Minister keskendus ettekandes muu hulgas Rail Balticu rajamisele, teedevõrgu arendamisele, kortermajade renoveerimisele ja jäätmereformile ning Eesti lennu- ja mereühendustele.

Rail Baltic on Leisi sõnul Eesti jaoks riiklik prioriteet ja kogu Baltikumi jaoks strateegilise tähtsusega projekt. „Rail Baltic on Balti regiooni suurim taristuprojekt viimase sajandi jooksul ning üks Euroopa mastaapseimaid kiirraudtee arendusi, mis väljendab Eesti ja teiste Balti riikide tahet olla täisväärtuslik osa Euroopast ning öelda lõplikult lahti Nõukogude Liidu pärandist,” sõnas ta. Ministri sõnul toob projekt juba ehituse ajal Eestile otsest kasu, kasvatades maksutulu, luues töökohti, arendades uusi kompetentse ja algatades kinnisvaraarendusi. Rail Baltic on ka Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastatavate suurte piiriüleste taristuprojektide nimekirjas.

Teede ehitamisse, korrashoidu ja liiklusohutusse suunatakse Leisi sõnul nelja aasta jooksul ligikaudu miljard eurot. „Käivitunud on taasiseseisvunud Eesti suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm. Eesmärk on 2035. aastaks ehitada Tartu ja Pärnu suunad neljarajaliseks,” tõi Leis välja. Tallinna-Pärnu trassil on 2 + 2 lõigud ehituses kokku 45 kilomeetril. Tallinna-Tartu suunal on valitud ehitaja järgmise kaheksa kilomeetri pikkuse 2 + 2 lõigu rajamiseks ning eesmärk on jõuda lähiajal kokku 20 kilomeetri ehituseni.

Lisaks näeb teehoiukava ette järgmise nelja aasta jooksul enam kui 180 kilomeetri maanteede rekonstrueerimise, 460 kilomeetri kruusateede tolmuvaba katte alla viimise ning enam kui 100 liiklusohtliku koha ümberehitamise.

Jäätmereform peab Leisi sõnul vähendama jäätmete põletamist ja ladestamist ning looma kindlama aluse uute ringlussevõtutehaste rajamiseks. „Praegu põletame või ladestame liiga palju materjali, mida Eesti ettevõtted saaksid uuesti kasutada,” nentis Leis. Euroopa struktuurivahenditest on investeeringuteks ette nähtud 14 miljonit eurot tööstusele ja 26 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele.

Kortermajade renoveerimisest rääkides tõi taristuminister välja, et 2050. aastaks vajab Eestis renoveerimist ligikaudu 12 500 kortermaja. Kortermajade renoveerimisest rääkides tõi taristuminister välja, et 2050. aastaks vajab Eestis renoveerimist ligikaudu 12 500 kortermaja. „Renoveerimistegevuse säilitamiseks Euroopa rahastusperioodide vahel oleme kavandanud 2027. ja 2028. aastal taotlusvoorudeks korteriühistutele 160 miljonit eurot,“ sõnas minister. Tema sõnul võimaldaks see korda teha umbes 500 kortermaja ehk kuni 45 000 inimese kodu.

Leisi sõnul ei piisa aga üksnes olemasolevate majade renoveerimisest: „Hea kodu ei tohi olla ainult suuremate linnade privileeg.” Järgmise aasta alguseks peaks koostöös Euroopa Investeerimispangaga valmima üürielamute arendus- ja finantseerimisprogramm, millega plaanitakse tuua tuhat uut korterit piirkondadesse, kus nõudlus uute eluruumide järele on olemas, kuid turutõrke tõttu neid praegu ei arendata.

Lennundusest rääkides märkis Leis, et Tallinna lennujaama puhul on seatud esikohale rahvusvaheliste ühenduste tagamine. „2026. aasta septembris läbis Tallinna lennujaama 356 000 reisijat, mis on 13% rohkem kui aasta varem, ning kolmes kvartalis kokku 2,89 miljonit reisijat ehk 12% rohkem kui mullu samal ajal,” ütles ta. Suvehooajal sai Tallinnast lennata enam kui 50 sihtkohta. Minister tõi esile ka Tartu–Helsingi lennuliini jätkumise ja Eesti-siseste lennuühenduste tähtsuse.

Merenduse valdkonnas tõi Leis esile uue laevanduspaketi, meretöö seaduse muudatused, veeteetasude soodustused laeva keskkonnanäitajate alusel ja laevaregistrite reformi. „Loome vajalikud toetusmeetmed, et hoida alles tuhandeid töökohti ja ühendused, eriti Soome ja Rootsi suunal,” ütles Leis. Laevade ümberehituse meetmega soovib riik teha Eestist piirkondliku laevade ümberehituskeskuse ning kahe Norra reisilaeva ümberehitustööd on ministri sõnul juba lõppemas. Samuti on sõlmitud leping viienda, täiselektrilise parvlaeva ehitamiseks suursaarte vahelisele liinile.

Oma ettekande lõpetas Kuldar Leis veeteenuse teemaga. Minister rõhutas vajadust tagada selle toimepidevust ja taskukohasust kõikides piirkondades, tuues välja, et Eestis tegutseb üle 120 vee-ettevõtte ning valdkonna investeeringuvajadus on suur.

 „Kui me midagi ette ei võta, võib see kaasa tuua järsu vee hinna tõusu koos kvaliteedi langusega,” ütles Leis. Ministri sõnul kavandatakse selle vältimiseks seadusemuudatusi, mis aitavad hoida hindu stabiilsena ning parandada teenuse korraldust ja kriisikindlust. Samuti soovitakse parandada joogivee kvaliteeti ja kanalisatsiooniteenuse kättesaadavust maapiirkondades.

Ettekandele järgnenud läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Peeter Tali Eesti 200 ja Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaanus Karilaid.

