Riigikogu

» Stenogramm » Neljapäev, 16. mai 2013

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM

V ISTUNGJÄRK

Neljapäev, 16. mai 2013, kell 10:00

Toimetamata


	10:00 Istungi rakendamine
1.	10:01 Riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu (398 SE I) esimene lugemine
2.	10:44 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE I) esimene lugemine

Üles / Tagasi



10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole, siis läheme edasi teadete juurde. Head ametikaaslased! Nimelt sellel reedel, homme, 17. mail toimub Riigikogu istungite saalis ELO noorteparlamendi lõppfoorum ja seoses sellega palun teil korjata oma laudadelt ära isiklikud asjad. Aitäh! Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Kohale registreerus 67 Riigikogu liiget, puudub 34.


Üles / Tagasi

1. 10:01 Riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu (398 SE I) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas Asume tänase päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu 398 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski. Palun!

Jevgeni Ossinovski Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu, millega soovime täiendada riigivaraseaduse neid sätteid, mis puudutavad riigi osalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmete määramise korda. Senise praktika kohaselt kooskõlastab või määrab Riigikogu täiskogu nõukogude liikmeid nende juriiliste isikute puhul, kus vastav säte on eriseadusega ette nähtud (siia kuuluvad eeskätt avalik-õiguslikud juriidilised isikud nagu Rahvusooper, Arengufond või Rahvusringhääling), samuti otsustab Riigikogu täiskogu näiteks Riigimesta Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamise. Lisaks annab Riigikogu komisjon nõusoleku olulisemate riigiasutuste juhtide nimetamisel, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti või Kapo puhul. Kõikidel muudel juhtudel nimetab riigi osalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmed kas vastav minister või valitsus kollektiivselt. Avalikkus on tihti seadnud täitevvõimupoolse nõukogu liikmete nimetamise protsessi erapooletuse küsimuse alla, süüdistades poliitilist juhtkonda tihti selles, et nõukogudesse ei määrata mitte valdkonna kõige pädevamaid inimesi, vaid sellega luuakse kas parteipoliitilisi lisatöökohti või premeeritakse mingisuguseid erakonna sponsoreid. Ma ei anna hinnangut, mil määral vastab see hirm tegelikkusele, kuid demokraatlik haldus mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus. Hiljuti juhtis sellele asjaolule tähelepanu ka rahvakogu protsess...

Aseesimees Jüri Ratas Austatud ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased, saalis tuleb igast nurgast väga kõva lärmi. Ma palun, et austaksime ettekandjat ja kuulajaid! Aitäh! Palun!

Jevgeni Ossinovski Hiljuti juhtis sellele asjaolule tähelepanu ka rahvakogu protsess, kus oli küsimuse all nii Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse kui ka laiemalt riigi esindamisest juriidilistes isikutes vältimaks täitevvõimu kuritarvitusi. Selle eelnõuga pakume me sellele murele välja lahenduse nõukogu liikmete määramise protsessi läbipaistvamaks muutmiseks. Eelnõu kohaselt tuleb iga riigi osalusega juriidilise isiku, olgu selleks siis äriühing nagu Estonian Air ja Eesti Energia või sihtasutus nagu näiteks Nukuteater, nõukogu liikme nimetamiseks saada ministril Riigikogu asjaomaselt komisjonilt nõusolek. Nõusoleku mittesaamisel tuleb täitevvõimul pakkuda välja uus nõukogu liikme kandidaat. Riigi osalusega juriidilised isikud on riigivara, demokraatlikus riigis kuulub riigivara lõppkokkuvõttes rahvale ning selle valitsemine on delegeeritud rahvaesindajatele. Vastavalt riigivaraseadusele tuleb riigivara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Selle eesmärgi saavutamiseks ning seeläbi kodanike huvide paremaks kaitseks riigivara valitsemisel on parlamentaarses riigis minu meelest hädavajalik, et Riigikogu omaks sõnaõigust riigiosalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmete nimetamisel. Sellega tagatakse nõukogu liikmete nimetamisel laiapõhjaline arutelu, mis parlamendis on võimalik, ja kandidaadi sobivuse hindamine, mis omakorda tõstab riigi osalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmete pädevust ja otsuste kvaliteet. Muuseas on peaminister Andrus Ansip hiljuti Riigikogus PPA juhi valimise küsimustele vastates öelnud, et Riigikogu komisjoni ärakuulamine juhtorgani valimisel kuulub parlamentaarse demokraatia põhiväärtuste hulka, ja sama veendumust on jaganud ka Vabariigi President, kes on öelnud, et riigile oluliste asutuste juhtideks ei tohi määrata inimesi, kel puudub Riigikogu komisjoni heakskiit. Usun, et see loogika peaks laienema mitte vaid oluliste riigiasutuste juhtide valimisele, vaid kõigi riigi osalusega juriidilistele isikutele. Tahan rõhutada, vastates osaliselt Vabariigi Valitsuse arvamusele nimetatud eelnõu suhtes, et selle eelnõuga ei võta seadusandja ehk Riigikogu üle täitevvõimu ülesandeid. Riigi osalusega juriidiliste isikute valdkonna sisuline haldamine jääb valitsuse pädevusse, nii nagu põhiseadus seda ette näeb. Ka eelnõu jõustumisel peab minister olema see, kes pakub välja nõukogu liikmete kandidaadid ning ametisse nimetab need lõpuks ka täitevvõim. Vahele tuleb vaid Riigikoguga konsulteerimise kohustus, et seadusandja omaks ülevaadet riigivara juhtimisega seotust ning omaks sõnaõigust riigivara valitsemise strateegiliste muutuste ettevõtmisel täitevvõimu poolt. Muuseas rõhutab OECD dokument nimega "Suunised riigi omandis olevate äriühingute juhtimise kohta", et riigi osalusega äriühingud peavad aru andma ja vastutama täitevvõimu kaudu avalikkuse seaduslikele esindajatele ehk parlamendile, kusjuures vaheaste täitevvõimu näol ei tohi äriühingute vastutust parlamendi ees kuidagi lahjendada. Teisisõnu ei tohiks olla meil aeg-ajalt esinevat olukorda, kus ettevõte ütleb parlamendile, et tema ei vastuta, kuna mingi otsus oli ministri juhis, ning minister ütleb, et ettevõte on äriseadustiku alusel toimiv autonoomne moodustis, kes ise vastutab oma tegude eest. Usun, et nõukogu liikmete kooskõlastamine parlamendi komisjonis, kus on esindatud valitsusest laiem poliitiliste erakondade spekter, võimaldab parlamendil olla enam kaasatud riigi osalusega juriidiliste isikute põhimõtteliste strateegiliste otuste tegemisse, mis mõjutavad mitte ainult neid ettevõtteid, vaid riigivara olukorda tervikuna. Lõpetuseks, vastates veel ühele valitsuse vastuväitele, et Riigikogu komisjoni nõusoleku saamine muudab riigi osalusega juriidiliste isikute juhtimisprotsessi pikaks ja jäigaks. Esiteks, ma usun, et te nõustute minuga, et parlamendi töövõimet ei ole õiglane alahinnata. Oleme näiteks Euroopa Liidu riikidele finantsabi andmise küsimusi suutnud menetleda operatiivselt ning vajadusel kogunenud ka täiendavatele täiskogu istungitele. Meie eelnõu nõuaks aga näiteks suveperioodil vaid ühe komisjoni erakorralist kokkutulemist. Usun, et saame sellega hakkama. Teiseks, vaadates mõnda juhtumit, kus keevavereline minister on vahetanud sihtasutuse juhtkonna silmapilkselt välja näiteks seetõttu, et üks inimene ei ilmunud järgmisel päeval etteantud ajaks ministri juurde kohtumisele või ei hääletanud nii, nagu minister soovis, siis mulle tundub, et ehk oleks rahulik parlamentaarne arutelu nõukogu liikmete määramisele ministriga suutnud pingeid maandada. Teisisõnu strateegiliste otsustega ei tasugi alati kiirustada ning parlamentaarne arutelu võib hoopis kasuks tulla. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas Aitäh! Hea ettekandja! Oskate te öelda, kui palju selliseid nõukogu liikmeid on, keda siis komisjonis kuulata tuleks? Aitäh!

Jevgeni Ossinovski Sellel samal komisjoni istungil, mida teie juhatasite ja kus seda teemat arutati, oli Rahandusministeeriumi esindaja väitel neid ligi 600, kui ma ei eksi. Küll aga ei tohiks minu meelest teha sellest järeldust, nagu Rahandusministeeriumi esindaja seal tegi, et seega tuleb komisjonil määrata nõukogu liikmeid kaks tükki päevas. Ma usun, et arvestades seda, et enamik nõukogu liikmeid määratakse mitmeaastaseks perioodiks, äriseadustiku järgi üldjuhul 5 aastaks, riigi osalusega äriühingutes vist natuke lühemaks ajaks, aga on selge, et tegelikult neid nii palju ei ole, et see käiks meil üle jõu. Samas ma tooksin üldjuhu paralleeli, mitte täiesti vastava paralleeli, aga siiski paralleeli näiteks väliskomisjonis toimuva protsessiga, kus väliskomisjon kuulab ära Eesti suursaadikute kandidaadid. Seda tehakse sellistes blokkides, kus on mitu inimest korraga, see ei tähenda mitmetunnist iga nõukogu liikme küsitlemist. Aga ma arvan, et selline põhimõtteline võimalus, et parlamendikomisjon need liikmed ära kuulab, on lõppkokkuvõttes kasulik. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Andrei Korobeinik, palun!

Andrei Korobeinik Aitäh! Hea ettekandja! Mis teie arvates võiks juhtuda siis, kui komisjon lükkab tagasi järjest mitu ministri poolt esitatud kandidatuuri? Kas siis tuleks pikendada eelmise nõukogu volitusi või küsida arvamust kuskilt kolmandast kohast? Kuidas see juriidiline isik saaks edasi tegutseda sellisel juhul?

