Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 30. septembril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE).

Eelnõuga nähakse ette, et lapsetoetuse suuruseks on alates esimesest lapsest 300 eurot kuus iga lapse kohta. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja teise lapse lapsetoetus 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus.

Muudatusega kehtestatakse kõigile lapsetoetust saavatele lastele ühetaoline 300 euro suurune kuutoetus sõltumata lapse sünnijärjekorrast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete  Züleyxa Izmailova, Andre Hanimägi, Jaak Aabi ja Tanel Kiige 1. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine kaitsevaldkonna finantsjuhtimise, lepinguliste kohustuste ja riigivara haldamise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (1040 OE).

Eelnõu kohaselt moodustatakse erakondade ülene uurimiskomisjon kaitsevaldkonna finantsjuhtimise, lepinguliste kohustuste ja riigivara haldamise asjaolude uurimiseks. Komisjon moodustatakse Riigikogus esindatud erakondade ning erakondadesse mittekuuluvate Riigikogu liikmete esindajast võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Sellest tulenevalt kuulub komisjoni igast fraktsioonist üks liige ning erakonda mittekuuluvate riigikogu liikmete seast üks esindaja. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

The post Menetlusse võeti eelnõu perehüvitiste seaduse muutmiseks appeared first on Riigikogu.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE), mille eesmärk on muuta Eestis sidetehniliste andmete kogumise korda ning tagada, et sideandmete säilitamine, tehtavad sideandmete päringud ja selle tulemusel saadud andmete kasutamine oleksid Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE). Muudatuste eesmärk on muuta täitemenetlus tõhusamaks, selgemaks ja ühtlasemaks ning vähendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Samuti soovitakse tagada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkus olukordades, kus täitekulude sissenõudmine on olnud seni ebapiisavalt reguleeritud.

Muudatustega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise korda, et muuta kaebeõiguse kasutamine kiiremaks ja selgemaks nii võlgnike kui ka kohtutäiturite jaoks. Täiendatakse ka täitemenetluse jätkamise korda pärast võlgniku surma, kuna kehtiv regulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus ning menetlused on sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma jäänud. Muudatuste eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivsete menetluste lõpetamist mõistliku aja jooksul.

Samuti antakse kohtutäiturile võimalus põhjendatud juhtudel piirata ajutiselt juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringute kohta, et vältida menetluse takistamist või vara varjamist enne täitmisteate kättetoimetamist. Eelnõuga täpsustatakse täitemenetluse kulude kandmise reegleid erinevates olukordades, sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel ning täitedokumendi tühistamise või nõude lõppemise korral.

Lisaks kehtestatakse selgem kord väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral tekkivate kulude kandmiseks, et vähendada võlgnike võlakoormust. Muudetakse ka elatise sissenõudmise tasustamise põhimõtteid eesmärgiga parandada elatise laekumist. Samuti tugevdatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja järelevalvepädevust kohtutäiturite tegevuse üle ning antakse koja juhatusele täiendavad võimalused ühtse ja õiguspärase praktika kujundamiseks. Eelnõu mõjutab erinevalt nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka pärijaid. Kuigi mõnes menetluses võib esialgne halduskoormus suureneda, peaksid selgemad reeglid ja väiksem vaidluste arv pikemas perspektiivis menetlusi lihtsustama ja koormust vähendama.

Tänasel istungil esimese lugemise läbinud valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1008 SE) soovitakse ettevõtluskeskkonna reegleid muuta paindlikumaks, samuti vähendada ühingute halduskoormust. Lihtsustatakse muu hulgas osanike ja aktsionäride koosolekute kvoorumi, osakapitali sissemakse, nõukogu koosolekute ning üldkoosoleku kutsete nõudeid. Samuti laiendatakse osanike ja aktsionäride õigust saada teavet ühingu ja selle tütarettevõtete kohta.

Oluliselt muudetakse osaühingu osade võõrandamise korda. Edaspidi saavad pooled ise kokku leppida, millal osa üle läheb ning osa üleminek ei sõltu enam äriregistri kandest. Äriregistris olev osanike nimekiri muutub deklaratiivseks ja seda hakkab pidama juhatus.