Menetlusest langes välja üks eelnõu

Riigikogu lükkas tänasel istungil tagasi Keskerakonna algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused“ eelnõuga (940 OE) tehti ettepanek kehtestada kuni 19-aastaste isikute töötasule sotsiaalmaksu erimääraks 20%. Seletuskirja kohaselt tõstnuks väiksem maksukoormus tööandjate motivatsiooni noori rohkem värvata ning paranenuks noorte võimalused saada esmast töökogemust.

Lõpphääletusel toetas otsuse eelnõu 11 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigikogu kuulas ära taristuministri aastaettekande appeared first on Riigikogu.

Euroopa väliskomisjonide esimehed arutavad kogu päeva kestval kohtumisel koos mõttekodade esindajatega Hiina poliitilisi ja majanduslikke arenguid, nende mõju Euroopa Liidule ja üleilmsetele suhetele laiemalt. Samuti räägitakse julgeolekuolukorrast, Venemaa jätkuvast agressioonisõjast Ukrainas ning sellest, kuidas tugevdada Euroopa valmisolekut ja vastupanuvõimet. Lisaks käsitletakse rahvusvahelise õiguse vaatenurgast tehisintellekti ja uute kaitsetehnoloogiate kasutamisega seotud väljakutseid.

Euroopa väliskomisjonide juhid kohtusid uues koostööformaadis esmakordselt tänavu mais, et vahetada infot, ühtlustada seisukohti ja koordineerida tegevusi üle kogu Euroopa.

The post Mihkelson osaleb Euroopa väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Tšehhis appeared first on Riigikogu.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse (855 SE), millega ajakohastatakse relvade omamist ja käitlemist reguleerivat õigusraamistikku, et tugevdada riigikaitselist valmisolekut, parandada ühiskonna kaitsevõimet ja suurendada siseturvalisust.

Muudatustega viiakse relvaseadus kooskõlla Euroopa Liidu tulirelvadirektiiviga ning täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlust. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni. Seejuures muudab seadus relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru.

Seadusega täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile lubade kehtetuks tunnistamisel täpsem kaalutlusõigus.

Menetluse käigus tehti seadusesse muudatused, millega luuakse selge raamistik alaealiste osalemiseks jahinduses ja laskespordis ning täpsustatakse regulatsiooni, mis käsitleb välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajate õigust soetada, omada ja vallata Eestis relvi.

Muudatustega lisati seadusesse ka loetelu tasulistest teenustest – näiteks laskemoona hoidmine, sõjarelvade ja laskemoona vedamine või kaitsetööstuspargi haldamine –, mida Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus saab ettevõtjatele pakkuda. Samuti luuakse ettevõtjatele võimalus kasutada tasu eest Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljasid, et toetada kaitsetööstusettevõtete arendus- ja tootmisvõimekust.

Seaduse vastuvõtmist toetas 78 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (896 SE), mille eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks.

Muudatuste kohaselt lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol, näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine. See annab välisesindustele võimaluse täita suuremal määral oma välispoliitilisi ülesandeid.

Seadusega kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Seletuskirja kohaselt töötab praegu välisesindustes seitse erikutsega konsulaarametnikku, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole nad ühtki notariaalset tõestamistoimingut teinud. Erandjuhtudel säilib võimalus teha välisesinduses tõestamistoiminguid näiteks juhul, kui Eesti kodaniku tervis ei võimalda välisriigist lahkuda või ta viibib seal vanglas.

Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud vastavusse tegelike kuludega. Kõrgem lõiv kehtestatakse neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 59 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse (899 SE), millega täpsustatakse loomade pidamise tingimusi ja nende heaolu tagamist, kehtestatakse varjupaikadele tegevusloakohustus, tõhustatakse järelevalvet ning lõpetatakse järk-järgult koerte püsiv ketis pidamine.

Püsiva ketis pidamise keeld hakkab kehtima alates 2027. aastast sündinud koertele. Enne seda sündinud koerte pidajatele jääb üleminekuaeg. Ajutiselt võib koera ketis hoida seaduses nimetatud erandjuhtudel, sealhulgas meditsiinilise näidustuse, looma või inimese ohutuse ning looma agressiivsuse tõttu.

Varjupaikadele kehtestatakse tegevusloakohustus, et saada parem ülevaade Eestis tegutsevatest varjupaikadest ja tõhustada nende üle tehtavat järelevalvet. Individuaalset hoiukodu pakkuvad inimesed ei vaja tegevusluba, kui nad hoolitsevad abi vajava looma eest varjupaiga pidajaga sõlmitud lepingu alusel. Samuti täpsustab seadus, millised andmed tuleb varjupaigal looma uuele omanikule kaasa anda.

Seadus tugevdab ka veterinaararsti rolli eutanaasia põhjendatuse hindamisel. Veterinaararst peab tagama, et loom hukatakse ainult juhul, kui ellujäämine põhjustaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis ei ole enam võimalik. Sama põhimõte kehtib õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisundisse sattunud hulkuva looma puhul.

Lisaks täpsustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti võimalusi tagada nõuetele mittevastavates tingimustes peetava looma heaolu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral saab amet anda põllumajanduslooma isikule, kes on tema eest asendustäitmise korras hoolitsenud, või leida loomale muu nõuetekohase pidaja.

Seadusega ajakohastatakse ka loomakaitseseaduse rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid ning keelatakse sõnaselgelt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mait Klaassen Reformierakonna, Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55, vastu 11 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) (936 SE), mille eesmärk on parandada finantspettuste ennetamist, avastamist ja tõkestamist.

