon!

Kadri Simson Aitäh! Saali taga on materjalid, kus teine ja neljas muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud – saalile laialijagatud materjalides.

Aseesimees Laine Randjärv Kaks minutit juhataja vaheaega, täpsustame seda. Palun tooge oma materjalid siia! V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv Austatud Riigikogu! Me jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist. Kuna esimene sai läbi vaadatud, siis me jätkame teisest. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud õiguskomisjon. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson Palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Laine Randjärv Paneme kolmanda muudatusettepaneku hääletusele. Kas võib minna hääletuse juurde? Palun, Sven Sester!

Sven Sester Aitäh! Enne hääletust te võtsite vaheaja kaks minutit, aga ei ole saalile teada andnud, kuidas lahenes selle vaheajaga seotud probleem, mis oli resultaat. Siin oli mingi segadus ja kuidas see lahenduse leidis.

Aseesimees Laine Randjärv Segadus oli lehekülje ülevaatamisega. Muudatusettepanekud olid alates leheküljelt 1 siin eraldi muudatusettepanekute loetelus. Segadus tekkis sellest, et vaadati seletuskirja teksti. Me jätkasime muudatusettepaneku nr 2 läbivaatamist peale vaheaega. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 48 ja erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 4 on õiguskomisjoni poolt, muudatusettepanek nr 5 õiguskomisjoni poolt, muudatusettepanek nr 6 õiguskomisjoni poolt. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kuna juhatusele on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ettepanek eelnõu 347 teine lugemine katkestada, siis me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks. Kas võib minna hääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 347 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Käesolevaga on eelnõu teine lugemine lõpetatud.


Üles / Tagasi

2. 11:12 Jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu (421 SE II) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu 421 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Tõnis Kõiv Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Keskkonnakomisjon teatavasti esitas eelnõu 421 ehk jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu, mille esimene lugemine siin saalis oli 24. aprillil 2013. aastal ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati siitsamast saalist 9. mai s.a kell 17.15. Kuigi ilmselt jäätmevaldkonnas oleks nii mõnigi probleem, mis lahendamist või muutmist vajaks või võiks vähemalt arutelu vajada, siis ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta ei laekunud, samuti ei laekunud ka ettepanekuid ettepanekute tegemiseks. Keskkonnakomisjon vaatas oma 14. mai istungil jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu üle. Eelnõus on tehtud üks keeleline parandus. Kui varasemas esimesel lugemisel olnud tekstis oli kirjas, et prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema vastavalt nõuetele korrastatud 2015. aasta 31. detsembriks, siis keeletoimetaja soovitusel on "vastavalt nõuetele" asendatud sõnaga "nõuetekohaselt". Vabariigi Valitsus on oma 16. mai 2013. aasta protokollilise otsusega otsustanud eelnõu 421 toetada. Lähtudes sellest tegi keskkonnakomisjon järgmised otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 421 teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 22. mail 2013, mis on küll muudetud. Teiseks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 421 teine lugemine lõpetada. Kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine Riigikogu päevakorda 5. juunil 2013 ja neljandaks, seejärel teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 421 panna lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Kõik need otsusted langetas keskkonnakomisjon konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Tõnis Kõiv! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Käesolevale eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud ja sellega on teine lugemine lõpetatud.


