Riigikogu otsus võimaldas töötada välja ja võtta 17. juunil 2026 vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (856 SE), millega loodi õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Seadus paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.
Tuumaenergia töörühma lõppraport
Tuumaenergia töörühma (TET) lõppraportis märgitakse, et riik peab tegema otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kohta toetudes laiale poliitilisele konsensusele. Eesti praegune õiguslik raamistik tuuma- ja kiirgusohutuse valdkonnas on piisav praegu tehtava jaoks, kuid tuumaprogrammi käivitamine nõuab keerukamate tegevuste reguleerimist ja uute meetmete rakendamist, seega peab täienema ka seadusandlus.
Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 sätestab, et tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel. Riigikogu positiivne otsus loob eeldused tuumaenergia kasutamist reguleeriva õigusraamistiku loomiseks, tuumajaamale sobiva asukoha valimiseks, planeerimisprotsesside algatamiseks ja sobiva ohutu tehnoloogia ning usaldusväärse arendaja valikuks. Samuti tuleb luua sõltumatu tuumaenergia ohutust reguleeriv asutus, kus töötaks käitamisperioodil kokku ligi 80 inimest.
Töörühma hinnangul võtab tuumaalase seadusepaketi ettevalmistamine Riigikogule esitamiseks tõenäoliselt aega kaks kuni kolm aastat. Eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus võtab aega vähemalt kuus kuud kuni kolm aastat. Raporti koostajad rõhutavad, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning põhimõttelise otsuse vastu võtmisest Riigikogus kuni tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.
Tuumaenergeetikast Riigikogus
Majanduskomisjon tutvus võimaliku tuumaelektrijaama asukoha eelvaliku lähteseisukohtadega
22. septembril 2026 tuvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik Agnes Lihtsa majanduskomisjonile tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.
Istungil arutati planeeringu eesmärke, asukoha eelvaliku põhimõtteid, hinnatavaid mõjusid ning uuringuid, mida viiakse läbi võimalike asukohtade sobivuse hindamiseks. Lähteseisukohtade järgi on eelvalikus kuus kandidaatala Lüganuse ja Viru-Nigula
valdades. Lisaks neile hõlmab planeeringuala veel Haljala, Rakvere, Vinni ja Jõhvi valdu ning Rakvere ja Kohtla-Järve linnu, sest hinnata tuleb ka elektriühenduste, jahutusvee trasside, juurdepääsuteede jm vajaliku taristu lahendusi.
Riigikogu võttis vastu tuumaenergeetika- ja ohutuse seaduse
Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) kolmas lugemine toimus Riigikogu täiskogus 17. juunil 2026. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63, vastu 10 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Loe pikemalt pressiteatest.
Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu läbis teise lugemise
10. juuni Riigikogu täiskogu istungil läbis teise lugemise läbis valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), millega luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Eelnõu paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Istungi ülevaade.
Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde
Majanduskomisjon saatis tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) täiskogusse teisele lugemisele. Muuhulgas tegi tegi komisjon teise lugemise käigus eelnõule muudatuse, millega lisatakse tuumajaama ehitamise menetlusse täiendav poliitiline otsustuskoht. Komisjoni esimees Marek Reinaas selgitas, et arutelude tulemusel jõuti seisukohale, et tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu. „Leppisime kokku, et kui pädev asutus on menetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et tuumajaama rajamine on põhjendatud ning võimalik, siis esitab ta eelhinnangu otsuse eelnõu valitsusele, kes kujundab selle kohta oma seisukoha ning esitab selle seejärel Riigikogule otsustamiseks,“ selgitas ta. Eelnõu varasema versiooni järgi piisanuks positiivse otsuse tegemiseks valitsuse otsusest. Eelnõu teine lugemine toimub täiskogus kolmapäeval, 10. juunil. Loe pikemalt pressiteatest.
Majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergeetika ohutuse tagamisest
5. mail 2026 arutas majanduskomisjon avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu julgeoleku ja päästega seotud aspekte.
Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni avalik istung tuumaenergeetikast
23. aprillil 2026 toimus majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine avalik istung tuumaenergia kasutuselevõtust.
Majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergeetikast
20. aprillil 2026 toimus majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergia kasutuselevõtust.
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
Riigikogu täiskogu arutas tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) 8. aprillil. Eelnõu esimene lugemise lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill kell 14.15. Istungi ülevaade.
Majanduskomisjon saatis tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu esimesele lugemisele
24. märtsil 2026. otsustas majanduskomisjon saata täiskogu istungi esimesele lugemisele tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu. Majanduskomisjon tegi juhatusele ettepanekud võtta tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) täiskogu istungi päevakorda 8. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Loe pikemalt pressiteatest.
Tuumaenergeetika toetusrühma seminar
23. jaanuaril 2026 toimus teine tuumaenergia toetusrühma seminar, mida on võimalik ka järele vaadata.
Riigikogu otsustas toetada tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamise võimaldamist
12. juunil 2024 läbis teise lugemise ja võeti vastu Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Pikemalt. Istungi ülevaade.
Keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung
4. juunil 2024 toimunud keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni avalikul ühisel istungil käsitleti tuumaenergeetikaga seotud energiakindluse loomise küsimusi. Kutsutud olid Kliimaministeeriumi, Rohetiiger AS-i, TalTechi, Fermi Energia AS-i, Tööandjate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad.
Esimene tuumaenergeetikat puudutav eelnõu läbis täiskogus esimese lugemise
29. mail 2024 läbis esimese lugemise Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Istungi ülevaade.
