„Haldusreformi eesmärk oli luua tugevamad ja võimekamad omavalitsused olukorras, kus rahvastik paljudes piirkondades väheneb. Samal ajal tuleb meil hoida tasakaalu tõhusate avalike teenuste, kohaliku identiteedi ja kogukondade ootuste vahel,“ ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. „Eesti kogemus näitab, et digitaalsed lahendused aitavad teenuseid paremini kätte saada ka seal, kus inimesi jääb vähemaks. Samas ei saa ükski tehnoloogia asendada elujõulist kogukonda ja kohaliku tasandi vastutust,“ lisas Kruuse

Kohtumisel vahetati kogemusi ka kohalike omavalitsuste digivõimekuse, e-teenuste arendamise ning kodanike kaasamise teemadel.

Fotogalerii kohtumisest (autor Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

The post Maaelukomisjon kohtus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa kommunaalküsimuste komisjoni delegatsiooniga appeared first on Riigikogu.

„See aitab parandada loomade jälgitavust, tugevdada loomapidaja vastutust ning vähendada hulkuvate loomadega seotud probleeme. Ühtlasi aitab see parandada loomade heaolu ja teha süsteemi selgemaks nii omanike, varjupaikade kui ka omavalitsuste jaoks,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Eelnõu peamine eesmärk on tagada koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus ühtsetel alustel, rõhutada loomapidaja vastutust, vähendada varjupaikade ja kohalike omavalitsuste koormust hulkuvate loomadega tegelemisel, suurendada varjupaikade tegevuse läbipaistvust ning aidata piirata loomadega ebaseaduslikku kauplemist ja pettusi. Samuti on muudatuste eesmärk piirata loomataudide levikut ja parandada loomade heaolu.

Eelnõu kohaselt luuakse PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregister ning alates 1. juunist 2027 tekib kohustus koerad, kassid ja valgetuhkrud märgistada mikrokiibiga ning registreerida need registris. Praegustele loomapidajatele on ette nähtud üleminekuperiood kuni 1. jaanuarini 2029.

Esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel on ette nähtud 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Andmed kantakse üle praegu kasutatavatest registritest ning loomapidajale sellega lisakulu ei teki.

Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid muudatusi, mis puudutavad loomade identifitseerimise nõudeid, veterinaararstide registrisse andmete esitamist, loomataudidest teavitamist ja nende tõrjet, PRIA-le andmete esitamise korda ning referentlabori tegutsemise aluseid.

Maaelukomisjon otsustas eilsel istungil saata esimesele lugemisele ka valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Plaanitavate seadusemuudatustega viiakse taimekaitse reeglid paremini kooskõlla sellega, kuidas valdkond täna päriselt toimib. Samal ajal tugevdavad muudatused valdkonna järelevalvet, et oleks kindel, et turule jõuavad nõuetele vastavad taimekaitsevahendid,” kommenteeris Kruuse.

Muudatused võimaldavad suuremat paindlikkust taimekaitsekoolituse ja -tunnistuse süsteemis, sealhulgas võimaldatakse tunnistuse saamist eksami sooritamise kaudu ning täpsustatakse sellega seotud õigusi ja kohustusi.

Samuti luuakse võimalus kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukilt, kehtestades selleks vajalikud tingimused. Täiendatakse ka järelevalve korraldust, andes Põllumajandus- ja Toiduametile muu hulgas võimaluse teha kontrolltehinguid, ning täpsustatakse taimekaitsevahendite kasutuse arvestuse pidamist, mis peab edaspidi olema elektroonilisel masinloetaval kujul.

Valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE) ja taimekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE) esimene lugemine toimub täiskogu 16. septembri istungil. Mõlema eelnõu puhul teeb maaelukomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

The post Maaelukomisjon saadab esimesele lugemisele veterinaarseaduse ja taimekaitseseaduse muutmise eelnõud appeared first on Riigikogu.

„Maaelukomisjon leidis, et eelnõu suund on õige – see tugevdab loomade heaolu kaitset ning annab nii loomaomanikele, varjupaikadele kui ka järelevalveasutustele selgemad ja üheselt mõistetavad reeglid,” ütles Kruuse. „Komisjon pidas oluliseks, et eelnõu liiguks edasi Riigikogu täiskokku, kus arutelu saab laiemalt jätkuda.”