Üles / Tagasi

3. 11:15 Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE I) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv Ja me läheme tänase 3. päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 406 SE esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaks aastat tagasi muutis Riigikogu maamaksuseadust ja vabastas kodualuse maa maamaksust. Riigi poolt antava maamaksuvabastusega kaasnev vähemlaekumine omavalitsustele kompenseeritakse omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa suurendmisega ja selline käitumine riigi poolt on korrektne. Palju aastaid varem on riik vabastanud maamaksust maamaksuseaduse § 4 alusel ka teatatud kategooria looduskaitsealuseid maid, saatkondade, surnuaedade ja kirikute alused maad jne. Neid maksuvabastusi ei ole omavalitsustele siiani kompenseeritud. Maa-ameti andmetel puudutab see ca 13 800 katastriüksust üle Eesti ja nende katastriüksuste maamaksuvabastus aastas on 1,75 miljonit eurot. Arvutus on tehtud maksimaalse maksumääraga 2,5% ehk tulemuseks saadud summa on teoreetiline maksimaalne kulu riigieelarvele kompenseerimise korral. Sellise seaduseelnõu ettepanekuga kompenseerida omavalitsustele kogu maamaksuseaduse § 4 sätestatud maksuvabastusest tulenev vähemlaekumine esitasid sotsiaaldemokraadid aasta tagasi. Paraku lükati see eelnõu koalitsiooni häältega tagasi. Seekordne eelnõu nr 406 keskendub vaid maamaksuseaduse § 4 lõige 1 p 1 sätestatud kaitsealade, loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi ning püsielupaikade ja sihtkaitsevööndi maa maaksuvabastuse kompenseerimisele omavalitsustele. Siinjuures on paslik ära õiendada väike ebatäpsus eelnõus. Lisatava paragrahvi esimeses reas on õige § 4 lõike 1 p 1¹ alusel. Rahandusministeeriumi andmetel jäi 2011. aastal looduskaitsealade maksuvabastust kompenseerimata kokku 1,16 miljoni euro ulatuses. Võrreldes 2005. aastaga on see summa pea kolmekordistunud. Loomulikult mõjutab looduskaitseliste maade maamaksuvabastus omavalitsusi erinevalt. Kaheksat omavalitsust ei mõjuta see üldse, 50 omavalitsust mõjutab ta vähe eeldusel, et kui saamata jääv tulu jääb alla tuhande euro, siis nimetame seda väikeseks mõjuks. Ülejäänutele on saamata jääv maksutulu vahemikus 1000–351 tuhat eurot aastas. Paljudele kompenseeritakse tulu puudujääk läbi toetusfondi, aga 35 omavalitsuse puhul on toetusfondi eraldis null. Mõned markantsemad näited praktilisest elust 2013. aastal. Vihula valla saamata jääv maamaks sel aastal on 164 876 eurot, toetusfondi eraldis – 0. Kuusalu vallal saamata jääv maamaks 151 356 eurot, toetusfondi osa – 0. Kõrgessaare vald, saamata jääv maamaks 36 263 eurot, toetusfond – 0. Noarootsi vald, saamata jääv tulumaks 26 258 eurot, toetusfondi eraldised – 0. Käina vald, saamata jääv maamaks 25 119 eurot, toetusfond – 0. Üleriigilised omavalitsusliidud on aastaid taotlenud riigi poolt maamaksu seaduse § 4 lõige 1 punktis 1¹ ja lõikes 2 alusel tehtavate maamaksuvabastuste kompenseerimist riigieelarvest. Nii oli see ka käesoleva aasta eelarveläbirääkimistel, sarnase ettepaneku on teinud omavalitsusliidud ka 2014. aasta eelarveläbirääkimistele esitatud ettepanekutes. Ka Riigikogu suures saalis on seda teemat korduvalt arutatud. Riigikogu eelmises koosseisus tehti seda erakond Eestimaa Rohelised algatusel. Lõpetuseks. Sotsiaaldemokraadid loodavad, et Riigikogu jagab meie arusaama, et esitatud seaduseelnõu parandaks praegust ebaõiglast olukorda, kus riigi poolt antakse maaomanikule maksuvabastus, kuid vabastusest tulenev tulu vähenemine jäetakse kohaliku omavalitsuse kanda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Kotkas! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu oli rahanduskomisjoni istungil arutusel 14. mail ja eelnõu kandis ette Kalev Kotkas, kes puldist just lahkus. Eesmärk oli kompenseerida omavalitsustele maamaks looduskaitsealuste maadelt, mida riik võtab enda kaitse alla. Kirjeldan lühidalt arutelu komisjonis ja ka valitsuse arvamust antud eelnõule. Tooks võib-olla kõigepealt välja selle, et viidatud maamaksuseaduse punkti 4 lõikes 1 punktis 1 toodud maad ei ole olnud maksuobjektid juba aastast 1993 ehk siis ka valitsus tugines sellele eelnõule hinnangu andmisel faktile, et tegelikult omavalitsuste poolt sellist õigustatud ootust kompensatsiooni saada ei ole. Me rääkisime komisjonis nii-öelda pooleldi kompenseeritavatest maadest. Kui maamaksuseadust vaadata, siis § 2 kirjeldab maid, mida kompenseeritakse poole ulatuses. Antud eelnõu küll seda poolt ei puudutanud, aga komisjoni arutelust see käis läbi. Komisjoni koosolekul oli ka Rahandusministeeriumi esindaja, kelleks oli Sulev Liivik ja tema sõnul kaitsevööndi või siis looduskaitsealuste maade hulk on paigas ja neid ei tohiks tegelikult juurde tulla. See probleem, millele ka härra Kotkas tegelikult kompenseerimise poole pealt viitas, on pigem olnud minevikus. Tulevikus looduskaitsealuste maade hulk ei tohiks suureneda. Ma nüüd tuleks valitsuse arvamuse juurde, see oli lühidalt kokkuvõetuna komisjoni arutelu. Nagu ma alguses ütlesin, siis viidatud paragrahvis olevad maad ei ole küll maksuobjektiks, sellele viitas valitsus, see tehniline probleem, mida ka härra Kotkas oma kõnes esile tõi, et nende viide eelnõus oli natukene ebatäpne, sellele on viidanud ka valitsus, aga see on pigem normitehniline probleem. Seletuskirjast ei selgu asjaolu, miks riik võiks sellise kompensatsiooni ette näha, riigil on niigi kohustus tagada omavalitsustele piisav tulubaas, samamoodi puudub eelnõus selgitus, kuidas ja mis valemi alusel KOV-idele see raha võiks olla kompenseeritud. Samamoodi see 1,75 miljonit n-ö eelarvelist mõju, millele algataja on seletuskirjas tähelepanu juhtinud – ühesõnaga, arvutus ja analüüs, kuidas see 1,75 miljonit tekkis, oli eelnõust puudu. Need olid lühidalt siis põhjused, miks valitsus seda eelnõu ei toetanud. Samamoodi oli ka valitsuse hinnangul seletuskirjast puudu kompensatsiooni katteallikad. Kõige selle taustal otsustas komisjon saata see tänasele istungile ja lükata esimesel lugemisel tagasi. Selle ettepaneku poolt oli kuus, vastu neli, erapooletuid null. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor Aitäh! Unustaks ette rahanduse ja võtaks seda asja teistpidi. Kas antud kord, mis meil kehtib, ei ole too kaasa olukorda, et meie kõigi üldistes huvides oleks mõistlik võtta mingi krunt või pindala looduskaitse alla ja kohalik võim hakkab võitlema selle vastu, et see Jumala pärast looduskaitse alla ei läheks, väga praktilistel põhjustel?