Jevgeni Ossinovski Aitäh! See on hea küsimus. Ma arvan, et sellel eelnõul on ka muid tehnilisi aspekte, mis vajaksid edaspidi täpsustamist. See on kindlasti üks nendest. Ma teoreetiliselt saan sellest hirmust aru. Praktikas, ma arvan, et see ei ole kuigi suur probleem, arvestades seda, et Riigikogu komisjonide poliitiline esindatus on selline, et ka seal on ülekaalus koalitsiooni esindajad. Nii et kui minister tõesti pakub mitu korda järjest kandidaati, kes Riigikogu komisjonile ei sobi, siis on tõenäoliselt midagi läinud valesti selle valitsuse põhimõttelises mandaadis. Küll aga ma arvan, et praktikas ei ole see hirm niivõrd suur kui tehniliselt, aga ma olen nõus, et seda aspekti tuleks tehniliselt täpsustada.

Aseesimees Jüri Ratas Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste Aitäh! Hea ettekandja! Kas antud eelnõu hägustab riigile kuuluvate äriühingute juhtimise vastutust teie arvates?

Jevgeni Ossinovski Aitäh! Ei, absoluutselt mitte. Nagu ma rõhutasin ja valitsuse arvamuses oli see punkt sees, et kuidas siis Riigikogu hakkab vastutama, kui nad on määranud n-ö halvad liikmed nõukogusse. Lõppkokkuvõttes riigivara valitsemine on täitevvõimu pädevuses üldiselt, nii et Riigikogu kuulab ära ministri ettepaneku ja minister või valitsus kinnitab need inimesed ametisse. Nii et vastutus lõppkokkuvõttes on vastavalt seadustele kas nendel nõukogu liikmetel endil või siis poliitiline vastutus kindlasti täitevvõimul.

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid, rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas!

Kaja Kallas Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas antud eelnõu 6. mai istungil, kuhu olid kutsutud lisaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajale ka Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand, kes selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti antud eelnõu kohta. Käsitlemist leidsid mitmed küsimused, sealhulgas ka juba eelmainitud vastutuse küsimus. Kokkuvõttes komisjon otsustas saata antud eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 16. mail, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. mai 2013 kell 17.15. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Jaak Allik, palun!

Jaak Allik Lugupeetud proua Kallas! Viimastel aastatel on Kultuuriministeerium hakanud aktiivselt tegelema riiklikes kultuuriasutustes niinimetatud eraõiguslike sihtasutuste loomisega. Kui riigiasutuse puhul kaitses asutuse juhti vähemalt tööõigus, siis eraõiguslikus sihtasutuses võib asutaja ehk minister asutuse nõukogu päevapealt välja vahetada ja nõukogu asutuse juhi tagasi kutsuda, isegi põhjust nimetamata. Viimased kultuuriministrid on seda õigust ka aktiivselt kasutanud. Nii on seda teatrite puhul tehtud neljal korral: kaks korda Vene Teatri, korra Ugala ja korra nukuteatri puhul, kusjuures uued nõukogu liikmed on üldjuhul olnud kas ministeeriumi ametnikud või ministri erakonnakaaslased. Kas menetletav eelnõu võtab teie arvates võimaluse selliseks kultuuri administreerimiseks ministri poolt, millest ma praegu näited tõin?

Kaja Kallas Aitäh küsimuse eest! Ka selle eelnõu kohaselt on ette nähtud, et erinevate valdkondade nõukogude määramist juhivad nende valdkondade komisjonid. Antud juhul oleks tegemist siis ilmselt kultuurikomisjoniga, mitte majanduskomisjoniga, seetõttu võib-olla ma ei ole õige inimene kommenteerimaks kultuurivaldkonna küsimusi. Küll aga võin ma kommenteerida riigile kuuluvate äriühingute toimimise mehhanisme. Ma usun, et iseenesest ka riigile kuuluvate äriühingute määramise puhul tuleks lähtuda heast äriühingu juhtimise tavast, kus on ka kirjas tegelikult see, kuidas nõukogu liikmete tegevus, ka üldkoosoleku tegevus peaks olema, et see vastaks üldtunnustatud põhimõtetele ja siis ka riigile kuuluvad äriühingud saaksid paremini või hästi majandatud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor Aitäh! Austatud ettekandja! Kõigepealt tänud majanduskomisjonile asjaliku arutelu eest! Mu küsimus on ajendatud siin kõlanud debatist kolleeg Ossinovskiga. Tekkis nagu probleem, et minister esitab kandidaadi, kellega komisjon ei ole nõus, ehk siis ebasobiva kandidaadi kõigi eelduste kohaselt. Kas selle alternatiiv on tänane olukord, kus minister ise nimetab selle ebasobiva kandidaadi, ja ongi kõik?

Kaja Kallas Aitäh! Ma usun, et nõukogu liikme arutelu Riigikogu komisjonis teeks seda kindlasti läbipaistvamaks ja nagu ka eelnõu algatajad viitasid, OSCD on oma juhistes juhtinud tähelepanu ka sellele, et sellest, kui nende nõukogu liikmete määramise kord oleks selge ja arusaadav, võidaksid kindlasti eelkõige riigile kuuluvad äriühingud. Aga siiski ma selles mõttes pareeriks, et ma arvan, et selliseid nõukogu liikmeid, kes ei läbiks komisjoni kadalippu, kui nii võib öelda või komisjoni kuulamist, ei ole ka praeguste äriühingute nõukogude liikmete hulgas. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor Teine küsimus on puht põhimõtteline. Turumajandusega demokraatlikes riikides kasutatakse riigiettevõtetega toimimisel kaht moodust. Meil oli 1990. aastatel vastutus selle nõukogu peal, ministril oli õigus sisuliselt nõukogu vahetada, et siis lõi erakond nimega Res Publica uue korra, kus ministri õigus selle nõukogu suhtes muutus oluliselt suuremaks. Kas on komisjonis arutatud, et võiks selle vana süsteemi peale tagasi minna, kus nõukogu liikmed vastutavad naha ja karvadega kõige eest, mis seal on, ja ministri õigus neile midagi peale suruda on sisuliselt olematu?

Kaja Kallas Aitäh! Meil komisjonis antud eelnõu raames sellisest teemast polnud otseselt juttu, küll aga me oleme arutanud riigi osaluse poliitikat laiemalt ja selge on see seisukoht, et riigile kuuluvad äriühingud peaksid toimima ja toimivadki tegelikult nii nagu eraõiguslikud äriühingud ehk siis neil on üldkoosolek, neil on nõukogu ja sellist praktikat, kus juhatus suhtleb otse üldkoosolekuga, minnes nõukogust mööda, tuleb kindlasti taunida. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Jaak Allik, palun!

Jaak Allik Lugupeetud proua ettekandja! Siin kõlas, et arvult 600 oleks neid inimesi või ameteid, nõukogu liikmeid, millest jutt on. Eesti on üldiselt väike ja kõik ju tunnevad üksteist. Te olete majanduskomisjoni esimees. Oletame, et see eelnõu võetakse vastu, kas te tõesti hakkaksite rakendama praktikat, kus majanduskomisjon hakkab ühekaupa üle kuulama majandusministri poolt ettepandavaid nõukogu liikmeid?

Kaja Kallas See on kindlasti arutelu koht, kuidas see praktikas toimima saab, aga nagu eelnõu algataja esindaja ütles, esiteks, määratakse nõukogu liikmed üsna pikaks perioodiks, neid ei vahetata kogu aeg, vaid pigem on see erand, kui neid vahetatakse, ja kui see toimub iga nelja aasta tagant või erandjuhtudel varem, ei oska praegu ise hinnata, kui suureks see koormus läheb ja kuidas see praktika võiks kujuneda. Ma arvan, et see ei tohiks olla liiga hull. Kui väliskomisjonis kuulatakse saadikukandidaate ja sellega saadakse kenasti hakkama, siis miks ei peaks hakkama saama majanduskomisjon. Siin on veel märkus ka selles osas, et nagu eelnõu algataja on välja pakkunud, siis see komisjon, kes kuulaks nõukogu liikmeid, oleks selle valdkonna komisjon ehk Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad äriühingud vastutaksid keskkonnakomisjoni ees ja see oleks komisjonide vahel rohkem hajutatud, siis see koormus nii suur ei tohiks olla.

Aseesimees Jüri Ratas Rannar Vassiljev, palun!

Rannar Vassiljev Aitäh! Hea ettekandja! Teatavasti on meil praegu selline õiguslik probleem, millele on viidanud ka õiguskantsler, et parlamendisaadikud kuuluvad äriühingute nõukogusse, olles sinna määratud täidesaatva võimu poolt. Ega ometi selle eelnõu komisjonimenetluse ajal tekkinud ideid, et see eelnõu võiks selle õigusliku probleemi lahendada ja justkui nüüd võiksid parlamendisaadikud, sellest eelnõust lähtuvate põhimõtete järgi, olla nimetatud äriühingute nõukogu liikmeteks? Aitäh!

Kaja Kallas Aitäh! Praegu ametisolev õiguskantsler ei leia, et see oleks probleem, et Riigikogu liikmed või poliitikud nendesse äriühingutesse kuuluvad. Tegelikult ma olen vaadanud ka teiste riikide praktikat. Minu arvates on vale vastandada, justkui poliitikud oleksid seal nõukogudes kuidagi halvemad kui äriühingute esindajad. Tegelikkuses ka teistes riikides on poliitikud nendes äriühingutes ja kõik taandub sellele, et mis on selle äriühingu eesmärgid. Näiteks on nii Norras kui Soomes need äriühingud samamoodi vastavalt eesmärgile grupeeritud ja kui nende äriühingute eesmärk ei ole kommertslik ehk siis nad ei ole puhtalt äritegevuse pärast, vaid neil on mingi strateegiline eesmärk, siis öeldakse, et on hea, kui seal on ka poliitikud, sellepärast et nad oskavad seda eesmärki paremini silmas pidada. Minu arvates tuleks teha konkreetne audit nende äriühingute puhul – mis on nende eesmärgid, seada need eesmärgid selgelt ja vastavalt sellele siis ka otsida neid nõukogu liikmeid, kas nendel nõukogu liikmetel on see pädevus. Ma usun, et parlamendil on väga erinevate valdkondade esindajatest liikmeid, kellel on see pädevus olemas. Ma usun, et see ei ole kindlasti nagu üheselt probleem. Seda ei saa nii must-valgelt võtta. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rannar Vassiljev, palun!