Uue võimalusena saab asutada erasihtasutuse ehk erahuvides tegutseva sihtasutuse vara hoidmiseks ja haldamiseks, näiteks perevara või talu järjepidevaks korraldamiseks. Samuti võimaldatakse sihtasutuse asutajal oma asutajaõigustest loobuda.

Laiendatakse ka äriregistri automatiseerimise võimalusi. Näiteks on edaspidi võimalik automatiseerida ärinime kontrolli, mis lihtsustab osaühingu asutamise protsessi veelgi.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE), millega kavandatakse muudatusi kriminaalmenetluse seadustikus, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, tõhustada ja lihtsustada rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd teiste ELi liikmesriikidega.

Esiteks lihtsustatakse teises liikmesriigis määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide (eelkõige liiklustrahvide) tunnustamist. Teiseks laiendatakse võimalusi tunnustada Eestis välisriigis mõistetud karistust. Kolmandaks kehtestatakse riigisisesed reeglid uue ELi määruse rakendamiseks, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Neljandaks täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE), millega viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi täiendatud ja ajakohastatud versiooniga. Tegemist on direktiivi versiooniga, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.

Eelnõu eesmärk on tagada karistusõigusliku sekkumise abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“ on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi järele. Värskeim ELi direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine, nende levitamine või kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle ohu.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Viis eelnõu läbisid esimese lugemise appeared first on Riigikogu.

Kell 14 algava ümbermatmise mälestustseremoonia viivad läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan ja Kaitseliidu Saaremaa maleva kaplan Hannes Nelis. Kõnega esinevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, Pukkide perekonna esindaja Kiku Pukk Härenstam, Korporatsioon Fraternitas Estica esindaja Paul Antsaar ja Eesti Advokatuuri esindaja Carri Ginter.

Pärgade, lillede ja küünalde asetamise järel toimub rahupaiga õnnistamine, millele järgnevad vaikusehetk ja seejärel aupaugud. Hauaplatsi juurde on rivistatud liputoimkonnad, tseremooniat saadab Kuressaare linnaorkester ning sellel osaleb ka Saaremaa Ühendatud Meeskoor.

Otto ja Agnes Puki lapselapse Otto Puki sõnul viis tema vanavanemate elutee nad sõja ja Eesti okupeerimise tõttu kodumaalt Rootsi ning sinna jäi aastakümneteks ka nende viimne puhkepaik. „Nende lugu ei ole ainult meie perekonna lugu – see on osa Eesti ajaloost. Minu vanaisa Otto Pukk oli silmapaistev Eesti riigitegelane ja advokaat. Lisaks tegutses ta Riigivolikogu esimehena, osales aktiivselt Eesti põrandaaluses vabadusvõitluses, oli üks Otto Tiefi valitsuse kujundajaid ja jätkas poliitilist tegevust paguluses. Ta oli ka Korporatsioon Fraternitas Estica auvilistlane ning vilistlaskogu pikaajaline esimees,“ ütles ta.

Eesti parlamentarismi ajaloos kuulub Saaremaalt Loona külast pärit Otto Richard Pukk (1900-1951) nende riigimeeste hulka, kelle tegevus ulatus läbi kõige keerulisemate aastate Eesti Vabariigi ajaloos. Vabatahtlikuna Vabadussõjas osalenu, juristi, ajakirjaniku ja poliitikuna oli kogu tema elu seotud Eesti riigi ja demokraatliku õiguskorra teenimisega.

1926. aastal valiti Pukk III ja 1932. aastal V Riigikogu liikmeks. 1938. aastal valitud VI Riigikogu alamkojas – Riigivolikogus – täitis ta esmalt teise abiesimehe ja alates 1939. aasta oktoobrist esimehe rolli ning just selles ametis jäi ta ajalukku kui Eesti Vabariigi viimase seadusliku parlamendi juht enne Nõukogude okupatsiooni.