Remo Holsmer Ma arvan, et looduskaitse alla võtmine ei tohiks olla kuidagi karistus kohalikule omavalitsusele, pigem peaks see olema võimalus meelitada juurde külalisi, turiste, olla uhke selle üle, et sinu omavalitsus on selline looduslik väärtus. Ma arvan, et printsiibis see peaks pigem niipidi olema. Ma täpsustasin ka komisjoni istungi ja tänase istungi vahel Keskkonnaministeeriumis, et valitsus plaanib looduskaitsesse läbi Keskkonnaministeeriumi järgmise seitsme aasta jooksul panustada 100 miljonit eurot just selleks, et juba kaitse alla võetud alasid väärtustada, suunata sinna raha. Ka ministeeriumi seisukoht oli, et uusi kaitsealuseid maid tegelikult juurde ei tule. Nüüd keskendutakse sellele, et juba kaitse alla võetud maad saaksid atraktiivsemaks, sinna tuleks rohkem inimesi, kohalik omavalitsus läbi selle teeniks tegelikult ka raha ja saaks olla uhke selle üle, et just nende maal on selline looduslik väärtus. Ma tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Ma palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kalev Kotkas tõi oma ettekandes kenasti välja kohalikud omavalitsused, kellel jääb raha laekumata ja kellel ka tasandusfondist laekuv number on 0. See, mida te siin valitsuse seisukohtadest ette kandsite, siis mina julgeksin öelda, et need olid väga otsitud põhjused, olgu siis rääkimine õigustatud ootusest või sellest, et probleem oli minevikus ja täna ja homme seda probleemi ei ole. Tegelikult on küsimus, et see 1,75 miljonit eurot, millest on jutt, olekski tegelikult kohalikele omavalitsuste jaoks õigluse jalule seadmine ja võib-olla ka minevikupattude lunastamine. Öelge, kas komisjonis sellest juttu oli, et saaks kuidagi selle probleemi lahendada, kuigi te tahate täna seda tagasi lükata, aga kuidas seda lahendada? Aitäh!

Remo Holsmer Aitäh! Mis puudutab kompenseerimist, siis kompenseerimine toimub nende maade puhul, mis on 50%-lise maamaksuvabastusega, millele ma alguses viitasin. Nende kompenseerimist puudutab maamaksuseaduse § 4 lõige 2 ja neid kompenseeritakse tegelikult läbi tasandusfondi nendele omavalitsustele, kes saavad tasandusfondist raha, ja nendele, kes ei saa, neile ei kompenseerita, see on tõsi. Kui te küsite, mis võiks lahendus olla, nagu ma alguses ütlesin, otsustas komisjon seda eelnõu mitte toetada. Rahandusministeerium kirjeldas valitsuse positsiooni, et see teema võiks olla tervikuna lahendatud kogu toetuste kontsektsis. Viidati ka mitmesugustele PRIA toetustele. Seda kas mingisugune konkreetne eelnõu on Riigikogu poole tulemas, komisjonis ei arutatud ja valitsusepoolne esindaja seda välja ei pakkunud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Valitsuse seisukohas on tõepoolest öeldud, et maamaksu seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 ¹ toodud maksuvabad maad ei ole maksuobjektid ning nende eest alates 1993. aastast, kui maamaksu seadus jõustus, maamaksu tasutud. Kas sa tõesti jagad arusaama, et peale 1993. aastat ei ole Eestis lisandunud mitte ühtegi looduskaitselist maad, millel on maksuvabastus?

Remo Holsmer Aitäh! Loomulikult on peale 1993. aastat lisandunud maid, mis on võetud looduskaitse alla. Seda ma kindlasti ei ole vaidlustanud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Kas on veel küsimusi ettekandjale? Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Remo Holsmer! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 406 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 406 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 45, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud, seega on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid, sellega on tänane päevakord ammendunud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku! Kohtumiseni homme! Istungi lõpp 11.33.

Üles / Tagasi