Keskkonnakomisjon arutas avalikul istungil tuumaenergia kasutuselevõtu toetamise otsuse eelnõu
28. mail toimus keskkonnakomisjoni avalik istung, kus käsitleti Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu toetamisega seotud otsuse eelnõu (431 OE) koos asjaomaste organisatsioonide ja asutustega.
Saadikud esitasid tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist võimaldava eelnõu
8. mail andis 55 Riigikogu liiget Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Loe pikemalt pressiteatest.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu Riigikogu täiskogus
18. aprillil toimus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu, kus esinesid ettekandega keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste ja Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe.
Vaata istungit Riigikogu YouTube’i kanalil ning loe ka istungi ülevaadet.
Tuumaenergeetika töörühma lõppraporti tutvustus
Majanduskomisjonis toimus TETi lõppraporti arutelu 23. jaanuari istungil.
Tuumaenergeetika toetusrühma seminar
Riigikogus tegutseb ka tuumaenergeetika toetusrühm, mille 17. jaanuaril toimunud seminari saab järele vaadata siin.
Tuumaenergia töörühma järeldused
Tuginedes tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud analüüsidele ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaenergia kasutuselevõtu taristu ülevaatemissiooni käigus saadud tagasisidele, on tuumaenergia töörühma järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori investeeringud) ning poliitiline ning rahva toetus. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist.
Olulised tegurid, mis muudavad tuumaenergia lisaks taastuvenergiale Eesti jaoks perspektiivseks valikuks, on järgmised.
Energiasõltumatus ja varustuskindlus
Taastuvenergia süsteemid sõltuvad päikese ja tuule muutlikest tingimustest ning vajavad täiendavaid ressursse, et tagada pidev elektrivarustus. Tuumaenergia pakub stabiilset ja pidevat elektritootmist, mis aitab tagada Eesti energiasõltumatuse ning varustuskindluse ka äärmuslike ilmastikutingimuste korral.
Kliimaneutraalsuse saavutamine
Kuigi taastuvenergia on oluline samm kliimaneutraalsuse suunas, ei pruugi see üksi olla eesmärgi saavutamiseks piisav. Tuumaenergia on juhitav madala süsinikuheitega elektritootmise viis, mis võimaldab Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärkideni. Lisaks elektritootmisele, võimalusel ka teistes sektorites, nt kaugkütte tagamisel.
Energiatarbimise tasakaalustamine
Taastuvenergia allikate, nagu päikese ja tuule, juhitamatus tekitab energia tootmises kõikumisi. Tuumaenergia tasakaalustaks taastuvenergia kõikumisi ja tagaks stabiilse elektritarne.
Energia hind
Kuigi tuumaelektrijaama ehitamine võib esialgu nõuda suuremaid investeeringuid, toodab tuumaenergia elektrit pikas perspektiivis madalamate kuludega, võrreldes mõnede taastuvenergiaallikatega (nt meretuulepargid). See aitab tarbijatele, sh suurtarbijatele tagada elektri stabiilse ja soodsama hinna.
Teadus- ja arendustöö edendamine
Tuumajaama ehitamine ja käitamine võimaldab Eestil arendada kõrgtehnoloogiat ja teadusvaldkonda, mis omakorda toob kaasa majandusliku kasu ning loob töökohti kohalikele elanikele.
Pikaajaline perspektiiv
Tuumaenergia on tõestanud end kui pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus paljudes maailma riikides. Sellel on potentsiaal tagada Eesti energiavarustus ka tulevastele põlvkondadele. Samas kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtuga mitmed väljakutsed, mida Eesti peaks arvesse võtma.
Ohutuse küsimused
Tuumaelektrijaamade ohutus on rahva üks peamisi muresid. Kuigi tõsiste tagajärgedega õnnetuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb tuumaelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel nõuda kõrgeimate ohutusstandardite järgimist ning tagada, et kõik riskid oleksid minimeeritud.
Jäätmete käitlemine
Tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega.
Kapitali- ja ajakulu
Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri algseid investeeringuid ning pikka ettevalmistusperioodi. Projektide rahastamise tagamine ja ehituse ajakava järgimine võivad osutuda keeruliseks.
Rahva meelsus ja poliitilised riskid
Tuumaelektrijaamade rajamine võib kaasa tuua avaliku vastuseisu, eriti asukohavaliku protsessis. Muutuda võivad poliitilised seisukohad. Oluline on kaasata avalikkus otsustusprotsessi ja tagada piisav teavitamine.
Alternatiivsete tehnoloogiate arendamine
Kui tuumaelektrijaam on tööd alustanud, tuleb arvestada sellega võetud pikaajaliste kohustustega, mistõttu pole sellest energialiigist võimalik kiirelt loobuda. Kuigi tuumaenergia võib pakkuda stabiilset elektrivarustust, tuleks samal ajal jätkata investeerimist taastuvenergia tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.
Inimressursside arendamine
Tuumaenergia kasutamiseks on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vastava kvalifikatsiooniga oskustööjõudu, kelle väljaõpe on aeganõudev ning keda tööjõu turul napib. Nii tuumaregulaator kui ka tuumajaama käitaja oleksid tuumaprogrammi rakendamise algusaastatel suuresti sõltuvad teistest riikidest imporditavast tööjõust.
Kokkuvõttes on oluline tagada, et tuumaenergia kasutuselevõtt ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.
Tuumaenergia kasutuselevõtt võib anda suure panuse Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, varustuskindluse ning energiasüsteemi stabiilsuse tagamisse, ilma et peaksime piirama taastuvenergia arendamist.
Tuumaenergia töörühma lõpparuandega on huvi korral võimalik täismahus tutvuda siin.