Riigikogu arutas põllumajanduse ja toidutootmise rolli olulisust Eesti majanduses ja toidujulgeolekus
Riigikogu tänasel täiskogu istungil toimus maaelukomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Põllumajandus ja toidutootmine kui strateegiline majandusharu“.
Ettekannetega esinesid maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde ning Hexest Materials ASi juhatuse liige Randel Veerits.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles oma ettekandes, et Eesti põllumajandus ja toidutootmine on pärast Euroopa Liiduga liitumist teinud läbi suure arengu, mida kinnitab nii tootmismahtude kasv kui ka sektori tehniline võimekus. „Kui me võrdleme 2000. aasta algust ja praegust aega, siis tera‑ ja kaunviljade ning õlikultuuride toodang on kasvanud 157 protsenti ja piimatoodang 54 protsenti,” ütles Kruuse, rõhutades põllumeeste ja aretajate tehtud tööd.
Tänase arutelu ajendiks on tema sõnul muutuv rahvusvaheline ja Euroopa Liidu poliitikakeskkond ning lähenev 2028. aasta järgne rahastusperiood. Kruuse tõi esile, et Eesti põllumajandustoetused on tõusnud ligikaudu 25 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest enam kui 80 protsendini, kuid järgmine samm konkurentsivõime parandamisel eeldab investeeringuid. „Statistika näitab, et Eesti põllumehed saavad turult vähem tulu kui nende kolleegid mujal Euroopas, ja see ei pea alati nii jääma,” sõnas ta.
Olulise teemana käsitles Kruuse toidujulgeolekut ja isevarustatust, mis tõusid eriti teravalt esile nii COVID‑kriisi kui ka Ukraina sõja kontekstis. Ta märkis, et kuigi Eesti on mitmes valdkonnas isevarustatav, on kriisid näidanud tarneahelate ja tootmise haavatavust. „Oluline ei ole müstiline isevarustatuse number, vaid teadmine sellest, kui palju me tarbime ja kui suur on meie tegelik suutlikkus toota,” rõhutas ta.
Maaelukomisjoni esimees sõnas, et loodetavasti annab tänane arutelu suuna tulevastele otsustele, kuid tõsised vaidlused ootavad ees siis, kui on teada Euroopa Liidu järgmise perioodi tegelikud rahalised võimalused. Ta rõhutas, et maaelukomisjonis valitseb üksmeel, et põllumajandusele mõeldud vahendid peavad jääma sektorisse.
Kruuse sõnul on Eesti-suguse väikese siseturuga riigi jaoks vältimatu ekspordile suunatus ja tooraine suurem väärindamine koostöös toiduainetööstusega. Ta rõhutas, et põllumajanduse tulevik sõltub oskusest kasutada uusi tööriistu ja suundi: „Küsimus on selles, kas oleme nii rikkad, et jätta maha ükski rohulible, või nii targad, et oskame seda väärindada ja luua sellega enda rikkust.”
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira rõhutas oma ettekande alguses, et arutelu tuum seisneb valikutes: otsustest sõltub, kas tootmise ja toidujulgeoleku võimekus tugevneb või nõrgeneb.
Viira põhisõnum oli, et Eesti ei suuda ennast toiduga ise ära varustada ja see olukord võib halveneda, kuna Eesti on aastaid olnud toidu importija. Ta tõi välja, et kuigi konkurentsivõimelised harud (piim, veised, teravili ja õlikultuurid) annavad kokku märkimisväärse netoekspordi, on mitmes igapäevases tooterühmas (nt liha, munad, köögivili) isevarustatus madal ning import ulatub tema hinnangul ligikaudu miljardi euroni aastas. „Ehk summa summarum 500 miljonit eurot aastas me anname teistesse riikidesse, teiste riikide ettevõtetele, selleks et saada söönuks,” sõnas ta. Viira sõnul ei pea olukord selliseks jääma, kuna Eesti on põllumajandusmaa ressursside poolest suhteliselt heas seisus, ent kasutab seda potentsiaali liiga tagasihoidliku tootlikkusega.
Lahendusena rõhutas Ants-Hannes Viira tootlikkuse, töötleva tööstuse ja investeeringute rolli: „Meie hektari tootlikkus on väike.” Ta seostas mahajäämust otseselt kapitali- ja investeeringulüngaga. Ta selgitas, et toidutööstus „duubeldab põllumajandustoodangu väärtuse“, kuid Eesti kordistaja jääb tema näidete järgi maha paljudest teistest riikidest. Samal ajal annaks näiteks Soome tasemel tootlikkus ja väärindamine tema arvestuse järgi sektorisse märkimisväärse lisamüügitulu.
Viira hoiatas, et kui järgmise perioodi poliitikavalikutes investeeringutele hoogu ei anta, jääb Eesti parimal juhul praegusele tasemele ja mitmes valdkonnas kasvab sõltuvus impordist.
Rahastuse vaates sidus Viira otseselt sektori tulevikku ELi järgmise perioodi otsustega ning sissetulekulõhe (agri‑prosperity gap’i) vahenditega, rõhutades, et ilma selle komponendita väheneks toetuste maht järsult ning see lööks valusalt ettevõtja tulu ja investeerimisvõimekuse pihta.