Seadusega soovitakse kaitsta inimesi pettuse ohvriks langemise eest ja pettureid ohjeldada. Pangad saavad võimaluse pettus tuvastada enne maksetehingu toimumist ja pettuseohu korral makse edasi lükata. Samuti saab pank edaspidi tehingust keelduda, kui on näha, et raha läheb tõenäoliselt petturile. Praegu pankadel makse peatamiseks õiguslikku alust ei ole.

Ka saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonnaga CERT-EE. Muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha koostööd omavahel, PPA ja RIAga, aidates vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.

Menetluse tegi parlament seadusesse täiendused, et tagada pettusekahtluse korral vastastikuse andmevahetuse õigus ka krediidiandjate ja -vahendajate ning krediidiasutuste vahel, et oleks võimalik avastada ja välja selgitada krediidi andmisega seotud pettuseid.

Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. Enamik pettuseid algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu vajab pettuste tõhus ennetamine riigi ja erasektori koostööd. Erinevate petuskeemide ja küberturvalisuse nõuannetega saab tutvuda RIA lehel https://www.itvaatlik.ee/.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Maria Jufereva-Skuratovski, Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Peeter Ernits ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Andre Hanimägi.

Seaduse vastuvõtmist toetas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Peeter Ernitsa, Mart Helme, Lea Danilson-Järgi, Madis Timpsoni ja Madis Kallase algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (941 SE), millega korrastatakse notaritasude süsteem tervikuna, ajakohastatakse aastaid muutmata püsinud notaritasusid ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu.

Suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid. Seletuskirjas viidatakse, et kuna tasumääri pole aastaid muudetud, siis on paljudel notaritel keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid ning seda eriti piirkondades, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Muudatuse eesmärk on luua eeldused, et notariteenus oleks piirkondlikult kättesaadav ka tulevikus.

Seaduse kohaselt on edaspidi notaritasu näiteks eraisiku volikirja eest 50, juriidilise isiku volikirja eest 120, abieluvaralepingu eest 60, testamendi eest 55, lihtsa pärimise eest 283, keerulise pärimise eest 613, väga keerulise pärimise eest 503, osa võõrandamise eest 250 ning mitme naabri vahelise teeservituudi seadmise kokkuleppe eest 238 eurot.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 67 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Teise lugemise läbis kaheksa eelnõu

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE), mille eesmärk on parandada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaks enne ostuotsust toodete omadustest parema ülevaate.

Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks. Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjatele kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest.

Parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta, kui neid pakutakse.

Lisaks nähakse eelnõuga ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletavad tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtlustatud teade tarbija seaduslikest õigustest.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE), millega viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju.

Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega. Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita.

E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.

Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, mis annavad notaritele juurdepääsu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemile, et videosilla vahendusel turvaliselt läbi viia notariaaltoimingute kaugtõestamist ja tõkestada pettusi. Praegu ei ole isikusamasuse kontrollimiseks võimalik ühtki sama turvalist viisi kaugtõestamisel kasutada, samas kui digitaalses keskkonnas tehtavate tehingute ja kaugtõestamise osakaal on kasvanud ning seetõttu on suurenenud ka identiteedipettuste risk.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE), mis muudab alates järgmise aasta keskpaigast kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise.

Eelnõu näeb ette, et alates järgmise aasta 1. juunist tuleb kõik koerad, kassid ja valgetuhkrud mikrokiibiga märgistada ja registreerida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris. Praegustele loomapidajatele antakse eelnõuga lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029.

Looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel hakkab kehtima 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Kui loom on enne muudatuste jõustumist kiibistatud ja registreeritud, kantakse registriandmed uude registrisse automaatselt ja loomapidajale lisakulu ei teki.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE), millega muudetakse järgmise aasta juunist paindlikumaks taimekaitsekoolituse regulatsioon. Eelnõu kohaselt ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.

Samuti näeb eelnõu ette võimaluse kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt. Lisaks leevendatakse eelnõuga taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE), millega täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada kolmandatelt isikutelt maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Eelnõu kohaselt on MTA-l õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.

Eelnõuga täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib täitmisregistri kaudu teavet, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist inimese õigustesse.

Rahapesu Andmebürool on eelnõu kohaselt õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu isikute pangakonto andmeid, sealhulgas konto saldot ja väljavõtet. Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, millega lühendatakse pangakonto väljavõtte päringust teavitamise tähtaegu: üldjuhul teavitatakse konto omanikku tema andmete päringust algse viie asemel nelja aasta möödumisel pangakonto väljavõtte saamisest ning põhjendatud juhtudel võib tähtaega algse viie asemel kuni kaks aastat edasi lükata. Teavitamiskohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Teisel lugemisel tehtud muudatustega piiritletakse ka Rahapesu Andmebüroo õigused ja nähakse ette, et pangakonto väljavõtet võib nõuda üksnes konkreetse menetluse jaoks vajalikus ulatuses, kui muul viisil pole võimalik vajalikke andmeid saada. Lisaks luuakse büroole selge alus isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemiseks ning sätestatakse vajalike turvameetmete järgimise kohustus.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning Rahapesu Andmebüroo õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Lisaks korrastatakse eelnõuga büroo järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (1019 SE), mis täpsustab riigi kulude mahtu.

Eelnõu kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad kuus miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot, kuid kulude ja investeeringute kogumaht eelnõuga ei muutu.

Lisaeelarve eelnõuga muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa eelnõust valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.

Teisel lugemisel viidi lisaeelarve eelnõusse üks mitmest osast koosnev ja valdavalt kulusid täpsustav muudatusettepanek.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenesid 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Isamaa fraktsiooni kuuluv Aivar Kokk.

Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamist toetas 16, selle vastu oli aga 47 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (925 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.

Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.

Eelnõuga ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.

Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust.

Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (994 SE), millega lihtsustatakse ja ajakohastatakse maksudeklaratsioonide esitamist, et vähendada nii maksumaksjate haldus- kui ka riigi töökoormust.