Pukk tegutses põhimõttekindlalt Eesti põhiseadusliku riigikorra kaitsjana. 1940. aasta suvel, kui Nõukogude Liidu survel lavastati Eestis näilised parlamendivalimised ning alustati riigi annekteerimist, püüdis Pukk seadusliku Riigivolikogu esimehena toimuvat avalikult vaidlustada ja juhtida tähelepanu selle ebaseaduslikkusele. Selle eest ta vahistati, kuid tema tegevus kujunes sümboolseks näiteks vastupanust Eesti riikluse hävitamisele.

Teise maailmasõja ja okupatsioonide keerises oli Pukk koos Jüri Uluotsa, August Rei, Otto Tiefi ja teiste riigijuhtidega inimene, kes hoidis Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõtet. Ka 1944. aastal Rootsi põgenenuna jätkas ta tööd selle nimel, et maailm ei unustaks Eesti riigi olemasolu ning säiliks usk ja lootus iseseisvuse taastamisse. Tema tegevus aitas säilitada Eesti Vabariigi järjepidevust ajal, mil riik ise oli okupeeritud.

Pukk suri 1951. aastal, tema matusetalitus toimus Eesti Vabariigi 33. aastapäeval Stockholmi Metsakrematooriumi Püha Risti kabelis ja tema tuhaurn oli siiani hoiul Högalidi kirikuurnide panipaigas.

Fotod Otto ja Agnes Puki ümbermatmise mälestustseremooniast avaldatakse laupäeval Riigikogu fotoarhiivis (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

The post Eesti riigimees Otto Pukk maetakse ümber kodumaa mulda appeared first on Riigikogu.

Erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul vajab selgitamist, millistel analüüsidel põhineb valitsuse muutunud seisukoht Rail Balticu valmimistähtaja suhtes.

„Veel suvel kinnitas peaminister, et Rail Baltic valmib 2030. aastaks. Nüüd on valitsuse seisukoht muutunud ja räägitakse projekti valmimisest 2034. aastal. Tahame teada, kuidas antud otsus sündis ning millistel analüüsidel see põhineb,“ ütles Kovalenko-Kõlvart.

Tema sõnul on erikomisjon Rail Balticu riske käsitlenud korduvalt ning palunud ministeeriumilt ka erinevaid riskistsenaariume ja -analüüse. „Need analüüsid puudusid. Vaatamata Balti riikide juhtide avaldusele, mille kohaselt vajab Rail Baltic kümme miljardit eurot täiendavat rahastust, on Eesti valitsus välja öelnud, et ehitustempo aeglustamine on Eestile majanduslikult kasulikum ja odavam. Soovime näha vastavaid arvutusi. Samuti soovime teada, millel põhineb valitsuse kindlus saada täiendav 660 miljonit eurot EL rahast, kui selline kokkulepe puudub,“ kommenteeris Kovalenko-Kõlvart.

„Lisaks on avalikkuse ette jõudnud info, et Euroopa Liit nõuab tagasi ligi 300 000 eurot, mida Rail Baltic Estonia maksis 2024. aastal töötajatele tulemustasudeks. Komisjon soovib teada, mille eest ja miks maksti tulemustasusid ning kuidas Kliimaministeerium kontrollib Rail Baltic Estonia kulude põhjendatust ja Euroopa Liidu vahendite sihipärast kasutamist.“

Istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, OÜ Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.

Kell 14 algav avalik istung toimub ruumis L332 ja videosillas ning seda saab jälgida veebiülekandes. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Erikomisjon käsitleb avalikul istungil Rail Balticu tähtaegade muutmisega seotud riske appeared first on Riigikogu.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (887 SE), millega viiakse seadused vastavusse Euroopa Liidu kalanduskontrolli uuendatud reeglitega.

Uute nõuete kohaselt muutub kalapüügiandmete kogumine ja esitamine täpsemaks ning kala liikumine peab olema digitaalselt jälgitav kogu tarneahela ulatuses ehk alates püügist kuni turustamiseni. Samuti laiendatakse järk-järgult kalalaevade asukohajälgimise süsteemi kasutamist ning tugevdatakse järelevalveasutuste võimalusi rikkumiste avastamiseks.