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma järk-järgult, et anda osapooltele aega muudatustega kohanemiseks.

Eelnõu kohaselt keelatakse järgmisest aastast koerte püsiv ketis pidamine. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ja ei saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.

Varjupaikadele kehtestatakse rangemad nõuded – neil on tegutsemiseks vaja tegevusluba, samuti peavad nad järgima teatud loomapidamis- ja heaolunõudeid. Loakohustus annab selgema ülevaate tegevusalal tegutsevatest ettevõtjatest, see omakorda aitab tõhustada riiklikku järelevalvet ning on abiks nii hulkuva looma otsijale kui ka inimesele, kes soovib sellisest ettevõttest endale lemmiklooma võtta. Samuti täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik uuele looma omanikule kaasa andma.

Eelnõu täpsustab ka looma eutanaasiaga seotud otsustamist. Edaspidi teeb selle otsuse looma omanik koos veterinaararstiga. Viimane peab ühtlasi tagama, et looma eutanaasia viiakse läbi üksnes juhul, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks.

Muudatustega ajakohastatakse ka loomakaitseseaduse rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid.

Samuti keelatakse selgesõnaliselt zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmine ja levitamine.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE) esimene lugemine toimub Riigikogu täiskogu 20. mai istungil.

The post Maaelukomisjon saatis esimesele lugemisele loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu appeared first on Riigikogu.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on eelnõu oluline samm mõistlikuma ja ettevõtjasõbralikuma õigusruumi suunas. „Alkoholiregister loodi omal ajal põhjusega, kuid tänaseks on selle funktsioonid sisuliselt kadunud. Kui regulatsioon ei anna enam lisaväärtust järelevalvele ega ohutusele, tuleb see üle vaadata. Käesolev eelnõu aitab vähendada tarbetut bürokraatiat ning loob selgema ja toimivama raamistiku nii ettevõtjatele kui ka riigile,” ütles Kruuse.

Seadusemuudatustega kaotatakse mitmed dubleerivad nõuded, lihtsustatakse aruandlust ning välistatakse olukorrad, kus ettevõtjad peavad sama teabe esitama mitmele asutusele või vormistama paralleelseid dokumente. Samuti vähenevad riigi halduskulud ning vabaneb järelevalveasutuste ressurssi sisulisemate kontrollitegevuste jaoks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul ei too muudatused kaasa riske toiduohutusele ega rahvatervisele. Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. novembrist.

Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) esimene lugemine toimub Riigikogu täiskogus 6. mail.

The post Maaelukomisjon toetab alkoholi- ja aktsiisipoliitikat puudutavate seaduste muutmist appeared first on Riigikogu.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul aitavad täpsustused muuta püügi planeerimise selgemaks ja vähendavad survet kalavarudele. „Selleks, et valitsus saaks reageerida ka väljasõitude arvule ja individuaalkvootide süsteem ei muutuks ühel hetkel olümpiapüügiks, on vaja seadust täpsustada ja muuta. Kui reeglid toetavad nii kalavarude hoidmist kui ka kalurite tegelikke töötingimusi, võidavad sellest kõik – nii Peipsi ökosüsteem kui ka piirkonna elujõulisus,” ütles Kruuse.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sh 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastikuoludest ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.

Maaelukomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 7. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

The post Maaelukomisjon: Peipsi noodapüügi selgemad reeglid aitavad hoida kalavarusid appeared first on Riigikogu.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles oma ettekandes, et Eesti põllumajandus ja toidutootmine on pärast Euroopa Liiduga liitumist teinud läbi suure arengu, mida kinnitab nii tootmismahtude kasv kui ka sektori tehniline võimekus. „Kui me võrdleme 2000. aasta algust ja praegust aega, siis tera‑ ja kaunviljade ning õlikultuuride toodang on kasvanud 157 protsenti ja piimatoodang 54 protsenti,” ütles Kruuse, rõhutades põllumeeste ja aretajate tehtud tööd.

Tänase arutelu ajendiks on tema sõnul muutuv rahvusvaheline ja Euroopa Liidu poliitikakeskkond ning lähenev 2028. aasta järgne rahastusperiood. Kruuse tõi esile, et Eesti põllumajandustoetused on tõusnud ligikaudu 25 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest enam kui 80 protsendini, kuid järgmine samm konkurentsivõime parandamisel eeldab investeeringuid. „Statistika näitab, et Eesti põllumehed saavad turult vähem tulu kui nende kolleegid mujal Euroopas, ja see ei pea alati nii jääma,” sõnas ta.