Rannar Vassiljev Aitäh! Ma pean natuke korrigeerima või selgitama enda mõtet. Ma kindlasti ei väida, et poliitikud või parlamendisaadikud ei kõlbaks äriühingu nõukogu liikmeteks tulenevalt sellest, et neil puuduks vastav kompetents. Küll aga põhiline küsimus on see, et kui üldkoosolek on täitevvõimu esindaja, kes määrab ja on n-ö äriühingu mõttes kõrgemas rollis nõukogu liikmest, kes on seadusandliku võimu esindaja, võib seal n-ö erinevates olukordades tekkida rollikonflikte. Aga kas ma sain õigesti aru, et seda teemat sellisel kujul komisjoni koosolekul ei arutatud? Aitäh!

Kaja Kallas Sellel koosolekul ei arutatud, küll aga oleme me arutanud seda osaluspoliitika arutelude raames üldiselt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson Aitäh! Hea ettekandja! Kas sellisel juhul peaks ka nõukogu liikme tagasikutsumist arutama Riigikogu vastav komisjon, kui selleks teeb ettepaneku vastav minister?

Kaja Kallas Aitäh! Tagasi kutsub üldkoosolek. Iseenesest, kui kutsutakse tagasi, siis määratakse ka uus nõukogu liige ehk siis arutatakse niikuinii seda põhjust, miks see nõukogu liige tagasi kutsuti ja miks tema asemel uus määratakse. Ma leian, et see on omavahel seotud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et probleem on olemas, kui eelnõu sünnib. Kas elukogenud inimese ja majanduskomisjoni esimehena te võite öelda, et meil on kõikvõimalike nõukogudega täna nagu päris hästi ja et see olukord ei vaja läbivaatamist, et meil nõukogud on kõik tublid, töötavad, on kompetentsed ja saavad oma asjadega hakkama? Kuidas üldine pilt tundub?

Kaja Kallas Aitäh! Ei ole mina seda auditit teinud ja ei ole ma kindel, et mul on pädevus sellist auditit teha. Aga jällegi tulles tagasi nende arutelude juurde, mis puudutavad seda osaluspoliitikat, siis tegelikult see peaks kandma seda eesmärki, et lõpuks defineerida need kindlad eesmärgid, mis äriühingutele on seatud, ja siis vastavalt nendele eesmärkidele vaadata ka seda, kas nende äriühingute nõukogu liikmetel on see pädevus, mis seda eesmärki kannab. Ma usun, et kindlasti kõikide inimeste kompetentsi on piisavalt silmas peetud ja need inimesed on seal kompetentsed. Mul ei ole põhjust selles kahelda.

Aseesimees Jüri Ratas Priit Toobal, palun!

Priit Toobal Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle praeguse arutatava eelnõu mõte on see, et minister pöördub enne nõukogu liikme nimetamist asjakohase komisjoni poole seisukoha saamiseks ja pärast seda, kui on saadud positiivne seisukoht, siis võib alles nõukogusse nimetada. Kas on ka võimalik vastupidine variant, et ühel hetkel selle nõusoleku andnud komisjon pöördub üldkoosolekul ministri poole ettepanekuga see nõukogu liige tagasi kutsuda?

Kaja Kallas See on arutelu koht, aga praegu ka ju Riigikogu komisjonidel on õigus kutsuda oma komisjoni istungile, üle kuulata, küsida küsimusi nende nõukogu liikmete käest ja ka üldkoosoleku käest, kes on antud juhul minister. Ma arvan, et need asjad on omavahel seotud ja ma ei leia, et otseselt midagi uut selles oleks, et see poleks ka praegu võimalik. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Margus Tsahkna, palun!

Margus Tsahkna Aitäh! Hea ettekandja! Peeter Laurson küsis väga olulise küsimuse, mis puudutab nõukogu liikme tagasikutsumist üldkoosoleku poolt. Te vastasite, et uue nõukogu liikme nimetamisel niikuinii vastav komisjon peaks seda teemat arutama. Aga mis juriidiline jõud siis sellel on? Mis hetkest tagasikutsutud nõukogu liige kaotab oma nõukogu liikme õigused ja kohustused? Kas selle hetkeni, kuni komisjon seda arutab, või nimetab uue liikme? See asi on natuke segane. Aitäh!

Kaja Kallas Aitäh küsimuse eest! See asi ei ole sugugi segane. Nõukogu liikme nimetab endiselt üldkoosolek. Ta lihtsalt küsib selle kohta arvamust komisjonilt. Seega, tagasikutsumine ja nimetamine on endiselt üldkoosoleku pädevuses ja üldkoosolek on antud juhul osaluse hoidja, kes on vastav ministeerium iga äriühingu puhul eraldi, kelle haldusalas see äriühing on. Tagasikutsumine ja nimetamine saab jõusse siis, kui üldkoosolek seda teeb, kelleks on minister. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head fraktsioonide esindajad, kui on soovi, siis on võimalik avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste Hea juhataja, head kolleegid! IRL-i fraktsioon on seisukohal, et antud eelnõu hägustab oluliselt riigile kuuluvate äriühingute juhtimise vastutust. Olukorras, kus üldkoosoleku rollis on minister, kuid nõukogu liikmeid sisuliselt kinnitab Riigikogu komisjon ning ministrile jääb vaid otsuse allkirjastaja roll, ei saa üldkoosolek reaalselt talle pandud vastutust täita. Võimude lahusus saab olulisel määral rikutud ning ka vastutus hajub. Olukorras, kus eelnõu muudab ettevõtete juhtimise ebaefektiivseks, politiseerib nõukogude moodustamise ning hajutab vastutuse, tekib küsimus, mis on selle eelnõu tegelik eesmärk. Eelnõu lugedes jääb mulje, et tegemist on sotsiaaldemokraatide hiiliva katsega luua tagauks Riigikogu liikmete nimetamisele riigi äriühingute nõukogudesse. (Aplaus.) See, et eelnõuga soovitakse laiendada riigivaraseaduses nimetatud juriidiliste isikute nõukogu liikme nimetamist Riigikogu asjaomasele komisjonile, ei lahenda sisulist probleemi, kas Riigikogu liige võib kuuluda riigi äriühingu nõukogusse ja saada selle eest tasu või mitte. Eelnõuga luuakse järjekordne jokk-skeem. Eelnõu seletuskirjas räägivad sotsiaaldemokraadid muidugi sellest, kuidas nende poolt menetlusse antud eelnõuga tuuakse riigi äriühingute juhtimisse senisest rohkem läbipaistvust ja vähendatakse valitsuse poolt manipuleerimise ohtu. Debatt Riigikogu liikmete kuulumise üle riigi äriühingute nõukogudesse on erinevate intensiivsusega toimunud pikalt, kuid konkreetse lahenduseni pole tänaseni jõutud. Toonane õiguskantsler Allar Jõks tegi juba 2008. aastal ettepaneku, et Riigikogu liikme kuulumine äriühingu nõukogusse tuleb keelata, kuna see on vastuolus põhiseaduse ametite ühitamatuse põhimõttega ning võimude lahususe printsiibiga. Riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekul on küsimus nüüd taas Riigikogu päevakorras. IRL-i seisukoht on selles küsimuses olnud konkreetne: saadikute kuulumist riigi äriühingute nõukogudesse ei saa heaks kiita, kuna see on vastuolus võimude lahususe põhimõttega, hägustab seadusandliku ja täidesaatva võimu piire ning toob kaasa võimalikke huvide konflikte. Nendel põhjustel ei kuulu IRL-i parlamendisaadikud teist valitsuskoalitsiooni järjest riigi äriühingute nõukogudesse. Äriühingu nõukogu ei tohi olla poliitiliste vaidluste pidamise kohaks. Poliitilised vaidlused peavad jääma siia, Riigikogusse, ja teistes selleks mõeldud vormides toimuma. Äriühingus peab toimuma äri juhtimine. Need kaks asja tuleb teineteisest kindlalt lahus hoida. Selleks et riigi äriühingud oleksid majanduslikult edukad ja efektiivsed, tuleb neid juhtida nagu iga teist äriühingut. Riigi äriühingus, kus üldkoosoleku ülesandeid täidab minister ja nõukogu liikmeks on muu hulgas Riigikogu liikmed, ei saa kindel olla, et juhtimismudel efektiivselt toimib. Kuigi parlament on kollektiivne organ, sõltub valitsuse ametis püsimine Riigikogu liikmete enamuse usaldusest ning sisuliselt istuvad Riigikogu liikmete näol nõukogus ministri ülemused parlamendist. On vale taandada Riigikogu liikmed äriühingute nõukogudesse kuulumist küsimusele, et kui enne Riigikogusse saamist olid sa võimekas ja sobisid riigi äriühingu nõukogusse, siis miks sa nüüd enam äkki ei sobi sinna. Küsimus ei ole selles. Paljud Riigikogu liikmed on ühiskonnas erinevates valdkondades edu saavutanud inimesed. Põhjus, miks Riigikogu liikmed ei peaks äriühingute nõukogu liikme tööd tegema, on eelkõige teatud vastuolus nende peamise ülesandega ehk seadusandja tööga. Äriühingu tegevus ja ka äriühingu nõukogu töö on oma olemuselt täidesaatev tegevus, mille korraldamine on võimude lahususe põhimõte kohaselt valitsuse, mitte Riigikogu ülesanne. Samuti võivad konkreetse inimese poliitilised eesmärgid ja mõne äriühingu tegevus olla omavahel sisulises vastuolus. Nõukogu liikmena peaks poliitik lähtuma ennekõike äriühingu huvidest, mitte oma valimislubaduse täitmisest või muust sellisest. Konkreetse ja lihtsa lahendusena näen, et alustuseks tuleks muuta Riigikogu liikme staatuse seadust selliselt, et Riigikogu liikmel oleks võimalik kuuluda riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana. Sellega likvideerime vastuolu võimude lahususe põhimõttega. IRL-i fraktsioon hääletab antud eelnõu esimese lugemise lõpetamise vastu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Head ametikaaslased, ma ütlen veel kord, et saalis on liiga suur lärm. Ma palun, et me austame seda arutelu! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Eiki Nestor Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Siin tekkis meie väikeses tublis rühmas pärast spontaanset aplausi mõte, et võiks kuidagi korraldada nende mikrofonide tööd nii, et kui keegi väga lolli juttu räägib, siis need automaatselt lülituvad välja. Aga ju see jääb Riigikogu Kantselei mõelda, kas see on võimalik. Head kolleegid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist! Kui te esitate antud eelnõu kohta muudatusettepaneku, millega ühtlasi reguleeritakse Riigikogu liikmete äriühingute nõukogusse kuulumist teistmoodi kui täna, kaasaarvatud lauskeelamise näol, siis meie fraktsioon toetab seda ettepanekut. Kui te esitate oma eelnõu selle kohta, siis me toetame seda eelnõu. Kolmandaks, kuidagi tahaks lahti saada kõigist nendest kohati naiivsetest ja rumalatest küsimustest, mida väga palju esitatakse, eriti viimase aja ilmselt riigi äriühingute praktika alusel, et kuidas vältida seda, et väga rumalad inimesed, küsijate arvates, või mingite selgete oma huvidega inimesed, kes sinna äriühingute nõukogusse on sattunud, üldkoosoleku tahtel muuseas, et kuidas neid vigu mitte teha, kuni siin mingite kindlustusteni välja ja tegelikult kõige kindlam moodus on neid sinna mitte määrata. Ma arvan siiski, et komisjon võiks arutada tõsiselt teemat, mille nimi on, et mis on üldkoosoleku õigused ja vastutused ning mis on selle nõukogu õigus ja vastutus. Kuidagi on mul tunne, et see varasem süsteem töötas paremini ja täna on väga raske ja keerukas öelda, kas üldkoosolek andis sellele nõukogule mitte kõige pädevama korralduse või tuli nõukogu selle peale ise. Üle kümne aasta tagasi sellist debatti ei tekkinud ja nõukogu vastutas kõige selle eest. Mäletan sageli juhtumeid, kus üldkoosolekule lihtsalt öeldi ei. Nii et antud eelnõu mõte on lühidalt teha asi avatuks, selgeks, ministrile kui üldkoosolekule selles mõttes võib-olla keerukamaks, et ta peab hoolikamalt valima, keda ta sinna nõukogusse tahab suunata. Ja lootes selle eelnõu edasisele menetlusele, ütlen veel kord, et meie fraktsioon igati toetab kõike seda, mis piirab Riigikogu liikmete õigust äriühingute nõukogusse kuuluda ja kui sellised ettepanekud tulevad, siis me kindlasti toetame neid.