Seniste staatiliste deklaratsioonivormide asemel sätestatakse edaspidi seadustes esitatavate andmete loetelud, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil kujundada e-keskkonda paindlikumalt ning arendada automaatset andmevahetust majandustarkvarade ja ameti süsteemide vahel.

Samuti piiratakse eelnõuga paberdeklaratsioonide esitamist. Tööandjad peavad edaspidi esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni elektrooniliselt, sõltumata töötajate arvust. Seni oli kuni viie töötaja puhul võimalik esitada deklaratsioon paberil. Teatud juhtudel peavad ka eraisikud esitama tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, näiteks suuremas mahus finantsinvesteeringutelt saadud tulu deklareerimisel. Põhjendatud juhtudel säilib siiski ka võimalus esitada deklaratsioon paberil.

Riigieelarve eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE), mille kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 19,4 miljardit, kulude maht ligi 20,2 miljardit ning investeeringute maht ligi 1,2 miljardit eurot.

Eelnõu kohaselt kasvavad riigieelarve tulud järgmisel aastal 850,7 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 658 miljonit ehk 3,4 protsenti ning investeeringute kogumaht väheneb 9,6 protsenti.

Eelnõu järgi väheneb valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti ja jõuab nelja protsendini SKPst. Võlakoormus kasvab tänavusega võrreldes 2,3 miljardi euro võrra ehk 28,3 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb 0,3 protsendipunkti ehk tänavuselt 35,5 protsendilt 35,2 protsendile.

Kaitsekuludeks on järgmisel aastal ette nähtud 2,33 miljardit eurot ehk viis protsenti SKPst. Suurima osa kaitsekuludest moodustavad kaitseotstarbelised hanked, milleks on kavandatud 1,1 miljardit eurot. Muu hulgas tugevdatakse õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule ja tankitõrje võimeid ning suurendatakse laskemoonavarusid.

Valitsus on seadnud eelnõus prioriteediks hoida Eesti kaitstud ja kriisikindlana, anda majanduskasvule hoogu ning suurendada inimeste heaolu ja kindlustunnet, jätkates samal ajal riigirahanduse korrastamist ja eelarvepuudujäägi vähendamist.

Riigieelarve eelnõu arutelu algas juba teisipäevasel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli ning jätkus täna läbirääkimistega, kus võttis sõna Mart Võrklaev Reformierakonna fraktsioonist.

Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 28, selle vastu oli aga 48 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.

Teiseks lugemiseks saab eelnõule muudatusettepanekuid esitada 4. novembril kella 17.15-ni. Vastuvõtmiseks peab 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbima Riigikogus ka teise ja kolmanda lugemise.

Esimese lugemise läbis veel üheksa eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu (1000 SE), mille eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad võimalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti.

Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele nõuetele hinnata ka teenuse sisu, töökorraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja vähendades dubleerivat asjaajamist.

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötaja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiutöötaja rikub oluliselt või korduvalt kutse- või erialanõudeid või tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust või ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena nõuda täienduskoolituse läbimist, peatatud registreeringu taastamiseks tuleb aga sooritada teooria- ja praktikaeksam.

Samuti täpsustatakse eelnõuga kiirabiteenuse korraldust. Kiirabi seotakse selgemalt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega, luuakse võimalus kasutada operatiivvalve väliseid eriotstarbelisi brigaade ning pikendatakse viielt 10 aastale kiirabiteenuse rahastamise lepinguperiood.

Lisaks muudetakse eelnõuga paindlikumaks tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras: Terviseametiga kooskõlastatult saab vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tavapärase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõu (1036 SE), millega luuakse abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamiseks arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ning riigi jaoks üks ühtne korraldusmudel ning rahastussüsteem.

Eelnõuga koondatakse praegu eri süsteemides olevad abivahendid ja meditsiiniseadmed ühtsete reeglite alla, et vajalike toodete saamine muutuks lihtsamaks. Eelnõuga kujundatakse ühtne hüvitatavate toodete loetelu ja viiakse abivahendid aastatel 2027–2029 etapiviisiliselt Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu. Ühtlasi täpsustatakse meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni, kehtestades Tervisekassa soodustusega meditsiiniseadmetele maksimaalsed hinnalaed.

Eelnõu kohaselt muutub abivahendi vajaduse tuvastamine digitaalseks ning pabertõendid asenduvad meditsiiniseadme kaartidega, mida saavad edaspidi peale arstide välja kirjutada ka teised pädevad spetsialistid, nagu õed, ämmaemandad ning füsio- ja tegevusterapeudid. Lisaks saavad arst-residendid eelnõuga õiguse kirjutada ravimeid välja juba residentuuri esimesest aastast.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (926 SE), mille eesmärk on anda Konkurentsiametile õiguslikud alused, et teha digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel Euroopa Komisjoniga koostööd.

Kuigi mõlemad Euroopa Liidu määrused juba kehtivad, täpsustab eelnõu Konkurentsiameti volitusi ja loob nende rakendamiseks selgema riigisisese raamistiku. Eelnõu kohaselt võib amet osutada Euroopa Komisjonile abi määrustes sätestatud juhtudel ettevõtjate suhtes kontrolli läbiviimisel ja neile teabenõude esitamisel. Samuti saab amet kaasata ametiabi korras politsei, kui määruse alusel tehtava kontrolli raames on vaja kohaldada vahetut sundi.

Digiturgude määruse puhul antakse Konkurentsiametile ühtlasi volitus toetada vajadusel Euroopa Komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalve menetlust.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE), millega ajakohastatakse tarbijakrediidi reegleid, et tugevdada tarbijakaitset ja ennetada ülelaenamist.