Olulise teemana käsitles Kruuse toidujulgeolekut ja isevarustatust, mis tõusid eriti teravalt esile nii COVID‑kriisi kui ka Ukraina sõja kontekstis. Ta märkis, et kuigi Eesti on mitmes valdkonnas isevarustatav, on kriisid näidanud tarneahelate ja tootmise haavatavust. „Oluline ei ole müstiline isevarustatuse number, vaid teadmine sellest, kui palju me tarbime ja kui suur on meie tegelik suutlikkus toota,” rõhutas ta.

Maaelukomisjoni esimees sõnas, et loodetavasti annab tänane arutelu suuna tulevastele otsustele, kuid tõsised vaidlused ootavad ees siis, kui on teada Euroopa Liidu järgmise perioodi tegelikud rahalised võimalused. Ta rõhutas, et maaelukomisjonis valitseb üksmeel, et põllumajandusele mõeldud vahendid peavad jääma sektorisse.

Kruuse sõnul on Eesti-suguse väikese siseturuga riigi jaoks vältimatu ekspordile suunatus ja tooraine suurem väärindamine koostöös toiduainetööstusega. Ta rõhutas, et põllumajanduse tulevik sõltub oskusest kasutada uusi tööriistu ja suundi: „Küsimus on selles, kas oleme nii rikkad, et jätta maha ükski rohulible, või nii targad, et oskame seda väärindada ja luua sellega enda rikkust.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira rõhutas oma ettekande alguses, et arutelu tuum seisneb valikutes: otsustest sõltub, kas tootmise ja toidujulgeoleku võimekus tugevneb või nõrgeneb.

Viira põhisõnum oli, et Eesti ei suuda ennast toiduga ise ära varustada ja see olukord võib halveneda, kuna Eesti on aastaid olnud toidu importija. Ta tõi välja, et kuigi konkurentsivõimelised harud (piim, veised, teravili ja õlikultuurid) annavad kokku märkimisväärse netoekspordi, on mitmes igapäevases tooterühmas (nt liha, munad, köögivili) isevarustatus madal ning import ulatub tema hinnangul ligikaudu miljardi euroni aastas. „Ehk summa summarum 500 miljonit eurot aastas me anname teistesse riikidesse, teiste riikide ettevõtetele, selleks et saada söönuks,” sõnas ta. Viira sõnul ei pea olukord selliseks jääma, kuna Eesti on põllumajandusmaa ressursside poolest suhteliselt heas seisus, ent kasutab seda potentsiaali liiga tagasihoidliku tootlikkusega.

Lahendusena rõhutas Ants-Hannes Viira tootlikkuse, töötleva tööstuse ja investeeringute rolli: „Meie hektari tootlikkus on väike.” Ta seostas mahajäämust otseselt kapitali- ja investeeringulüngaga. Ta selgitas, et toidutööstus „duubeldab põllumajandustoodangu väärtuse“, kuid Eesti kordistaja jääb tema näidete järgi maha paljudest teistest riikidest. Samal ajal annaks näiteks Soome tasemel tootlikkus ja väärindamine tema arvestuse järgi sektorisse märkimisväärse lisamüügitulu.

Viira hoiatas, et kui järgmise perioodi poliitikavalikutes investeeringutele hoogu ei anta, jääb Eesti parimal juhul praegusele tasemele ja mitmes valdkonnas kasvab sõltuvus impordist.

Rahastuse vaates sidus Viira otseselt sektori tulevikku ELi järgmise perioodi otsustega ning sissetulekulõhe (agri‑prosperity gap’i) vahenditega, rõhutades, et ilma selle komponendita väheneks toetuste maht järsult ning see lööks valusalt ettevõtja tulu ja investeerimisvõimekuse pihta.

Viira nimetas rea konkreetseid investeerimisvajadusi, alates loomade heaolu nõuetest ja uute farmide rajamisest kuni aianduse katmikalade, hoiustamise ja töötlemise, teravilja väärindamise, biogaasi ja väetiste ringluse ning töötleva tööstuse automatiseerimiseni. Ettekande lõpetas ta üleskutsega, et põllumajandusele ette nähtud sissetulekulõhe summa (546 miljonit eurot koos kaasfinantseerimisega) tuleb suunata põllumajanduse ja toidusektori investeeringutesse.