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tore on, et Riigikogu saali satub järjest rohkem eelnõusid, mis kutsuvad üles diskuteerima debati käigus saalist tulnud mõtete baasil! Eraettevõtlusest tulnud inimesena julgen ma teile väita, et see nõukogude probleem on olnud aegade algusest peale väga kummaline. Nimelt, nõukogu staatus on selline naljakas. Eraettevõtluse praktikuna võin ma öelda, et tavaliselt on nii, et juhatus püstitab endale ülesande, siis ta täidab selle ja karistab ennast selle eest, kui ta on kehvasti töötanud. Ja kuskil seal on mingi nõukogu, kes reeglina ei ole isegi huvitatud aru saama, mis sellest kõigest saab. Aga siin on tegemist eraomandi baasil ettevõtlusega, kus tõepoolest juhatuse volitused ongi sisulised ja nõukogu volitused on formaalsed, sest see on omaniku tahe. Aga riik ei saa endale sellist situatsiooni lubada. Täna oli IRL-i esindaja, ausalt öeldes hea kamraadi Toomas Tõniste kõnet suisa valus kuulata. Sellel lihtsal põhjusel, et esiteks, komisjonis ta ei arvanud seda, mida ta täna siin puldis arvas, ja siis kui hakkab tulema IRL-i poole pealt juttu nõukogude politiseerimisest olukorras, kui Riigikogu otsustaks näiteks nõukogu liikmete sisu ja personaalia üle – ausalt öeldes mul tuli selle peale nutt peale. Sellel lihtsal põhjusel, et kui üldse kuskil saaks ministrite vastu astuda, siis võiks see Riigikogu olla, aga kahjuks praktikuna ja juba natukene pikemalt kui paar päeva parlamendis olnuna ma väidan, et ministriteks satuvad ikka erakondade kõige tublimad inimesed, kes iga esmaspäeva hommikul tulevad fraktsiooni ja ütlevad Riigikogu liikmetele, eriti koalitsiooni poole pealt, mida nad sellel nädalal tegema peavad. Arvata, et võimude lahusus, IRL-i poolt unistatud võimude lahusus nagu selliselt on võimalik, kus Juhan Parts tuleb fraktsiooni ja ütleb teile, et poisid, täna on mul nii. Seda olukorda, et te hakate talle vastu, ei ole olemas kahjuks. Ja täiesti mõistlik on kuskiltmaalt see, et seda ei ole olemas, sellepärast et ministri vastutus on väga suur ja ministriks panna keskpärast poliitikut ei ole mõistlik. Aga sellest tulenevalt on mul teile, head kolleegid, ikkagi täielikult soe ja sõbralik soovitus. Keskerakond küll ei ole selline partei, kes arutelu pelgaks. Ma olen seisukohal, et ministrid juhivad ministeeriume täna nagu oma väikest osaühingut – keelan, käsen, poon ja lasen. Ja vaat sellestsamast IRL-i poolt unistatud võimude lahususest tulenevalt puudub Eesti Vabariigis instrument, kes suudaks ministrile mõistuse pähe panna. Minnakse isiklikuks, tehakse lolle otsuseid ja pärast imestatakse, et mina ei tea midagi, nõukogu otsustas. Ja kui te räägite sellest, et minister ei määra nõukogudesse oma häid tuttavaid ehk ta lähtub sellest, et mitte mingil juhul nõukoguid mitte politiseerida – siis see on muinasjutt, mida mina kuulasin viimati 30 aastat tagasi, kui ma oma väikestele lastele neid ise ette lugesin ja kuulasin ka ise ennast. Selle tõttu, kullakesed, kogu suhtumises eelnõu algatajate vastu olen ma siiski seisukohal, et seda asja tuleks ikka väga tõsiselt arutada, kus see võimude lahusus on ja kuidas seda tegelikult saavutada, et ministrid meie üle ei valitseks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kaja Kallase!

Kaja Kallas Aitäh! Austatud kolleegid! Kuulates siin hea koalitsioonipartneri kõnet, tekkis mul tahtmatult küsimus, kas minister määrab nendesse nõukogudesse ebapädevaid inimesi? Mina siin tuliselt kaitsesin, et tegelikult see nii ei ole, aga see sõnavõtt pani mind selles kahtlema, et võib-olla peaks need siiski üle vaatama. Teine asi, mida ma tahtsin markeerida. Erkki Raasuke, kes tegeleb osaluspoliitika korrastamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, on käinud meil ka komisjonis ja küsimuse peale nende nõukogu liikmete kohta, kas probleem on poliitikutes või Riigikogu liikmetes, vastas ta, et ei, nendega ei ole probleemi, nemad on nagunii väga suure avalikkuse tähelepanu all. Pigem on probleem kõikide teiste tegelastega, kes sellise avalikkuse huvi alla ei satu. Ja sellest tulenevalt, kui koalitsioonipartner rääkis sellest, et määratakse justkui ministri ülemusi, siis teatavasti see nali, et kodus on ülemus hoopis keegi teine, ja kui määratakse parlamendiliikme elukaaslane või naaber, kas see ei ole siis mitte ülemuse ülemuse määramine. Kas see kannab ikkagi seda eesmärki? Mina teen küll ettepaneku seda eelnõu toetada ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 398 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 30. mai kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 1. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


Üles / Tagasi

2. 10:44 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE I) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas Liigume 2. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimene lugemine ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Aivar Riisalu. Palun!