Muudatused puudutavad eelkõige kutselist merekalapüüki ja kalandussektoris tegutsevaid ettevõtjaid. Kala kaalumisega seotud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2027, mootorivõimsuse pideva mõõtmisega seotud säte 10. jaanuaril 2028 ning kõigi alla 12 meetri pikkuste merel kasutatavate kalalaevade asukohajälgimise kohustus hiljemalt 1. jaanuaril 2030.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Kruuse Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja selle vastu hääletas 24 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (888 SE), mille eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust.

Seadusega kaotatakse dubleerivad kohustused, vähendatakse aruandlust ja muudetakse tööohutuse süsteem selgemaks, säilitades samal ajal töötajate kaitse. Muu hulgas täpsustatakse esmaabi korraldust, võimaldades ettevõtete ühiseid lahendusi, ning nähakse ette, et tööandja ei pea inspektsiooni enam töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku määramisest teavitama. Samuti ei pea alla 10 töötajaga ettevõte esitama töökeskkonna riskianalüüsi ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Tööandjate halduskoormust vähendatakse ka seoses lähetatud töötajatega.

Järelevalve tõhustamiseks saab Tööinspektsioon seadusega ligipääsu töötamise registri ja töövõtuahela andmetele, mis aitab tõhusamalt tuvastada varjatud tööd ja rikkumisi, eriti ehitussektoris.

Menetluse käigus tehti seadusesse muudatused, mille kohaselt teeb isa- ja emapuhkusest tulenevaid töötamise peatumise kandeid töötamise registrisse edaspidi Sotsiaalkindlustusamet, kellel on vajalikud andmed niikuinii olemas. Nii välditakse vajadust andmeid täiendavalt edastada ja mitu korda sisestada.

Samuti parandatakse muudatustega ebatäpsus maksukorralduse seaduses. Seaduse kohaselt saab Statistikaamet maksuandmeid, et teha riiklikku statistikat. Muudatusega lisatakse maksuandmete jagamise aluste hulka soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmine. Statistikaamet saab tööandja taotlusel soolise palgalõhe ehk palgapeegli näitajate arvutamise ülesande, tööandjatele muudatusega uut andmete edastamise kohustust ei kaasne.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik.

Seaduse vastuvõtmist toetas 59 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (935 SE), millega soovitakse tugevdada teist pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks.

Seadus näeb ette, et teisest sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba viie aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saavad muudatuste jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks.

Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist – edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga teisest sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Pärast osalist väljavõtmist saab samuti uuesti koguma hakata viie aasta möödudes.

Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust teise samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. Teise sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: teisest sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.

Seaduse kohaselt jõustuvad muudatused 1. novembril, osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine aga 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak Reformierakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 56 ja üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Vastu võeti kolm otsust

Riigikogu võttis vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (1014 OE), millega nimetati Riigikontrolli tegevust kontrollima AVAC Audit OÜ.

Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab audiitori parlament rahanduskomisjoni ettepanekul. Ettepanekut tehes lähtus komisjon Riigikontrolli korraldatud hankemenetluse tulemustest.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (1027 OE), millega nimetati ERRi nõukogu uuteks valdkonna asjatundjatest liikmeteks Veronika Kalmus, Merit Kopli ja Marek Tamm.

Kultuurikomisjon asus ERRi nõukokku uusi eksperte otsima seoses suve hakul vastu võetud seadusega, mille järgi peab ERRi nõukogus olema rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjaid rohkem kui Riigikogu fraktsioonide esindajaid. Kuna parlamendis on praegu kuus fraktsiooni, siis tuli olemasolevale neljale juurde otsida kolm asjatundjat.

Komisjon kuulutas ERRi nõukogu kolme uue tunnustatud asjatundjast liikme leidmiseks välja avaliku konkursi. Tähtajaks andis oma kandideerimissoovist teada 40 kandidaati, kellest tingimustele vastas 38. Nende kandidaatide vahel toimus kultuurikomisjonis hääletus, kus suurima toetuse said Kalmus, Kopli ja Tamm.

Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete volituste tähtaeg on viis aastat. Valdkonna asjatundjast liikmed on veel Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner. Samuti kuulub ERRi nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist kuni Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmist toetas 58 ja selle vastu oli 24 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Kohtute nõukogu liikmete nimetamine“ (1023 OE), millega nimetati loodavasse kohtute nõukogusse Riigikogu liikmed Lea Danilson-Järg ja Madis Timpson.

Oktoobris tööd alustava kohtute nõukogu põhiülesanne on suunata kohtusüsteemi strateegilist juhtimist ning sinna kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat ning õiguskantsler ja valdkonna eest vastutav minister või nende esindajad.

Kohtute nõukogu loomise näeb ette tänavu juunis vastu võetud seadus, millega tehti kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi nii kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses kui ka kohtulõivudes. Muu hulgas on muudatuste eesmärk tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist.

Otsuse vastuvõtmist toetas 66 Riigikogu liiget.

Vastu võeti kaks avaldust

Riigikogu võttis vastu 67 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks“ (1015 AE), kus kinnitab Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutab, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas.

Riigikogu kutsub liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.

Avalduses kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.

Riigikogu mõistab hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.

Riigikogu rõhutab avalduses jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.

Riigikogu kutsub lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab avalduses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eerik-Niiles Kross Reformierakonna ja Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel pidas kõne Henn Põlluaas.

Avalduse vastuvõtmist toetas 78 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu ka 29 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ (915 AE), kus kirjeldatakse 1934. ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus, allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord.

Riigikogu mõistab avalduses hukka tollase tegevuse Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitab põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis. „Praeguses geopoliitilises olukorras, kus nii regionaalne kui ka globaalne ebakindlus on Eesti seisukohast üha kasvanud, on Riigikogu avaldus kaalukas viis meenutada ajaloo õppetunde, samuti toonitada rahvusliku üksmeele olulisust,“ märkisid esitajad.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Jaanus Karilaid, Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Eerik-Niiles Kross ning Keskerakonna fraktsiooni nimel osales läbirääkimistel Leo Kunnas.

Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 28 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis 11 eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (1019 SE), mis täpsustab riigi kulude mahtu.

Eelnõu kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad kuus miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot, kuid kulude ja investeeringute kogumaht eelnõuga ei muutu.

Lisaeelarve eelnõuga muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa eelnõust valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenesid 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 28, vastu aga 50 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE), mille eesmärk on vähendada kulusid harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ning toetada heategevusfonde selliste ravimite ostmisel.

Eelnõuga soovitakse luua uus toetuse liik, mis võimaldaks toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid annetuste eest harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite ostmisel, et parandada ravi kättesaadavust. Eelnõu kohaselt saaks Tervisekassa hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele ravimite ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik ja Isamaa fraktsiooni nimel pidas kõne Aivar Kokk.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid täiskogu seda ei toetanud. Tagasilükkamise poolt oli kaks, vastu aga 74 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE), millega korraldatakse ümber rehabilitatsiooniteenus.

Eelnõu eesmärk on lihtsustada inimese teekonda abini, viia rehabilitatsiooniteenuse sisu inimese abivajadusega kooskõlla ning vähendada dubleerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. Seletuskirja kohaselt on praegune rehabilitatsiooniteenus sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel killustunud, teenuse saamine on sõltunud formaalsetest hindamistest, sarnase sisuga teenuseid pakutakse kahes valdkonnas ning nende rahastus ja korraldus toimub erinevatel alustel.

Eelnõu kohaselt suunatakse inimene teenusele tema terviseseisundist tuleneva rehabilitatsioonivajaduse alusel. Edaspidi suunab e-konsultatsiooni õigusega tervishoiutöötaja inimese rehabilitatsioonimeeskonnani, mis koosneb eriarstist või õest, vaimse tervise asjatundjast, füsioterapeudist, logopeedist või tegevusterapeudist, sotsiaaltöötajast ja teistest asjatundjatest, kes hindavad vajadust teenuse järele ja osutavad seda selle püsimiseni.

