Neljapäeval ja reedel toimub Dublinis Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise parlamentidevaheline konverents (SECG), kus osalevad rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja liige Riina Sikkut ningmajanduskomisjoni esimees Marek Reinaas.
Konverentsil keskendutakse ELi avaliku sektori rahandusele, järgmisele pikaajalisele eelarvele ja omavahenditele, eelarvepoliitika vastutustundlikkuse ja paindlikkuse tasakaalule ning sotsiaalsele lähenemisele. Samuti arutatakse euro rahvusvahelise rolli tugevdamist ja Euroopa digisuveräänsust.
Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2028–2034 on Euroopa Komisjon Eestile välja pakkunud toetusi kokku 6,5 miljardit eurot, kuid ELi järgmise pikaajalise eelarve ja selle rahastamise üle peetavad läbirääkimised jätkuvad ning summa võib muutuda. Sellest umbes 5,5 miljardit eurot on võimalik valdkondade vahel jaotada nüüd, sel sügisel, ja ülejäänu peab Euroopa Liidu reeglite järgi jääma reservi hilisemaks planeerimiseks.
Akkermanni sõnul on riikide eelarveid pingestanud märkimisväärselt kasvanud julgeolekukulutused. „Riigieelarve puudujäägi piirmäära vabastusklausliga on lubatud puudujäägi suurendamine 4,5 protsendini SKPst. See võimaldab küll kiiremini tõsta kaitsekulusid, kuid annab üksnes aega kasvanud kaitsekulude mahutamiseks seniste piirmäärade kolme protsendi sisse aastaks 2030,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et maailmaturul energiahindade ja kütusehindade kõrge tase on toonud kaasa ahelreaktsiooni, mis avaldab mõju kõikide riikide eelarvetele ja survestavad tarbijahindade tõusu.
Sikkut märkis, et vastutustundlik eelarvepoliitika ja kriisidele reageerimiseks vajaliku eelarveruumi loomine on vajalik. „Samas on kõigil liikmesriikidel vaja eelarvepositsiooni parandamise ajal endiselt tähtsustada investeeringuid inimkapitali – haridusse, ümberõppesse, tervishoidu ja sotsiaalhoolekandesse, et parandada konkurentsivõimet ja Euroopa majanduse tulevikuväljavaateid,“ ütles Sikkut. Ta viitas Euroopa Komisjoni analüüsile, mis tõi välja sotsiaalmajanduslikud riskid liikmesriikides, sealjuures Eesti puhul tõstis murekohtadena esile nii vaesusriskis elavate inimeste osakaalu, sissetulekute ebavõrdsust kui ka katmata ravivajadust.
Reinaas pidas tähtsaks, et eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid suunatakse eelkõige Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ja julgeoleku tugevdamiseks. Reinaasa sõnul on vaja luua stiimulid konkurentsivõimelise majanduse kasvuks ja tingimused ekspordi arendamiseks. „Majanduse areng ja ekspordivõimekus on aluseks riikide rahanduse olukorra parandamisele,“ ütles Reinaas. Ta lisas, et majanduse arendamiseks vahendite eraldamisel ja reeglite kehtestamisel tuleb Euroopa Liidus arvesse võtta riikide eripära.
Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise parlamentidevaheline konverents (IPC-SECG) loodi 2013. aastal stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ehk nn fiskaalkokkuleppe artikli 13 alusel. Konverents annab raamistiku aruteludeks ning teabe ja parimate tavade vahetamiseks ning selle eesmärk on tugevdada liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi koostööd ja demokraatlikku vastutust ELi majandusjuhtimises ja eelarvepoliitikas, eelkõige majandus- ja rahaliidus.
Konverents toimub kaks korda aastas. Aasta esimesel poolel toimub see tavaliselt Brüsselis Euroopa parlamentaarse nädala raames ning aasta teisel poolel ELi nõukogu eesistujariigis. Konverentsil osalevad liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide delegatsioonid.