Aivar Riisalu Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tegemist on väga lakoonilise eelnõuga. Eelnõu sisu sätestab, et riigi äriühingute juhatuste liikme tasu ei tohiks ületad 6 tuhandet eurot kuus ehk Eesti Vabariigis kehtestatud kõrgemate riigiametnike absoluutset palgamäära. Me oleme esitanud seda eelnõud juba mitu korda. Positiivne on see, et selle eelnõu regulaarse esitamise käigus on elu teinud nii palju korrektuure, et mäletan, kui ma esimest korda siin ettekandja olin, siis oli neid äriühinguid 12, tänaseks on neid äriühinguid ja sihtasutusi järgi 6. Progress on olnud käegakatsutav! Me oleme lihtsalt seisukohal, et need tänased ettevõtted, kellest jutt käib, eelkõige Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, on teenindusasutused, kes peavad tagama Eesti majandusele ja Eesti elanikkonnale normaalse ja konkurentsivõimelise elektrienergiaga varustamise ja Eesti ettevõtlusele normaalse raudteeühenduse ja sadamate toimimise, ja loomulikult Estonian Air, kes peab tagama meile ühenduse muu maailmaga. Jutud sellest, et nendes äriühingutes peab maksma müstilisi tasusid, kuna need ettevõtted osalevad rahvusvahelises konkurentsis ja selle tõttu on nende ettevõtete juhid kuidagi eristaatuses, on kuskilt maalt ju õige, aga kui me vaatame otsa reaalsele elule, siis me pahatihti oleme sunnitud tunnistama... Kui mulle kaks aastat räägitakse, et Hiina konteinerite kõige otsem tee Ningbo sadamast Venemaale on läbi Tallinna sadama ja ma pean seda juttu kaks aastat kuulama, muigama ja kui ma proovisin öelda, et see ei ole adekvaatne jutt, siis öeldi mulle, et mine arsti juurde. Aga nüüd on selgunud, et vist lõpuks, pärast paari aastat vaatasidki kaarti ja said aru, et Hiina ja Venemaa on teineteisele oluliselt lähemal, kui läbi Tallinna sadama. Lihtsalt see on üks näide sellest, milles seisneb siis selle rahvusvahelise konkurentsi mõte. Ütlen ausalt ja otse, et ega me ei arva, et see eelnõu võiks olla nagu kivist või kummist selles mõttes, et siin ei saa mitte midagi muuta. See oleks kindlasti üks objekt laiemateks aruteludeks, sest kummalisel ja kurval kombel on ju eelkõige Keskerakond tulnud appi Eesti Vabariigi valitsuse liikmetele, eelkõige peaminister Andrus Ansipile ja rahandusminister Jürgen Ligile, kes on ajakirjanduses korduvalt öelnud, et neile on arusaamatud teatud sihtasutuste ja riigiettevõtete juhtide palgad. Huvitav küll, kas see tähendab seda, et kui parlament suleb kõrvad peaministri ja rahandusministri väljaütlemistele, ei ole see olukord normaalne? See olukord peaks olema eelkõige signaaliks koalitsioonile midagi ette võtta sellepärast, et me ei saa ignoreerida valitsust, kelle me oleme ise määranud. Me ei saa ignoreerida valitsuse liikmeid, kellest me peame lugu. Ja ütlen teile ausalt ja otse: kui Reformierakond ei saa aru, et Andrus Ansip on võib-olla peaminister, kellele pole oluline see, kui suur on tema töötasu, siis mina leian, et näiteks täna on siiski valitsuse peaministri ja isegi rahandusministri ja veel oluliste võtmeministrite vastutus oluliselt suurem, kui näiteks RMK juhatuse esimehe oma, kelle põhiülesanne on mets kiiresti maha raiuda, sest inimesed rüselevad ukse taga ja tahavad seda ära osta. Võib-olla Andrus Ansip on peaministrer, kellel on elu jooksul kogunenud nii palju muid sissetulekuid, et ta saab naudinguga teha seda tööd selliselt. Aga mina väidan, et parlament kui kõrgema võimu kandja, peaks selle diskussiooni ikka iseenda jaoks avama ja tegelikult laiemalt läbi vaatama, mis meil Eestis tegelikult toimub? Kahjuks on Keskerakonna hääl olnud siin kui hüüdja hääl kõrbes ja ma võin siin lehvitada mitmesuguste artiklitega ajakirjandusest ülalnimetatud rahandusministri ja peaministri poolt või siis Eesti äriliidrite poolt, kes ütlevad väga selgelt, et riigi äriühingute juhid ei ole sellist ülekuldamist väärt. Kahjuks on see kõik jäänud hüüdja hääleks kõrbes ja tundub, et seda eelnõu võiks siiski menetleda ja selle eelnõuga võiks Riigikogu jõudataas kord lõppresultaadis jõuda parlamentaarse kultuuri rakendamise kaudu selleni, et me loome riigis õiglase süsteemi, kus tegelik vastutus on piisavalt tunnustatud ja on adekvaatselt ära hinnatud, milline on ühe või teise äriliidri või ametikoha tegelik sisu. Ma arvan, et see oleks mõistlik, sest muidu näeb ühiskonna jaoks päris naljakas välja see, et ministrid räägivad, et nad ei saa aru, ja parlament hääletab, et nad ei saa aru, mida räägivad ministrid. See on tegelikult halb märk ja ma arvan, et see võib Eesti ühiskonnas tekitada meie rahvas, keda me siin esindame, siiski kummastava arusaamise, et parlament ei kuule, mis valitsus ütleb. Aga võiks kuulda ja peaks arutama! Selletõttu ma arvan, et Keskerakond on algatanud väga hea seaduse. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Head Riigikogu liikmed, kes me oleme kõik valitud kõrgema võimu poolt, kui teil on küsimusi, siis palun! Arto Aas, palun!

Arto Aas Aitäh! Austatud ettekandja! Mina kuulan teid alati väga suure huviga. Tahaksin täpsustada eelnõu sisu, siin eelnõu esimeses osas ütlete, et makstava tasu piirmäär peaks olema 6 eurot kuus, samas eelnõu tagumises osas leiab lause, et eelnõu ei piira juhatuse liikmetele maksta täiendavaid tasusid, mis kehtiva seaduse kohaselt võivad olla aastas kuni 4 kuupalga ulatuses, 1/3 kogu tasust võib tulla tulemus- või lisatasuna. Mis see lõplik tõde on, kas see tasu võib siis olla 6000 eurot kuus või koos lisatasudega teeb see siis isegi 8000 eurot kuus? Aitäh!

Aivar Riisalu Me oleme endiselt seisukohal, et ühegi seaduseelnõu algatamisel ei ole mõtet lüüa asju naeltega seina külge kinni, nii et diskussiooni objekt puudub. Võib-olla parlamentaarse arutelu käigus me otsustame, et see lisatasu võiks olla veelgi suurem. Aga vaadake, me peame aru saama sellest, et tulemus võiks olla palgasüsteemis kirjeldatud. Täna on ühiskonna põhiline reaktsioon ja eelkõige ka meie juhtpoliitikute reaktsioon seotud sellega, et on olemas liiga kõrged lepingulised põhitasud, mis ei arvesta ettevõtte tegelikke tulemusi. Ma ei taha olla siin see lõputu kordaja, et Estonian Air ajas ju tegelikult ikkagi õlgu kehitama väga paljud inimesed. Selletõttu ma väidangi, et Keskerakond ei taotle siin seda, et asi jookseks kinni. Me oleme teinud ettepaneku, et heade tulemuste korral võiks maksta nelja kuu lisatasu. Võib-olla me lepime selle eelnõu menetlemise käigus kokku, et me maksame 14 kuupalka lisatasu selle eest, kui näiteks Eesti Raudtee või Tallinna Sadam toodab meile kasumit ja annab riigile võimaluse välja võtta dividende. Jah, see on diskussiooni koht. Täna kahjuks vihjed sellele rahvusvahelisele konkurentsile ja selles konkurentsis osalemisele on meid viinud ju siiski olukorda, kus nii Eesti Raudtee kui Tallinna Sadama majandusnäitajad tegelikult on langustrendis, sellepärast et hoopis diplomaatilistel ja mis iganes välispoliitilistel põhjustel teatud mõttes Eesti infrastruktuuri ignoreeritakse. Ja me ei ole suutnud sellele rohtu leida. See, et me täna võitleme oma lennufirma säilimise eest, on ju väga õiglane võitlus, aga see võib ühel hetkel lõppeda sellega, et Euroopa Liit ütleb, et te olete teinud rehepappi ja andnud lubamatut riigiabi, mis tähendab seda, et see üritus lõpebki meil ära ehk tulemus on null. Ja siis, ma arvan, ei makstaks lisatasu, kui tulemus on null. Keskerakond ei ole mitte kunagi olnud sellel seisukohal, et arutelus ja ettepanekutes ei ole võimalik teha muutusi. Ma arvan, et Reformierakond peaks päris hästi mäletama meie ühiseid valitsemisaegu, kus me oleme mingitest väga olulistest oma varem kogu aeg korrutatud põhimõtetest olnud sunnitud loobuma selle nimel, et ühiskonna areng, tasakaalustatud areng oleks paremini tagatud. Ning praegu ma soovitan ka, et selle eelnõu puhul ärgem öelgem, et see on lõplik variant, aga öelgem, et muutusi on vaja või et vähemalt arutelukoht on olemas. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina kuulan sind võib-olla veel suurema huviga kui Arto Aas, aga ma ei saanud päris aru nüüd, mis sinu eelnõu eesmärk siis tegelikult on. Jutust jäi mulje, et sa tegelikult ei tahagi nagu piiri panna äriühingute juhtide palkadele, vaid sa tahaks tegelikult tõsta ministrite palku. Kui see äkki nii on, miks sa ei tule sellise eelnõuga siis? Või kavatsed sa, juhul kui eelnõu jääb menetlusse, teha sellise muudatusettepaneku? Aitäh!

Aivar Riisalu Mul ei ole küll hetkel keskfraktsiooni volitust niimoodi väita, aga ma arvan, et ministrite vastutuse küsimus on kindlasti oluliselt suurem kui riigi äriühingute oma. Selle tõttu ma väidan, et tänase eelnõu põhiline mõte on siiski rahustada – mitte rahustada, see on vale sõna, me ei saa niimoodi öelda. Pigem lähtub see ühiskonna õiglustundest, miks ühtedel on nii ja neil on naa. Aga olen seisukohal, kui parlament otsustab ja komisjonid ja parlamendi täiskoosseis leiab, et see debatt on vajalik, siis teeme seda. Proovige aru saada, mul on täna sügav hirm selle üle, et valitsus justkui nagu juhiks meid, eelkõige sellepärast, et tõepoolest ministrid on jõulised isiksused. Aga ma väidan, et meie parlament peab olema ikka see, kes otsustab ka ministrite nii olemuse kui ka, mis seal salata, isikkoosseisu üle, samuti võib-olla näiteks ministeeriumide struktuuri üle. Aga jah, ära iial ütle iial! Võib-olla tõesti oleks mõistlik ka lõpuks jõuda valitsuse teatud küsimuste lahendamiseni.

Aseesimees Jüri Ratas Paul-Eerik Rummo, palun!