Viira nimetas rea konkreetseid investeerimisvajadusi, alates loomade heaolu nõuetest ja uute farmide rajamisest kuni aianduse katmikalade, hoiustamise ja töötlemise, teravilja väärindamise, biogaasi ja väetiste ringluse ning töötleva tööstuse automatiseerimiseni. Ettekande lõpetas ta üleskutsega, et põllumajandusele ette nähtud sissetulekulõhe summa (546 miljonit eurot koos kaasfinantseerimisega) tuleb suunata põllumajanduse ja toidusektori investeeringutesse.
Põllumajandusettevõtte Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde sõnas oma ettekande alguses, et Eesti toidujulgeolek sõltub otseselt sellest, kui elujõuline on meie põllumajandus ja toidutööstus. Ta tõi välja, et põllumajandus ja toidutööstus annavad umbes 15% Eesti kaupade ekspordist, ent mitmes tooterühmas on sõltuvus impordist suur.
Kalde tõi esile Eesti isevarustatuse lüngad: liha toodetakse ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui tarbitakse, mune umbes poole ulatuses, köögivilju ligi kolmandik ning kartuleid veidi üle poole vajalikust. Selle taustal sõnastas ta hinnangu: „See tähendab, et märkimisväärne toidulaua osa tuleb teiste riikide panusest, teiste riikide ekspordist meile ja see ei ole minu arvates normaalne.”
Ettekandja kirjeldas ettevõtjate tegelikkust: pidevad investeeringud ja uued tehnoloogiad on vältimatud, kuid nõuded kasvavad kiiremini kui ettevõtete suutlikkus. „Võiks öelda, et isegi mõnel korral tunned, et ei olegi enam toidutootja, vaid oled haldusettevõte, kes haldab erinevaid nõudeid, mida tuleb täita selleks, et üldse saaks toitu toota,” märkis ta. Kalde tõi välja, et nii rahvusvaheline kui ka koduturg ootavad samaaegselt nii odavat hinda kui ka toote kvaliteeti.
Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kontekstis toonitas Kalde poliitilise otsuse kaalu, kuna arutluse all olev ELi toetus ei ole automaatselt põllumajandusele eraldatud eelarvereal. Ta palus seadusandjatelt operatiivset kohanemisvõimet ning sidus rahastamisküsimuse riikliku eesmärgiga investeerida Eesti toidujulgeolekusse.
Lõpetuseks sõnas Kalde: „Kui Riigikogu ja valitsus näevad põllumajandust ja toidutootmist strateegilise sektorina Eesti riigi julgeoleku tagamisel, kui vastus on jah, siis ei piisa ainult deklaratiivsusest, vaid on vaja otsuseid, mis võimaldavad põllumajandussektoritel oma potentsiaali avada.”
Riigile kuuluva lõhkeainetehase Hexest Materials ASi juhatuse liige Randel Veerits tutvustas end tööstusprojektide rajajana ning tõi oma ettekandes näiteid vineeritehasest Jõgeva külje all, Paide juustutööstuse käivitamise ja käimasoleva lõhkeainetööstuse projekti. „Nii et Eesti, Eesti, Eesti on need kolm viimast projekti minul olnud: Eesti puidu väärindamine, Eesti piima väärindamine ja tänane kaitsesektor, st meie kaitsevõime suurendamine,” sõnas Veerits.
Ta rõhutas, et tööstuse arendamisel on mõistlik toetuda kodusele ressursile (mets, põllumajandus, piim) ja kasvatada lisandväärtust.
Rahvusvaheliste projektide ühine nimetaja on Veeritsa sõnul karm läbirääkimisreaalsus ja vajadus lepingutega riske maandada. „See tegelikult tähendab otsast lõpuni – vabandust sõnakasutuse eest! – võitlust,” kirjeldas ta koostööd suurtootjatega. Ta lisas, et säärastes projektides tuleb juba tehase ehituse ajal kasvatada endale püsimeeskond, kes on tehase üleandmise järel võimeline seda iseseisvalt opereerima.
Tootlikkuse tõusu sidus Veerits automatiseerimise ja andmepõhise juhtimisega: automaatika loob pideva andmelao ning võimaldab protsesse optimeerida. „Ja nüüd, kui rääkida sellest, et automatiseeritus lisab kuni 30% tööstusele efektiivsust, siis võib öelda, et lisaks sellele, kui sa suudad tehisintellekti ka kaasata protsessi, siis saad veel täiendavat efektiivsust 15% juurde,” sõnas ta.
Veerits seadis kõrvuti kaitsevõime ja toidukindluse ning tõi esile tööstuse regionaalse mõju. „Kui sul on küll tugev kahur koos lõhkeainega, aga toitu, süüa rahval ei ole, siis me pikalt ei kesta,” sõnas Veerits. Ettevõtjate ja riigi koostööks palus ta kiirendada teadmussiiret ja pilootprojekte.
Ettekannete järel peetud läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Maido Ruusmann Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaanus Karilaid. Sõna võtsid ka Peeter Ernits ja Anti Poolamets.
Istung lõppes kell 13.28.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