Olulise muudatusena laiendab eelnõu tarbijakrediidi regulatsiooni niinimetatud „osta nüüd, maksa hiljem“ krediidilepingutele. Edaspidi peavad sellise nullintressiga laenu või järelmaksu pakkujad kontrollima krediidiriskide registrist, kas inimene saab endale laenamist lubada, esitama lepingueelse teabe ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid samamoodi nagu teiste krediiditoodete puhul.

Eelnõuga kehtestatakse tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks peetavatele registritele lisanõuded ning täpsustatakse ja täiendatakse vastutustundliku laenamise reegleid. Näiteks tuleb kaaslaenutaotlejate puhul edaspidi arvestada nende ühist tagasimaksevõimet, teatud juhtudel suunata tarbija võlanõustamisse ning teavitada teda automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamisest.

Eelnõuga võetakse kasutusele ühtne Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning nähakse ette, et tarbijatele peab igal ajal veebis või ka püsival andmekandjal kättesaadav olema tarbijakrediidilepingut puudutav üldine teave. Lisaks täpsustatakse nõudeid tarbijakrediidi reklaamile.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE), millega ajakohastatakse karistusõigust nii, et see kaitseks inimesi paremini vägivalla, sealhulgas tõsiste ähvarduste ning digivägivalla eest.

Muudatused puudutavad eelkõige juhtumeid, kus kahju ei pruugi väljenduda ainult füüsilises vigastuses. Näiteks täpsustatakse lähisuhtevägivalla ja ähvardamise regulatsiooni, et hõlmata ka ähvardusi seksuaalvägivalla, vabaduse võtmise, lähedase inimese kahjustamise või intiimse materjali avaldamisega. Samuti luuakse selgem vastutus seksuaalse sisuga piltide või videote nõusolekuta levitamise ja sellise materjali avaldamisega ähvardamise eest, sealhulgas juhul, kui materjal on töödeldud või loodud tehisintellekti abil.

Kehaline väärkohtlemine asendatakse juba karistusseadustiku vastava paragrahvi pealkirjas füüsilise ja vaimse tervise kahjustamisega, et see ei jätaks eksitavat muljet, nagu kaitseks säte üksnes inimese kehalist tervist. Samal ajal tõstetakse karistuse ülemmäär ühelt aastalt kahele aastale, et raskematele, julmematele või intensiivsematele väärkohtlemise juhtumitele oleks võimalik reageerida teo tegelikule raskusele vastavalt.

Eelnõu tugevdab ka nende inimeste kaitset, kes sõltuvad igapäevases elus teise inimese hoolest. Kui hooldaja jätab abivajaja teadlikult ja korduvalt ilma vajalikust abist või kohtleb tema inimväärikust alandavalt, peab riigil olema võimalus sekkuda enne, kui tekib raske tervisekahjustus või oht elule. Loomapidamise puhul võimaldavad muudatused paremini reageerida olukordadele, kus looma pidamine ohustab inimesi, vara või looma ennast, ning raskemate julma kohtlemise juhtumite puhul karmimalt reageerida.

Muudatuste eesmärk on suurendada kannatanute kaitset, ennetada raskemaid tagajärgi ja tagada, et karistusõigus vastaks paremini tänapäeva ühiskonnas ilmnevatele ohtudele.

Esimese lugemise läbis 52 Riigikogu liikme algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE), millega luuakse õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse.

Muudatuste kohaselt saab üle 18-aastane NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse. Samuti on eelnõu järgi võimalik nimetada ta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks. Algatajate sõnul aitab eelnõu suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväge valmisolekut.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1022 SE), millega täpsustatakse vanemahüvitise arvutamist enne ja pärast lapse sündi ning elatise nõude aegumise reegleid.

Eelnõu eesmärk on lahendada kaks probleemi, millest üks lähtub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi septembris tehtud määrusest. Selle kohaselt ei tohi Sotsiaalkindlustusamet naisele makstavat vanemahüvitist pärast lapse sündi ümber arvutada, vaid jagatavat vanemahüvitist tuleb alati maksta samas suuruses, nagu maksti enne lapse sündi. Muudatusega viiakse seadus Riigikohtu määrusega kooskõlla.

Teiseks reguleeritakse eelnõuga selgemalt riigile üle läinud elatisnõuete aegumist, et need ei aeguks enne, kui riigil tekib tegelik võimalus nõue võlgnikult sisse nõuda. Seadus näeb ette, et lapse õigus kohtu kaudu elatist nõuda aegub lapse täisealiseks saamisest 10 aasta möödudes, kuid seadus ei anna sellist ajalist puhvrit, kui elatisabi nõuab tagasi riik. Eelnõuga sätestatakse, et sarnaselt lapsele säilib nõudeõigus ka riigil.

Esimese lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE), millega soovitakse nimetada 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ning muuta see riigipühaks. Vastava ettepaneku tegid 2024. aasta kevadel 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni.

Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (980 SE), millega soovitakse suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud inimestele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšornobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud inimestele makstavat toetust.

Kui praegu on kord aastas makstav toetus 292 eurot, siis eelnõuga soovitakse tõsta see järgmisest aastast 350 eurole. Algatajate sõnul tuleks toetust suurendada, arvestades elukalliduse tõusu ja asjaolu, et toetust pole tõstetud alates 2023. aastast.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt ei hääletanud keegi, selle vastu oli aga 18 Riigikogu liiget.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel“ eelnõu (977 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus koostaks tegevuskava, et parandada laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavust ning toetada lapsevanemaid laste nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel.