Paul-Eerik Rummo Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kriitika riigi äriühingute liiga kõrge palga küsimuses tihti kasutab argumendina võrdlust avaliku võimu teostajate palkadega. Kuidas sa tunned, kas üldse need kaks sektorit, need kaks maailma on mingisugusel ühelgi mõistetaval viisil võrreldavad ja nende vastutuse suurus ja laad on sellisel määral üldse võrreldavad, et neid saaks kasutada kuidagimoodi nende tasustamise määramisel üksteise suhtes?

Aivar Riisalu Absoluutselt väga hea küsimus! Hea kolleeg, tõepoolest, riigi äriühingute juhtide vastutuse küsimus ei ole võrreldav näiteks valitsusliikmete vastutuse küsimusega. Valitsusliikmete vastutus on vaieldamatult kordades suurem. Need ongi kaks asja, kui rahvakeelt kasutada, siis nagu siga ja kägu, kellel sarnasust ei ole absoluutselt. Ütlen ausalt ja otse, et näiteks EAS on sisuliselt väljast tuleva abi ümberjagaja ja selle ümberjagamise juures me oleme aastaid kuulnud ainult probleemidest. Riigikontroll on teinud auditi ja öelnud, et vanas rahas 7 miljardit krooni on topitud kurat teab kuhu ja see ei ole Eesti majanduse arengusse mitte mingisugust edu toonud. Andke andeks, aga ma kordan oma pakkumist: ma olen kõiki neid ameteid nõus täitma selles eelnõus ette nähtud palgamäära eest! Aga peaministriks ma saada ei taha, sest ma ei saa selle tööga hakkama, ma olen selleks liiga nõrk.

Aseesimees Jüri Ratas Jaak Allik, palun!

Jaak Allik Lugupeetud ettekandja! Olukorras, kus nõukogu peab täitma üldkoosoleku või asutaja juhiseid, kas te peate tõenäoliseks, et nõukogu ei konsulteeri üldkoosoleku või asutajaga, st ministriga, määrates juhatuse liikmete palka?

Aivar Riisalu Muidugi konsulteerib! Need nõukogud ongi seal vahel selles mõttes see kõige nõrgem lüli. Me oleme täna ju eelmises päevakorrapunktis seda nõukogude temaatikat arutanud ja ma jään endiselt selle seisukoha juurde ning praktikuna julgen väita, et nõukogud on pigem formaalsed ja diskussioon toimub ministri ja selle tippjuhi vahel. Nnõukogu lihtsalt lööb sinna allkirja alla. Ja siis pärast on mõnelgi mõtleval nõukogu liikmel silmad häbi täis ja nii mõnigi mõtlev nõukogu liige on katsetanud võimalust kiiresti nõukogust lahkuda, sest ta näeb, et selle nõukogu sisuline töö kas või näiteks palga kujundamisel on olnud pehmelt öeldes ka talle hingeliselt vastuvõetamatu. Selletõttu ma arvan küll, et kahjuks nõukogude staatus on olnud läbi aegade selline kummaline. Me ei saa seal paremat kvaliteeti enne, kui me sinna tõesti spetsialiste suudame panna. Aga kust neid spetsialiste nii väga palju võttagi? Selles mõttes täiesti õieti teie poolt markeeritud teema.

Aseesimees Jüri Ratas Toomas Tõniste.

Toomas Tõniste Hea juhataja! Hea ettekandja! Enne korra mainisid ka, et rahvusvahelises konkurentsis osalevad ettevõtted vajavad rahvusvaheliste kogemustega häid juhte. Kui me Eestist sellist juhti ei leia, siis peame vaatama väljapoole Eesti piire ja seal on kahjuks või õnneks, ma ei oska öelda, tihti need palganumbrid hoopis teised. Mis võimalused sinu arust on, kas ettevõte jääb ilma juhita või tuleb maksta sellist palka, nagu makstakse mujal riikides? Aitäh!

Aivar Riisalu Minu meelest on, hea kolleeg Tõniste, teie suhtumine täiesti vale. Mille baasil me üleüldse väidame, et me ei leia Eestist kuuele äriühingule, kellest täna jutt käib, ütleme äriühingut ja sihtasutust, kellest täna jutt käib, et me ei leia nendele Eestist juhte? Miks me suhtume iseendasse selliselt? Me ei ole sinna väga palju 22 taasiseseisvuse aasta jooksul väljast spetsialiste sisse ostnud. Kahel korral oleme ostnud, mõlemal korral oleme pannud puusse. Andke mulle andeks, aga kas siis tõesti järsku me peaksime loobuma sellest praktikast, et neid väljast sisse tuua, sest omad mehed kipuvad paremini hakkama saama. Nad saavad paremini aru, kus riigis nad elavad, millised on selle riigi tegelikud võimalused ja proovivad selle riigi eest justkui natukene paremini võidelda. Ehk kui me ostame kellegi väljast sisse, kes tuleb mingi taustaga, siis ma väidan, et see taust hakkab teda lämmatama. Kui me ostame sisse spetsialisti näiteks Prantsusmaalt, siis ta hakkabki mõtlema, et ta on spetsialist ja ta näiteks ehitab lennufirmat riigis, kus on 50 miljonit elanikku, aga täiesti juhuslikult on see fakt talle assistendi poolt ütlemata jäänud, et Eestis on 1,3 miljonit elanikku. Ja siis ta käitubki suure Prantsuse lennukontserni juhina ja lõppresultaadis meil jällegi on ainult tühjad pihud. Ehk see ei ole mehejutt, et meil ei ole endal inimesi. Vähemalt täna me räägime kuuest asjast. Kui riik tahab asutada mingi täiesti unikaalse uue ettevõtte, näiteks hakata tootma tummapomme, võib-olla sinna tõesti peaks ostma kuskilt Pentagonist kellegi, aga no andke andeks – sadam, raudtee, lennundus ja energeetika. Kas me tõesti ei saa hakkama? Ärge tehke nalja!

Aseesimees Jüri Ratas Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin Kaks täpsustust. Tuumapomme, sütikuid toodab General Electric, mitte Pentagon. Teiseks, ma tahtsin täpsustada seda, et see et ka meil on olemas omad tublid inimesed. Sa unustasid ütlemata, et sa oled nõus juhtima Eesti Energiat ka selle juhatuse esimehe poole palga eest. Ma oma omalt poolt lisan ja ma olen seda korduvalt rõhutanud, et Eesti Energia juhina oleksid sina kogu praegusest juhatusest kindlasti parem, efektiivsem, kaastundlikum, mõistvam ja mul ei ole selles vähematki kahtlust. – Kui sa vaid läheksid ainult sinna! – Ma tahtsin nüüd küsida õieti seda, et kui me räägime juhatuse liikmete palkadest ja muudest asjadest, siis sa rääkisid majanduse langustrendidest. Riik ei tohiks äritseda ja kui riik äritseb, siis ta peaks täitma sotsiaalseid funktsioone. Eesti Energia seda ei tee, kas siis ka nõukogu funktsioon peaks olema sotsiaalne, mitte rahaline?

Aivar Riisalu Aitäh! Ma vastan kõigepealt sellele, ma ei arvanudki, et Pentagon toodab tuumapomme, ma ütlesin, et võib-olla Pentagonist tasuks sisse osta mõni spetsialist, kes oleks sellega kokku puutunud. Mulle aeg-ajalt meeldib kolleeg Igor Gräzin – ta on selline karismaatiline ja tegelikult väga julgete väljaütlemistega mees. Kas Reformierakond sellest aru saab, et neil on selline pärl, on iseküsimus. Ma tsiteeriksin Igor Gräzinit: "Sandor Liive, sina ei ole ärimees, sina oled sotsiaaltöötaja, kelle ülesanne on Eesti majandusele ja rahvale konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia tootmine, et selle kõige taustal ei väheneks kodanike elatustase ja riigi majanduse konkurentsivõime oleks jätkusuutlik." See ongi see sõnum, mida tuleb tunnistada sellel lihtsal põhjusel, et Eesti Energia on petnud oma rahvast aastakümneid, öeldes, et see parim, odavaim ja kõige mõistlikum energia. Ma olen siit puldist korduvalt emotsionaalsete kõnede käigus öelnud, et ka mina olen selle pettuse ohvriks langenud. Tegelikult oleme ausad, tänases Eestis on sisemajanduses toimunud ebamõistlik külmumine. Eksport on eksport. Sisemajandus, mis on valdavalt teenusmajandus, kui inimesed röövitakse palga saamise hetkel paljaks läbi elektriarvete, kommunaalarvete ja mille iganes, siis sisemajanduse tsirkulatsiooni ei saagi tekkida, sest inimesed ei osale tarbimises. Needsamad riigiäriühingud peavad tagama selle, et siia tahetakse lennata, et siin tahetakse äri teha, et siin oleks normaalne ettevõtluskeskkond ja et siit ei hakataks lahkuma sellepärast, et näiteks hinnad energiakandjatel, mida me ise oleme võimelised tootma, on mõistusevastase hinnaga. Selletõttu ma rõhutan veel kord, kui riigil peaks tekkima mingeid uusi tarku ideid, võib loomulikult tekkida täiesti uus olukord, aga täna räägime me teenindusasutustest, kes peavad tagama normaalse majanduskeskkonna ja selle tagajärjel tuleb kõik muu juba peaaegu iseenesest – rahvuslik rikkus ja jõuamegi 15 aastaga viie rikkama riigi hulka, millest ma nüüd olen juba, Igor, mitu aastat ma olen ära oodanud, aga ei paista kuskilt. Ehk selles mõttes tõepoolest need ettevõtted on teatud mõttes sotsiaalse taustaga ettevõtted ja sotsiaaltöötajate palgad meil ei ole väga kõrged.

Aseesimees Jüri Ratas Paul-Eerik Rummo, palun!