Põllumajandusettevõtte Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde sõnas oma ettekande alguses, et Eesti toidujulgeolek sõltub otseselt sellest, kui elujõuline on meie põllumajandus ja toidutööstus. Ta tõi välja, et põllumajandus ja toidutööstus annavad umbes 15% Eesti kaupade ekspordist, ent mitmes tooterühmas on sõltuvus impordist suur.

Kalde tõi esile Eesti isevarustatuse lüngad: liha toodetakse ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui tarbitakse, mune umbes poole ulatuses, köögivilju ligi kolmandik ning kartuleid veidi üle poole vajalikust. Selle taustal sõnastas ta hinnangu: „See tähendab, et märkimisväärne toidulaua osa tuleb teiste riikide panusest, teiste riikide ekspordist meile ja see ei ole minu arvates normaalne.”

Ettekandja kirjeldas ettevõtjate tegelikkust: pidevad investeeringud ja uued tehnoloogiad on vältimatud, kuid nõuded kasvavad kiiremini kui ettevõtete suutlikkus. „Võiks öelda, et isegi mõnel korral tunned, et ei olegi enam toidutootja, vaid oled haldusettevõte, kes haldab erinevaid nõudeid, mida tuleb täita selleks, et üldse saaks toitu toota,” märkis ta. Kalde tõi välja, et nii rahvusvaheline kui ka koduturg ootavad samaaegselt nii odavat hinda kui ka toote kvaliteeti.

Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kontekstis toonitas Kalde poliitilise otsuse kaalu, kuna arutluse all olev ELi toetus ei ole automaatselt põllumajandusele eraldatud eelarvereal. Ta palus seadusandjatelt operatiivset kohanemisvõimet ning sidus rahastamisküsimuse riikliku eesmärgiga investeerida Eesti toidujulgeolekusse.

Lõpetuseks sõnas Kalde: „Kui Riigikogu ja valitsus näevad põllumajandust ja toidutootmist strateegilise sektorina Eesti riigi julgeoleku tagamisel, kui vastus on jah, siis ei piisa ainult deklaratiivsusest, vaid on vaja otsuseid, mis võimaldavad põllumajandussektoritel oma potentsiaali avada.”

Riigile kuuluva lõhkeainetehase Hexest Materials ASi juhatuse liige Randel Veerits tutvustas end tööstusprojektide rajajana ning tõi oma ettekandes näiteid vineeritehasest Jõgeva külje all, Paide juustutööstuse käivitamise ja käimasoleva lõhkeainetööstuse projekti. „Nii et Eesti, Eesti, Eesti on need kolm viimast projekti minul olnud: Eesti puidu väärindamine, Eesti piima väärindamine ja tänane kaitsesektor, st meie kaitsevõime suurendamine,” sõnas Veerits.

Ta rõhutas, et tööstuse arendamisel on mõistlik toetuda kodusele ressursile (mets, põllumajandus, piim) ja kasvatada lisandväärtust.

Rahvusvaheliste projektide ühine nimetaja on Veeritsa sõnul karm läbirääkimisreaalsus ja vajadus lepingutega riske maandada. „See tegelikult tähendab otsast lõpuni – vabandust sõnakasutuse eest! – võitlust,” kirjeldas ta koostööd suurtootjatega. Ta lisas, et säärastes projektides tuleb juba tehase ehituse ajal kasvatada endale püsimeeskond, kes on tehase üleandmise järel võimeline seda iseseisvalt opereerima.

Tootlikkuse tõusu sidus Veerits automatiseerimise ja andmepõhise juhtimisega: automaatika loob pideva andmelao ning võimaldab protsesse optimeerida. „Ja nüüd, kui rääkida sellest, et automatiseeritus lisab kuni 30% tööstusele efektiivsust, siis võib öelda, et lisaks sellele, kui sa suudad tehisintellekti ka kaasata protsessi, siis saad veel täiendavat efektiivsust 15% juurde,” sõnas ta.

Veerits seadis kõrvuti kaitsevõime ja toidukindluse ning tõi esile tööstuse regionaalse mõju. „Kui sul on küll tugev kahur koos lõhkeainega, aga toitu, süüa rahval ei ole, siis me pikalt ei kesta,” sõnas Veerits. Ettevõtjate ja riigi koostööks palus ta kiirendada teadmussiiret ja pilootprojekte.