Eelnõu kohaselt tulnuks valitsusel muu hulgas välja töötada laste ja noorte vaimse tervise teenuste rahastamismudel ning vaadata üle Tervisekassa hinnakiri, suurendada laste psühhiaatrilise ja muu laste vaimse tervise abi mahtu ning laiendada ambulatoorset abi. Muu hulgas sooviti eelnõuga, et loodaks üleriigiline praktiline nõuandeliin või tugitelefon ja koostataks veebipõhised juhendmaterjalid, mis annaksid selged ja seadmete kaupa kasutatavad juhised kahjuliku veebisisu piiramiseks ning lapse vanusest ja arengust lähtuvate ekraaniaja ja sotsiaalmeedia kasutuse ajaliste piirangute seadmiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna, Stig Rästa Eesti 200 ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Züleyxa Izmailova.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 41 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE), millega sooviti suurendada sünnitoetust ja lapsendamistoetust, et parandada perede majanduslikku toimetulekut ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi.

Eelnõuga sooviti tõsta sünnitoetus lapse kohta 1000, kaksikute sünni korral 3000 ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral lapse kohta 10 000 euroni. Lisaks sooviti 1000 euroni tõsta lapsendamistoetus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Õnne Pillak Reformierakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 40 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 23.02

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis esimese lugemise appeared first on Riigikogu.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on muudatuste eesmärk tagada, et loomade heaolu kaitse ei sõltuks üksnes inimeste heast tahtest, vaid selle taga oleksid selged ja tänapäevased nõuded.

„Varjupaikadesse ja hoiukodudesse jõuavad sageli teadmata terviseseisundiga loomad ning seetõttu peab seal olema korraldatud nii loomade heaolu, veterinaarne abi kui ka loomataudide leviku ennetamine. On oluline, et loomad saaksid olla turvalises keskkonnas ja neile tagatakse vajalik hoolitsus ning vajadusel meditsiiniline abi. Head pidamistingimused aitavad kaasa loomade tervenemisele, taastumisele ja uude koju jõudmisele,” ütles Kruuse.

Kruuse sõnul parandab uus regulatsioon koos loodava üleriigilise lemmikloomaregistriga võimalusi, et kaotatud loomad jõuavad kiiremini tagasi oma kodusesse. „Kahe seaduse koosmõjus jõuab loodetavasti ka rohkem hätta sattunud lemmikloomi, aga ka teadlikkust nende loomade seisundist inimesteni, kes just varjupaigast endale lemmikut võtta tahavad,” lisas Urmas Kruuse. Kruuse sõnul täpsustab seadus ka seda, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa anda.

Püsiva ketis pidamise keeld hakkab kehtima alates 2027. aastast sündinud koertele. Enne seda sündinud koerte pidajatele jääb üleminekuaeg. Ajutiselt võib koera ketis hoida seaduses nimetatud erandjuhtudel, sealhulgas meditsiinilise näidustuse, looma või inimese ohutuse ning looma agressiivsuse tõttu.

Varjupaikadele kehtestatakse tegevusloakohustus, et saada parem ülevaade Eestis tegutsevatest varjupaikadest ja tõhustada nende üle tehtavat järelevalvet. Individuaalset hoiukodu pakkuvad inimesed ei vaja tegevusluba, kui nad hoolitsevad abi vajava looma eest varjupaiga pidajaga sõlmitud lepingu alusel.

Seadus tugevdab ka veterinaararsti rolli eutanaasia põhjendatuse hindamisel. Veterinaararst peab tagama, et loom hukatakse ainult juhul, kui ellujäämine põhjustaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis ei ole enam võimalik. Sama põhimõte kehtib õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisundisse sattunud hulkuva looma puhul.

Lisaks täpsustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti võimalusi tagada nõuetele mittevastavates tingimustes peetava looma heaolu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral saab amet anda põllumajanduslooma isikule, kes on tema eest asendustäitmise korras hoolitsenud, või leida loomale muu nõuetekohase pidaja.

Samuti ajakohastatakse loomakaitseseaduse rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid ning keelatakse sõnaselgelt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse (899 SE) poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 11 ja erapooletu oli üks liige.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

The post Riigikogu tugevdab loomade heaolu kaitset ja järelevalvet appeared first on Riigikogu.

Seadusega soovitakse kaitsta inimesi pettuse ohvriks langemise eest ja pettureid ohjeldada. Pangad saavad võimaluse pettus tuvastada enne maksetehingu toimumist ja pettuseohu korral makse edasi lükata. Samuti saab pank edaspidi tehingust keelduda, kui on näha, et raha läheb tõenäoliselt petturile. Praegu pankadel makse peatamiseks õiguslikku alust ei ole.

Peale selle saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning RIA küberintsidentide käsitlemise osakonnaga CERT-EE. Muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha koostööd omavahel, PPA ja RIAga, aidates vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.

Parlament täiendas menetluse käigus seaduseelnõu, et seadus tagaks pettusekahtluse korral vastastikuse andmevahetuse õiguse ka krediidiandjate ja -vahendajate ning krediidiasutuste vahel, et oleks võimalik avastada ja välja selgitada krediidi andmisega seotud pettuseid.

Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. Enamik pettuseid algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu vajab pettuste tõhus ennetamine riigi ja erasektori koostööd. Erinevate petuskeemide ja küberturvalisuse nõuannetega saab tutvuda Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) lehel https://www.itvaatlik.ee/.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) (936 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

The post Riigikogu kiitis heaks finantspettuste ennetamise ja tõkestamise seaduse appeared first on Riigikogu.

„Eesti rändepoliitika on muidugi konservatiivne ja see, kuidas illegaalse immigratsiooniga tegeldakse, on konservatiivne,“ lausus peaminister. Ta toonitas, et ebaseaduslik ränne ei ole rändepoliitika osa ning sellega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kes peab ebaseaduslikult riiki saabunud isikud kinni ja korraldab nende tagasisaatmist.