Paul-Eerik Rummo Aitäh! Nädalalõpp läheneb ja koosviibimine muutub järjest meeleolukamaks. Lihtsalt sellise filosoofilise repliigi korras, kui sa ütlesid, eelmisele küsimusele vastates, et jah, tõepoolest avaliku võimu teostaja ja äriühingu juhi vastutused ei ole võrreldavad, siis sa tegelikult sellega asusidki võrdlema. Sa ju tegelikult võrdlesid, sa ütlesid, et ühel on suurem vastutus, teisel väiksem, aga see selleks. Aga mu küsimus seisneb selles: kas sinu hinnangul on olemas mingisugune enam-vähem Eestis üheselt mõistetav arusaamine äriühingu juhtide, aga võib-olla ka avaliku sektori juhtide palkade kujunemise alustest? Mis on need kriteeriumid, mille alusel neid korraldatakse? Kust me hakkame üldse mõtlema selle üle, kui suur peaks olema ühe või teise ametkoha palk?

Aivar Riisalu Absoluutselt õige tähelepanek selles mõttes, et kui me tänase olukorra tekitasime ise, siis me võtsime aluseks presidendi palga, mis meil sündis ühistöö tulemusena, ja presidendi palganumbriks, kõrgeimaks astmeks sai 6000 eurot. Järsku me panime sellega isegi mööda, kui me võtsime aluseks presidendi palga? See on jällegi arutelu koht. Ma väidan, et see, kuidas me selle eelmise süsteemi lõime, näitabki seda, et me oleme tegelikult võimelised arutlema ja me oleme võimelised proovima leida. Tegelikult me tegime seda teatud mõttes ühiskonna survel ehk me proovisime süsteemi korrastada. Täna on selle eelnõu esitamise surve tekitanud – mul on siin isegi kaasas, kullakesed – Jüri Mõis, Jürgen Ligi, jälle Jürgen Ligi: "Selle palga eest peab EAS-ist tulema vaid puhast kulda". Jüri Mõis riigijuhtide palkadest: "Need vennad ei ole seda väärt." Jürgen Ligi: "RMK juhi 5% palgatõus 7000 euroni ei ole õiglane." Need ei ole Kesknädala artiklid ju! Saate aru! Inimesed oskavad Eestis lugeda 100% ja meie teeme näo, et midagi pole juhtunud. No ei saa niimoodi, kullakesed! Ei saa! Me oleme parlament!

Aseesimees Jüri Ratas Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere Ma ei tea, kas ma julgen enam küsida midagi, aga ma siiski proovin. Enne ma küsisin su käest, et kas su eelnõu eesmärk oli panna lagi äriettevõtete juhtide palkadele või pigem sa leidsid, et ministrite palgad on madalad? Sa vastasid mulle nii segaselt, et ma ei saanud aru. Küll sain ma aru sellest, et sa vahepeal teatasid, et sa ise peaministriks ei hakka, kuna sa oled liiga nõrk. Kuna sul nagu oma huvi asjas ei ole, siis äkki sa annad mulle ühe konkreetse vastuse, milline peaks olema Eesti Vabariigi peaministri palk? See palk, mida sa ise ei ihalda, aga sinu objektiivne kõrvaltvaataja hinnang? Aitäh!

Aivar Riisalu 6000 eurot – Keskerakonna eelnõust tulenevalt.

Aseesimees Jüri Ratas Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin Vaata, mul on jäänud selline tunne, et Eesti on muutunud narkomaania riigiks, tähendab selles mõttes, et me istume narkonõela otsas ja meil on see teadmine, et Eesti Energiast tuleb dividend, mida mitte kellelgi, riigil sealhulgas, ei ole vaja. Sest kui see dividend läheks tootmisesse tagasi jne, oleks meie riik palju rikkam. Me praegu lihtsalt kiiresti varastame ära omaenese homse rikkuse selle dividendi kaudu. Eesti Energia tuleb erastada kõige kiiremas korras, seni kuni seal veel midagi erastada on. Aga nüüd tekib küsimus, kas on mingisugused valdkonnad, kus riik siiski iga hinna eest peab äritsema jääma. Sest meie ka siin eelarvet koostades arvestame, too toob dividende ja too toodab kasumit jne, unustades, et seda kasumit pole kellelgi vaja, see on lihtsalt korraks eelarve ära tasakaalustada ja kõik, pisiasi ühesõnaga, see ei oma tähtsust.

Aivar Riisalu No selles osas ma kolleeg Gräziniga nõus ei saaks olla ja Keskerakonna seisukoht on ka selgelt see, et Eesti Energiat ei oleks vaja erastada. Eesti Energia tuleks lihtsalt riigi poolt paika panna ja üles ehitada selliselt, et ta tõepoolest ongi infrastruktuuri üksus, mis tagab majanduse normaalse arengu ja see dividendi ootus tõepoolest võib-olla ei peaks olema Eesti Energia puhul põhiline, vaid põhiline peaks olema see, et läbi normaalse energiahinna tekitatud ettevõtluskeskkond loob Eestisse uusi töökohti ja tõstab riigi maksubaasi. Ehk selles osas olen ma kolleegiga nõus. Erastamine ei ole siin hea mudel, sest erastamise puhul me läheksime kindlasti sellele teele, et me sukelduksime määramatusse. Tõsi, Eesti Energia küljest võib-olla tasuks erastada näiteks õlitööstus, mida ei ole küll mõistlik riigil pidada, sest see on selline ettemääramatu ja kuidagi tõrgetega seotud. Aga see selleks, me ei räägi praegu sellest. Sa küsid, mis äriga peaks Eesti riik tegelema, siis ma arvan, et Eesti riik peaks tõepoolest rohkem äri tegema. Jällegi siin nüüd erakonna nimel ettekannet tehes räägiksin praktikuna seda, et sügava kriisi ajal meie põhilistel eksporditurgudel Põhjalas tekkisid Eesti ettevõtluse jaoks tõrked eelkõige sellepärast, et Põhjala riigid asusid oma majandust toetama ja sõna otseses mõttes nii pangaliste kui riiklike meetmetega tekitati olukord, kus Põhjala riigid väga palju neid asju, mida nad varem ise ei pidanud otstarbekaks teha, tegid kriisi ajal ise, et säiliksid töökohad ja normaalne majanduse tsirkuleerimine. Eesti, risti vastupidi, on ju tänase parempoolse valitsuse juures põhiliselt deklareerinud, et riik ei pea äri tegema. Aga ma arvan, et näiteks üks suund, mis oleks riigil siiski mõistlik taastada, on arengufondi kapitaliseerimine paremini, kui see täna on tehtud. Sellepärast, et riigil oleks mõistlik järgmisele tasemele ehk tarka ettevõtlusesse riskikapitali paigutada, spetsialistid arengufondis võiksid hinnata selle paigutamise mõttekust ja riigil tekiks nagu topeltvõit. Me suudaksime juurde luua meie unistust, tarku töökohti ja ettevõtete normaalsel käivitamisel oleks neid võimalik realiseerida. Mis saaks Eesti riigil selle vastu olla, et mingi Skype'i analoog näiteks tooks riigieelarvesse korralikult raha juurde. Aga võib-olla näiteks Andrei Korobeinik, kes on väga tark mees, ta kaasaks mingisugust väga kallist või väga ebamugavat kapitali, selle asemel, et ta võiks riigiga koostöös luua mingi targa ettevõtte, mille ta kolme aasta pärast realiseerib, laseb vabasse kapitalismi, aga Eesti riik teenib sellelt arvestatavalt ja see oleks suund, mida Eesti riik peaks kindlasti laiendama. Me tegime päris hästi, kui me Telekomi dividendid arengufondi suunasime. Jah tõsi, alati võib juhtuda, et midagi läheb valesti, aga igal juhul on sellisel väikesel riigil mõistlik sellisesse ettevõtlusesse investeerida. Ja teine soovitus Eesti riigile on see, et Eesti riik peaks tõsiselt mõtlema, et positsiooni mingisugusesse panka – meil on üks selline pank Eestis olemas, kuhu riigil tasuks positsioon sisse osta, et Eesti keskmine ja väikeettevõtlus omandaks mingisugusegi krediidivõimekuse, sest täna suurte rahvusvaheliste pankade puhul on väikeettevõtetel päris keeruline panga uksest sisse pääseda. Ma arvan, et see võiks olla teine Eesti riigi ärisuund. Nii on. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Juku-Kalle Raid, palun!

Juku-Kalle Raid Aitüma! Aivar, väga ilus kõne oli! Mul tekkis üks küsimus, kas sa mäletad, mis see küsimus oli, millele sa vastasid?

Aivar Riisalu Ma vastasin küsimusele, millist äri peaks Eesti riik tegema? (Vahelehüüe: "Õige!")

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Arto Aasa. Palun!

Arto Aas Austatud Riigikogu! Majanduskomisjon arutas esitatud eelnõu k.a 6. mail, tegelikult oli see selle koosseisu jooksul juba kolmas kord samasisulist eelnõud arutada. Komisjonis esindas Keskerakonna fraktsiooni Aivar Riisalu ja valitsuse seisukohti tutvustas Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand. Aivar Riisalu tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu, millega tegelikult olime ka varasemalt tuttavad, ja Tarmo Porgand Rahandusministeeriumist tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti, mis ka ei ole viimase paari jooksul muutunud ja mis lühidalt ütlevad seda, et valitsus ei toeta seaduse tasandil äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmete palkade fikseerimist, kuna see valdkond on äriseadustiku poolt piisavalt reguleeritud ja võib vähendada ettevõtete konkurentsivõimet. Komisjonis küsiti ka üle, milline on selle eelnõu erinevus, võrreldes varasemate eelnõudega? Nagu siin juttu oli, on jäetud sisse võimalus maksta lisatasu. Küsiti ka üle, et miks on see summa just 6000 eurot ja arutati sel teemal, et kas mitte suurem probleem pole see, et Eestis on enamus palgad liiga madalad, mitte ei ole probleem see, et mõned palgad on liiga kõrged. Ja üldiselt oli selline reibas ja rõõmsameelne arutelu, nagu ka hetk tagasi siin samas täiskogu ees. Kokkuvõttes otsustati esiteks, saata eelnõu täiskogu päevakorda 16. mail, ja teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt hääletas 6 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on ka vähemalt üks küsimus. Priit Toobal, palun!