Ettekannete järel peetud läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Maido Ruusmann Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaanus Karilaid. Sõna võtsid ka Peeter Ernits ja Anti Poolamets.

Istung lõppes kell 13.28.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigikogu arutas põllumajanduse ja toidutootmise rolli olulisust Eesti majanduses ja toidujulgeolekus appeared first on Riigikogu.

Arutelu keskendub sellele, kuidas tagada Eesti põllumajanduse ja toidutootmise kestlik areng järgmise kümnendi jooksul olukorras, kus sektor seisab silmitsi kliimamuutuste, konkurentsisurve ja globaalsete riskidega. Olulisel kohal on ka Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ja ühise põllumajanduspoliitika muutuste mõju sektori rahastamisele ja investeeringutele. Lisaks majanduslikule mõõtmele vaadeldakse põllumajanduse ja toidutootmise rolli Eesti laiapindse julgeoleku, tarneahelate toimepidevuse ja riigi kriisivalmiduse tagamisel.

Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel, Facebooki lehel ja ERRi uudisteportaalis. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

The post Riigikogu arutab olulise tähtsusega riikliku küsimusena põllumajanduse ja toidutootmise strateegilist rolli Eesti majanduses appeared first on Riigikogu.

Kutsutud andsid maaelukomisjonile ülevaate E-Piim Tootmine ASi majanduslikust olukorrast, pankrotimenetluse hetkeseisust ning võimalikest edasistest sammudest, et tagada piimatöötlemise ja piima vastuvõtu jätkumine ning vähendada riske piimatootjatele. Arutelus keskenduti ka riigi varasemate investeeringute laiemale mõjule kogu piimanduse tarneahelas.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse rõhutas, et tekkinud olukord ei ole vaid ühe ettevõtte probleem, vaid puudutab kogu Eesti piimandust. „Me ei saa vaadata riigi 15 miljoni euro suurust investeeringut ega ka EISA käendust ainult ühe tehase ehitamise kontekstis. Seda tuleb käsitleda kogu meie piimanduse ja tarneahela vaates. On ülioluline, et see tööstus jääks vähemalt minimaalsel tasemel tööle ning säiliks vara väärtus. Veelgi enam – võimalusel võiks tehas töötada suurematel võimsustel, et olla potentsiaalsetele investoritele atraktiivne,” ütles Kruuse.

Kruuse sõnul on positiivne, et tootmine ja piima vastuvõtt on jätkunud ka praegusel keerulisem ajal: „E-Piim Tootmine AS on ettevõttena võtnud ühistult ohjad enda kätte ning ise taganud, et tootjad saavad täna piima eest raha kätte. See on kriitilise tähtsusega kogu sektori usalduse hoidmiseks,” märkis ta.

Samas rõhutas maaelukomisjoni esimees vajadust leevendada piimatootjate võimalikke rahalisi raskusi. „Võlgnevused piimatootjatele peavad lõppfaasis jääma võimalikult minimaalseks. Kui neid on tekkinud, saavad farmerid neid näiteks läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimaluste krediteerida, et oleks võimalik piimatootmist jätkata. Kasutada saab näiteks MESi kriisi- või maakapitalilaene, et praegust olukorda pehmendada,” ütles Kruuse.

Kruuse sõnul annaks pankrotimenetlus ühtlasi investoritele võimaluse alustada puhtalt lehelt. „See võib luua eeldused uutele investoritele. Oleks väga hea, kui tulevikus saaks suurima Eesti piimatööstuse omanikeringis näha Eesti ettevõtjaid, kes on valmis sektori pikaajalisse arengusse panustama,” lisas Urmas Kruuse.

E-Piim Tootmine AS esitas pankrotiavalduse veebruari keskel pärast seda, kui ettevõtte likviidsusprobleemidele ei õnnestunud leida kokkuleppelisi lahendusi. Ettevõtte juhtkonna kinnitusel jätkub tootmine pankrotimenetluse ajal ning eesmärk on hoida tehas töös, et säilitada ettevõtte väärtus ja tagada piima vastuvõtt tootjatelt.