Michal viitas, et alates juulist on PPA kinni pidanud umbes 360 välismaalast, Rae vallas asuvas kinnipidamiskeskuses viibib 241 inimest, alustatud on ligi 50 kriminaalmenetlust, mille raames on vahi alla võetud 11 kahtlustatavat ja kahele on kohus mõistnud vanglakaristuse. Ta lisas, et Lätile on alates juulist üle antud 134 välismaalast.

Peaministri sõnul tuleb keskenduda Euroopa Liidu välispiiri tugevdamisele, mitte uute piirikontrollide loomisele Schengeni ala sees. Ta märkis, et Eesti teeb Lätiga koostööd ning ESTPOLi üksus aitab Läti piiril rändesurvet tõkestada. Michal lisas, et PPA teeb tõhusat tööd, mis on muutnud Eesti kaudu Soome jõudmise ebaseaduslikele sisserändajatele keeruliseks ning smugeldajad on aru saanud, et Eesti kaudu läbipääsu ei ole.

Rääkides olukorrast Vene piiril, ütles peaminister, et seal on astutud erinevaid samme. „Me oleme lühendanud piiri lahtiolekuaegu, me oleme kehtestanud tollikontrolli ja üldjoontes on nii, et kui asutuste, kas siis sisejulgeoleku, välisluure ja erinevate asutuste hinnang tuleb, siis piiri ka suletakse,“ lausus Michal ja nentis, et vajadusel on PPA piiri ajutiselt sulgenud.

Michal märkis sedagi, et 2025. aastal oli registreeritud rändesaldo negatiivne: Eestisse saabus umbes 11 300 ja lahkus 12 000 inimest.

Peaminister Kristen Michal vastas Helir-Valdor Seedri küsimusele Eesti julgeoleku, Martin Helme küsimustele immigratsioonikriisi ning riigieelarve, Rain Epleri küsimusele Eesti majanduse olukorra ja tulevikuväljavaadete, Jaak Aabi küsimusele kütuste ja energia hinna kohta talveperioodil, Mart Maastiku küsimusele noorte ja eakate, Mart Helme küsimustele julgeolekupoliitika, Jaanus Karilaiu küsimusele segaduse kohta valitsuskabinetis ning Ants Froschi küsimusele julgeolekuasutuste volituste kohta.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras vastas Aivar Koka küsimusele reisijate veo ning Tõnis Lukase küsimusele regionaalpoliitika kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigikogu infotunnis käsitleti ebaseadusliku sisserände tõkestamist appeared first on Riigikogu.

Eleringi 2026.–2030. aasta investeerimiskava maht on 950 miljonit eurot, millest 232 miljonit eurot on kavandatud kriisivalmidusse. Kuni 2038. aastani planeeritud projektide kogumaksumus ulatub 3,4 miljardi euroni. Lisaks investeeringutele on Elering alustanud avalikku konsultatsiooni pikaajalise võimsusmehhanismi loomiseks, mille eesmärk on kindlustada pärast 2033. aastat Eesti elektrisüsteemile vajalik juhitav võimsus. Kavandatavas süsteemis võiksid vähempakkumistel osaleda nii olemasolevad ja uued tootmisüksused kui ka salvestus- ja tarbimise juhtimise lahendused. Hangitava võimsuse maht ja meetme kogumaksumus ei ole praeguseks veel selgunud.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul tuleb suurte energiajulgeoleku investeeringute puhul juba enne siduvate otsuste tegemist selgelt välja tuua nende kogukulu ja see, kelle kanda majanduslik risk lõpuks jääb.

„Varustuskindlusel on hind, kuid see hind ei saa kujuneda alles pärast otsuste tegemist. Kui kavandatakse miljarditesse ulatuvaid investeeringuid ja pikaajalisi võimsushankeid, peab riigil olema selge vastus kolmele küsimusele: mida täpselt ostetakse, kui palju see kokku maksab ja kes selle lõpuks kinni maksab. Energiajulgeolekut ei saa rajada Eesti majanduse konkurentsivõime arvelt,” ütles Reinsalu.

Avalikule istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk, Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets ja Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko.

Istung algab kell 8.30 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Erikomisjon arutab Eleringi kavandatavaid hankeid ja investeeringuid appeared first on Riigikogu.

Maaelukomisjon otsustas vastava ettepaneku teha majanduskomisjonile, kes on menetlemas valitsuse algatatud planeerimisseaduse muudatusi. Viimastega on plaanis luua strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks kiirendatud ja prognoositav menetluskord ehk ekspressrada, et parandada Eesti investeerimiskeskkonda, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, kliimaeesmärke ja energiajulgeolekut.

„Toidujulgeolek on osa julgeolekust. Tugev põllumajandus ja Eestis toodetud toit aitavad meil kriisides paremini toime tulla. Seepärast tuleb olulistele põllumajandusinvesteeringutele avada strateegiliste investeeringute ekspressrada. Kiirem ja arusaadavam menetlus annab ettevõtjatele kindluse oma plaane ellu viia ning aitab tugevdada Eesti toidutootmist,“ ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kruuse sõnul võivad suured investeeringud põllumajanduses tähendada näiteks tootmise laiendamist või uute tootmisvõimaluste loomist. Praegu võib selliste arenduste planeerimine ja kooskõlastamine võtta kaua aega.

„Ettevõtjal peab olema võimalik aru saada, millised sammud teda ees ootavad ja kui kaua need aega võtavad. Kiirem menetlus aitaks headel projektidel varem käivituda, säilitades samal ajal keskkonna- ja planeerimisnõuded,” lisas Kruuse.

Tänasel maaelukomisjonis toimunud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE) arutelul osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev, Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.

The post Maaelukomisjon: põllumajandus tuleb lisada strateegiliste investeeringute ekspressrajale appeared first on Riigikogu.

Kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna sõnul on oluline, et avalik-õigusliku organisatsiooni rahastamine oleks läbipaistev ja kaugelevaatav. „Eelnõu järgi tuleb edaspidi sõlmida nelja-aastane rahastamiskokkulepe, mida selle kehtimise ajal muuta ei saa. See suurendab ERRi kindlustunnet eelarve osas, teeb rahastamise etteaimatavaks ja võimaldab ERRil oma tegevusi pikemalt ette planeerida,“ lausus Kersna. Esimene pikaajaline kokkulepe tuleb eelnõu kohaselt sõlmida järgmise aasta sügisel aastateks 2028–2031.

Komisjoni liige Helle-Moonika Helme märkis, et eelnõu annab pikaajalise kindlustunde, mis aitab vast saavutada ka sõltumatust ja erapooletust. Ta toonitas, et sellist kindlustunnet väärivad ja usutavasti soovivad ka teised avalik-õiguslikud institutsioonid. „Näen siin võimalikku ebavõrdset kohtlemist, sest sellist stabiilset ressurssi vajaks peale Eesti Rahvusringhäälingu ka Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusraamatukogu,“ sõnas Helme. Ta lisas, et see küsimus väärib arutelu ja lahendamist, seda küll teiste seaduste kaudu.

Eelnõu näeb ette, et Eesti Rahvusringhääling ja valdkonna eest vastutav minister sõlmivad nelja-aastase rahastamise raamlepingu, kus on iga aasta kohta välja toodud toetuse suurus. Kokkulepitud toetust ei tohi raamlepingu kehtivuse jooksul vähendada. Samuti ei tohi vähendada uue nelja-aastase perioodi toetust, välja arvatud märkimisväärse majanduslanguse, riigikaitseliste vajaduste või muude erakorraliste asjaolude korral. Muudatus annab ERRile suurema rahastamiskindluse ja võimaluse oma tegevust pikemalt ette planeerida.

Teine oluline muudatus puudutab uute meediateenuste käivitamisele turumõju hindamise nõude kehtestamist. Kui ERR soovib käivitada uue meediateenuse või olemasolevat teenust tehnoloogiliselt edasi arendada ning see võib meediaturgu märkimisväärselt mõjutada, siis tuleb selle mõju konkurentsile ja teenuse nõudlusele hinnata. Mõju hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes võib Konkurentsiametilt küsida konkurentsianalüüsi. Hinnatakse ka seda, kas uus teenus vastab ERRi avalik-õiguslikele eesmärkidele.

Lisaks muutub eelnõuga ERRi peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku ametiaeg tähtajaliseks. Eelnõu järgi tuleb nende ametikohtade täitmiseks korraldada avalik konkurss ja nendesse ametitesse asujatega sõlmitakse kuni viieaastane tööleping. Erandina võib mõjuval põhjusel ametisse määrata inimese ilma konkursita üheks aastaks. Praegu ametis olijatega sõlmitud tähtajatud töölepingud on viieaastased alates 1. jaanuarist 2027.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele kultuuriminister Heidy Purga, Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ning loomingu osakonna meedianõunik Andres Jõesaar.

Komisjoni ettepanek on võtta valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1041 SE) esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 27. oktoobril ja esimene lugemine lõpetada.

The post Kultuurikomisjon saatis ERRi seaduse muudatused täiskokku appeared first on Riigikogu.

Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kogumaht 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4 miljardit ja kulude maht ligikaudu 20,2 miljardit eurot ning investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.

Eelarves vähendatakse märgatavalt eelarvepuudujääki, mis näeb ette riigi kulude vähendamise täiendavalt 250 miljoni euro võrra. Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKPst. Samuti jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe. Eelarve puudujääk suurendab järgmise aasta võlakoormust 2,3 miljardi euro võrra 28,3 protsendini SKPst.

Selleks aastaks oodatakse 2,5 protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3 protsendilist kasvu. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab 4 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini (2026 oli 35,5 protsenti, 2025 oli 36,2 protsenti).

Investeeringute kogumaht väheneb aastaga 9,6 protsenti, 1,3 miljardit eurolt 1,18 miljardi euroni, eelkõige investeeringute aastatevahelise ümber planeerimise tõttu. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2027. aastal eelmise aastaga võrreldes (võrdlusesse on arvestatud ka 2026. aasta lisaeelarve, millega suurendati finantseerimistehinguid 9,2 protsenti, peamiselt tingituna laenukohustiste suurenemisest ning osaluste võõrandamisest.

Majandusliku sisu järgi moodustavad 2027. aasta riigieelarve kuludest suurima osa muud tegevuskulud, mille maht on 5,82 miljardit eurot, ning muud toetused, mille maht on 5,68 miljardit eurot.

Võrreldes 2026. aastaga on kulude jaotus majandusliku sisu järgi üldjoontes sarnane. Muude tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning intressikulu ja muude finantskulude osakaal kogukuludest suureneb ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Majandamiskulude osakaal suureneb ligikaudu 0,2 protsendipunkti. Samal ajal väheneb muude toetuste ja tööjõukulude osakaal ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Käibemaksukulude ja riigisaladusega kaetud vahendite osakaal jääb ligikaudu samale tasemele.

2027. aastal moodustab sotsiaalmaks 29 protsenti ja käibemaks ligi neljandiku riigieelarve tuludest. Tulumaksude osakaal on viiendik ja mittemaksulised tulud moodustavad umbes seitsmendiku.

Kulud riigieelarves on esitatud nii majandusliku sisu kui ka tegevuspõhisuse järgi.

Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi, eelnõu menetlusest Riigikogu komisjonides andis ülevaate rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Andrei Korobeinik (KE), Martin Helme (EKRE), Aivar Kokk (I) ja Riina Sikkut (SDE).

Eelnõu arutelu jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub homme.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigikogus algas järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine appeared first on Riigikogu.