Priit Toobal Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te lugesite ette ka Vabariigi Valitsuse seisukoha, miks Vabariigi Valitsus antud eelnõu ei toeta. Aga kuna arutelu oli komisjonis ja otsused selle eelnõu tagasilükkamise osas langetas komisjon, võib-olla toote välja ka need põhjused, miks komisjon ei toetanud antud eelnõu edasist menetlemist? Aitäh!

Arto Aas Jah, mainisin ära Vabariigi Valitsuse seisukohad, sest see on eelnõude puhul üldiselt selline hea tava. Ma ütleks, et komisjoni enamuse seisukohad ühtisid Vabariigi Valitsuse dokumentides toodud seisukohtadega. Meil seekord väga pikka arutelu ei olnud, sest me oleme seda debatti pidanud aremalt juba vkaks korda. Ma vaatasin, ma viimati käisin täpselt sama eelnõuga siin puldis 15. jaanuaril. Nii et seekord meil sellist väga pikka sisulist debatti ei olnud, aga positsioonid olid tõepoolest päris selged.

Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun!

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma arvan, et isegi teie peate tunnistama, et nii mõnigi nõukogu on tegevjuhile palka määrates teinud suuri vigu. Kas te oskate öelda, mida on õpitud Eesti Õhu juhtumist, kus Tero Taskilal oli selline palk, mis nägi ette tema tööga mitte toimetulemise korral 6-kuist hüvitist? Kuidas nõukogu need järeldused tegi ja mida ta sellest õppinud on?

Arto Aas Seda on targem küsida nõukogu liikmetelt, aga ma arvan, et Estonian Airi õppetund praegu veel paraku kestab. Me ei tea täpselt, kuidas see lugu lõpeb. Küll on nõukogu liikmed välja vahetud. Teadupooles on sealt välja vahetatud poliitikud. Täna juhib seda Erki Raasuke, ma arvan Eesti üks tunnustatumaid tippjuhte, teeb seda kindlasti mitte oma turuhinna eest, vaid pigem pro bono. Ma arvan neid õppetunde on palju. Ma soovitan neid küsida nõukogude liikmetelt või üldkoosolekult. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kuna eelettekandja kandis ette ka kahe valitsusliikme seisukohad riigiettevõtete juhtide palkade osas ja need olid kritiseerivad, siis ma tahaksingi teie käest küsida, kas siis need kaks nimetatud ministrit jäid valitsuses vähemusse, kui valitsus kujundas seisukohta? Aitäh!

Arto Aas Aitäh! Kui te neid ministrite seisukohti lähemalt uurite, siis tegelikult nad ei ole nõudnud ja nad ei pea õigeks seaduse muutmist. Seda seadusega palgapiiride panemist ei kiida heaks ka OECD. Aga nad on kindlasti pidanud neid kohati ebaõiglasteks või liiga suurteks ning mõnikord ka mulle tundub nii. Aga üksikute vigade pealt seadusandluse kujundamine ei ole hea praktika, ei ole õigusriigile kohane. Nii et subjektiivsed hinnangud jäävad. Ma loodan, et erinevad nõukogu liikmed, üldkoosolek on neid arvamusi tõsiselt lugenud ja järginud ja teevad edaspidi targemaid otsuseid. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun!

Kadri Simson Aitäh! Mõned aastad tagasi otsustas Riigikogu muuta seadust ja panna piirangu riigiettevõtete juhtide boonustele. Senimaani oli see reguleerimata ja näiteks Eesti Loto juhil õnnestus saada heade tulemuste eest boonust, mis oli lähedane aastapalgale. Edaspidi seadustati, et ei tohi olla boonus üle 4 kuu töötasu. Siis oli Riigikogul sobilik muuta seadust, et riigiettevõtete juhtide palku korrigeerida. Milles on erinevus praegu? Kui me näeme, et palkade vallas puudub normaalne võrdlus presidendi ja peaministri ametipalgaga, miks me ei tohi nüüd Riigikogu täiskoguna riigiettevõtete juhtide palkadele piiri panna? Aitäh!

Arto Aas Aitäh! Ma arvan, et tolle korra debatt oli üsna emotsionaalne. Ma ise selle debati juures ei olnud, aga kokkuvõttes ei piiratud sissetuleku üldtaset, peeti targaks lisatasusid piirata, et enamus tasust oleks põhipalk, et see oleks läbipaistev ja võrreldav. Tänapäeval samamoodi panganduses ja mujal on asutud pigem piirama lisatasusid ja soovitakse, et põhipalk oleks selge ja läbipaistev. Jüri Mõis, keda siin Aivar Riisalu tsiteeris, ütles muu hulgas sellesama arvamusartikli teises osas, algul ta ütles, et need vennad ei ole seda palka väärt, siis ta ütles muu hulgas seda, et eraettevõtluses on tavapärane, et juhatuse liikmetele makstakse näiteks 10% kasumist preemiaks. Võite mõelda, et kui Eesti Energia kasum on 100 miljoni euro juures, kas meie ühiskond oleks valmis maksma 10 miljonit eurot Sandor Liivele aastalõpupreemiaks. Tõenäoliselt mitte. Nii et need on erinevad küsimused. Mina arvan, et tänane regulatsioon, kus lisatasu on 4 kuu tasuga piiratud, on normaalne. Seda ei peaks muutma. Aga sel teemal muidugi võib debateerida. Antud eelnõu seda ei käsitlenud ja komisjonis me ka seda ei arutanud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Kristen Michal, palun!

Kristen Michal Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Meenutage mulle lihtsalt faktilise täpsuse mõttes, kas Estonian Airi nõukogu juhtisid poliitikud või ettevõtjad. See on esimene pool küsimusest. Ja teine pool on see, et kuna ma eelmiste selle eelnõu arutelude juures ei viibinud, olen oma lühikese aja jooksul siin näinud kahte väga rõõmsameelset esitust Riisalu poolt sellel teemal. Aga kas ka varem on arutatud palgalagesid või erinevaid piiranguid Tallinna ettevõtete juhtide tasul? Aitäh!

Arto Aas Estonian Airi nõukogu juhtisid ettevõtjad, ettevõtja. Seal on alati olnud ülekaalus ettevõtjad. Mis puudutab poliitikute osalemist ettevõtte nõukogus, siis nii palju kui mina kuulnud olen ja kuulnud olen päris palju, siis nende kõrgete palkade puhul on poliitikud pigem vastu ja tagasihoidlikumad olnud. See surve tuleb erasektori poolt. Me teame, et tegelikult riigile kuuluvate ettevõtete palgatase ei ole Eesti mõistes sarnaste ettevõtete võrdluses väga kõrge. Tegelikult, kui me vaatame suuri ettevõtteid sarnase käibega, kus töötajaid üle 500 inimese, jne, siis see palk on kõrgem. Seda kuni äärmusteni, kus üks väetisetehase juht teenis ühes kuus rohkem, kui teenib president või keegi teine Eestis. Eriti energia- ja transiidisektoris on palgad väga kõrged. Ka nõukogudes on olnud nende palganumbrite väljapakkujad pigem inimesed erasektorist. Aga see selleks. Tallinna ettevõtete palgakorraldust me varasematel kordadel oleme arutanud. Seda riigi tasandil reguleerida mina õigeks ei pea ja minu teada ei ole seda reguleeritud ka Tallinna linnas. Aga täpsem informatsioon mul puudub. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu Aitäh! Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui küsimuste voorus ei oleks esile kerkinud üht väga tõsist probleemi, mida mina täna meie ühiskonnas näen. See on lõputu vastandumine keskmiste, vasakpoolsete ja parempoolsete vahel, lõputu vastandumine Eesti riigi, tema parlamendi ja valitsuse ja Tallinna linna vahel. Ehk ma olen väga õnnetu selle üle, et Eesti Vabariigi parlamendi liikmed ja valitsuse liikmed teatud retoorikas püüavad Tallinnat rõhutada nii tähtsa kohana maailmas. Ma juhin teie tähelepanu, et Tallinn on küll Eesti Vabariigi pealinn ja Tallinna linnapea on täiesti juhuslikult demokraatlike valimiste tagajärjel Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kuid Tallinn linn on samas ka üks kohalik omavalitsus 223-st või mis iganes neid kohalikke omavalitsusi Eestis on. Selletõttu on mul väga raske südamega kuulata endise ministri ja tänase Riigikogu liikme küsimuses riiklikult oluliste küsimuste arutamise juures paralleeli tõmbamist ühe kohaliku vallaga. Seda ei saa tegelikult Eesti Vabariigi parlament endale lubada. Ja ilmselt oli tal ministrina töötades töökoormus nii suur, et ta ei suutnud aru saada, et parlament on rahva poolt valitud, valitsus tegelikult allub parlamendile ja parlament Tallinna linna juhtida ei saa. Ehk kui parlamendi liige leiab, et kohaliku omavalitsuse probleemid on talle tähtsad, siis on loomulikult võimalus töötada kohalikus volikogus ja kohaliku volikokku – ma juhin teie tähelepanu! – pääseb valimistel, mis toimuvad selle aasta 20. oktoobril. Ehk siit mul Reformierakonnale soovitus seada Tallinna linna volikogu valimistel kindlasti üles Kristen Michali kandidatuur näiteks Tallinna kesklinna piirkonnas, kus ta võiks tänu oma selgele silmavaatele ja tegelikult väga heale ettevalmistusele ja korralikele ajudele olla Tallinna volikogu üks säravamaid liikmeid, kui mitte öelda, et näiteks me võiksime kaaluda tema valimist Tallinna volikogu esimeheks koalitsioonis Keskerakonnaga. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 397 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja vastavalt meie korrale alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamisega. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid ei ole, on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on 2. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on meie istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös. Aitäh teile! Istungi lõpp 11.31.

Üles / Tagasi