The post Maaelukomisjon arutas E-Piim Tootmise ASi pankrotiavalduse mõju Eesti piimandusele appeared first on Riigikogu.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra selgitas, et Keskkonnaamet moodustab ja juhib 15 jahindusnõukogu, kus muuhulgas lepitakse kokku põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht, annab kasutusloa 330 jahipiirkonnale, kus peavad jahti 15 000 jahimeest, määrab igal aastal küttimismahud  suurkiskjatele ja hallhülgele ning katku tõrjumisel metsseale. Jahijärelevalve tagab, et jahipidamine toimub kooskõlas kehtivate nõuete ja reeglitega.

Keskkonnaamet nõustus, et salaküttimine on tõsine ja ühiskondlikult tundlik teema, mis kahjustab nii looduskeskkonda kui ka avalikkuse usaldust õiguskorda. Keskkonnaameti järelevalveosakond alustas 2025. aastal ligi 900 väärteomenetlust, neist 10% oli jahivaldkonnas.

Keskkonnaamet nentis samas, et salaküttimine on olemuselt varjatud tegevus ning selle tegelikku ulatust on keeruline hinnata. Ameti kogemuse põhjal ei ole salakütid enamasti juhuslikud või relvata isikud, vaid valdavalt jahitunnistusega jahimehed, kellel on olemas vajalikud oskused, teadmised ja vahendid.

Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et salaküttimise on Jahimeeste Selts alati mõistnud hukka ja keelustanud karistusena jahipidamise.

Keskkonnaamet on teinud ettepanekud, mille eesmärk on muuta õigusruum selgemaks, tugevdada vastutust ja parandada järelevalve võimalusi.

Vakra selgitas, et tugevdame koostööd Eesti Jahimeeste Seltsi ja jahindusnõukogudega, et ühiselt ennetada salaküttimist ja kaitsta jahinduse mainet, sh eetikaküsimuste käsitlemine. „Samuti julgustame koostööd jahipiirkondade tasemel. Suured rikkumised avastatakse tihti tänu väikestele infokildudele,“ ütles Vakra.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse pidas vajalikuks, et leitaks parem tasakaal karistusmeetmete  ja jahindusseltside kogukondliku järelevalve vahel, salaküttimise avastamisel ja hukkamõistul.

Keskkonnaamet leiab, et relvaseadust tuleks selles osas täiendada, et ka salaküttimisega tegelemine oleks relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

Alender selgitas, et keskkonnakomisjonile on laekunud Kliimaministeeriumist muutmisettepanekud looduskaitse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (612 SE) olukorra muutmiseks. „Need ettepanekud vaatab komisjon läbi lähemal ajal,“ ütles Alender.

Probleemi lahendamine eeldab terviklikku lähenemist: õigusraamistiku ajakohastamist, järelevalve ressursi suurendamist ning selgeid ja tõhusaid sanktsioone.

The post Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid ühisel istungil salaküttimisega seotud küsimusi appeared first on Riigikogu.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse rõhutas, et kanade puurispidamise lõpetamisel peab arvestama nii loomade heaolu, ühiskonna ootuste, toidujulgeoleku, sektori arengu, aga ka laiemalt sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste aspektidega. Ära unustada ei saa ka tarbijate hinnatundlikkust.

„On positiivne, et arutelu on jõudnud sinnamaani, kus tootjad ise on valmis muutusteks, kuid oluline on, et üleminek toimuks läbimõeldult ning arvestaks kõigi osapooltega. Seetõttu ei pea me praeguses olukorras vajalikuks täiendavat seadusandlikku sekkumist, vaid toetame jätkuvat dialoogi ja koostööd. Osapoolte vastastikune usaldus on ülioluline ning selle kinnituseks peaksid ettevõtjad andma selge signaali, kuidas nad plaanivad üleminekut ellu viia ning millise rolli selles võtab riik,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kruuse rõhutas, et oluline on jälgida, kuidas mõjutab see protsess meie ettevõtjate konkurentsivõimet laiemalt. „Kuigi Eesti munatootmine moodustab üksnes 0,2% kogu Euroopa Liidu munatootmisest, ei tähenda see, et loomade heaolu ei ole meie jaoks oluline. Parim oleks, kui EL tervikuna lepiks kokku ülemineku tegevused,” ütles Kruuse.

The post Maaelukomisjon arutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumist valitsuse ja maaelukomisjoni poole appeared first on Riigikogu.