Maaelukomisjon saadab esimesele lugemisele veterinaarseaduse ja taimekaitseseaduse muutmise eelnõud
Maaelukomisjon kiitis eilsel istungil heaks veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, otsustades need saata Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele.
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kõige olulisem muudatus on see, et koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ning registreerimine viiakse ühtsetele alustele.
„See aitab parandada loomade jälgitavust, tugevdada loomapidaja vastutust ning vähendada hulkuvate loomadega seotud probleeme. Ühtlasi aitab see parandada loomade heaolu ja teha süsteemi selgemaks nii omanike, varjupaikade kui ka omavalitsuste jaoks,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
Eelnõu peamine eesmärk on tagada koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus ühtsetel alustel, rõhutada loomapidaja vastutust, vähendada varjupaikade ja kohalike omavalitsuste koormust hulkuvate loomadega tegelemisel, suurendada varjupaikade tegevuse läbipaistvust ning aidata piirata loomadega ebaseaduslikku kauplemist ja pettusi. Samuti on muudatuste eesmärk piirata loomataudide levikut ja parandada loomade heaolu.
Eelnõu kohaselt luuakse PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregister ning alates 1. juunist 2027 tekib kohustus koerad, kassid ja valgetuhkrud märgistada mikrokiibiga ning registreerida need registris. Praegustele loomapidajatele on ette nähtud üleminekuperiood kuni 1. jaanuarini 2029.
Esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel on ette nähtud 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Andmed kantakse üle praegu kasutatavatest registritest ning loomapidajale sellega lisakulu ei teki.
Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid muudatusi, mis puudutavad loomade identifitseerimise nõudeid, veterinaararstide registrisse andmete esitamist, loomataudidest teavitamist ja nende tõrjet, PRIA-le andmete esitamise korda ning referentlabori tegutsemise aluseid.
Maaelukomisjon otsustas eilsel istungil saata esimesele lugemisele ka valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.
„Plaanitavate seadusemuudatustega viiakse taimekaitse reeglid paremini kooskõlla sellega, kuidas valdkond täna päriselt toimib. Samal ajal tugevdavad muudatused valdkonna järelevalvet, et oleks kindel, et turule jõuavad nõuetele vastavad taimekaitsevahendid,” kommenteeris Kruuse.
Muudatused võimaldavad suuremat paindlikkust taimekaitsekoolituse ja -tunnistuse süsteemis, sealhulgas võimaldatakse tunnistuse saamist eksami sooritamise kaudu ning täpsustatakse sellega seotud õigusi ja kohustusi.
Samuti luuakse võimalus kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukilt, kehtestades selleks vajalikud tingimused. Täiendatakse ka järelevalve korraldust, andes Põllumajandus- ja Toiduametile muu hulgas võimaluse teha kontrolltehinguid, ning täpsustatakse taimekaitsevahendite kasutuse arvestuse pidamist, mis peab edaspidi olema elektroonilisel masinloetaval kujul.
Valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE) ja taimekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE) esimene lugemine toimub täiskogu 16. septembri istungil. Mõlema eelnõu puhul teeb maaelukomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