Eelnõu näeb ette, et alates 2027. aasta 1. oktoobrist integreeritakse rehabilitatsiooniteenus tervishoiusüsteemi ning selle korraldamine ja rahastamine viiakse Sotsiaalkindlustusametist üle Tervisekassasse.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Jaanus Karilaid, Eesti 200 fraktsiooni nimel pidas kõne Diana Ingerainen ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines Tanel Kiik. Sõna võttis ka Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE), millega seotakse praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks ning parandatakse abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge.

Praegu on tervishoid peamiselt riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel, mistõttu võivad erinev töökorraldus ja puudulik andmevahetus põhjustada abi hilinemist või dubleerimist.

Eelnõuga moodustatakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud ning igasse piirkonda luuakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon ehk TERVIK, mis ühendab omavalitsused, perearstid ja haiglad. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koostöö, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele.

Eelnõu kohaselt luuakse keerulise teenusevajadusega inimestele koordinatsiooniteenus. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib tugi- ja terviseteenuseid ja infovahetust. Terviseteejuhid hakkavad mitme kroonilise tervisemurega inimesi aitama läbi tugiteenuste rägastiku ja inimene jõuab varem abini.

Seletuskirja järgi luuakse piirkondlikud TERVIKud 1. novembriks 2027 ning terviseteejuhtide töö käivitub 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot ning reformi tasuvusajaks on hinnatud neli aastat.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE), mille eesmärk on kiirendada keskkonnamõju hindamise menetlust ning vähendada arendajate, tegevuslubade andjate ja menetluses osalevate asutuste halduskoormust.

Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud ning lihtsustatakse keskkonnamõju hindamise protsessi. Näiteks saab teatud juhtudel ära jätta keskkonnamõju hindamise programmi ehk lähteülesande koostamise, kui varasemate samalaadsete hindamiste põhjal on mõju ulatus ja olemus juba teada. See võib lühendada menetlust kuni viis kuud.

Samuti muudetakse eelnõuga keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse reegleid. Mitme tegevuse puhul asendatakse automaatne hindamiskohustus eelhinnangu andmise kohustusega, et põhjalik keskkonnamõju hindamine toimuks ainult siis, kui olulise mõju oht seda tegelikult nõuab. Samuti ühtlustatakse eelhinnangu koostamise korda, mis aitab kiiremini otsustada, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik.

Lisaks parandatakse eelnõuga avalikkuse kaasamist, viies keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku perioodi sisse. Muudatuste eesmärk on kiirendada arenduste elluviimist ja muuta menetlused selgemaks.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988 SE), millega ratifitseeritava kokkuleppe eesmärk on aidata kaasa väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele.

Kokkuleppe näol on tegu esimese üleilmse õigusliku raamistikuga bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks merealadel, mis ei asu ühegi riigi jurisdiktsiooni all. Sellised alad võtavad enda alla peaaegu kaks kolmandikku maailmamerest, hõlmates avamerd ja selle merepõhja, kus leidub elusloodusvarasid ja potentsiaalselt väärtuslike loodusvaradega maardlaid.

Eesti, Euroopa Liit ja teised liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe 2023. aasta septembris, kokku on leppega tänavu juuli lõpu seisuga ühinenud 92 riiki.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (948 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, et tugevdada võrdõigusasutuste rolli ja parandada inimeste kaitset diskrimineerimise eest. Eestis puudutavad muudatused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning tema kantseleid.

Eelnõu laiendab voliniku õigusi ja ülesandeid: volinik saab edaspidi esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte soovil diskrimineerimisvaidlusi, koguda põhjalikumat statistikat ning teha rohkem teavitus- ja ennetustööd. Samuti sätestatakse nõuded teenuste ja teabe kättesaadavusele ning rõhutatakse vajadust arvestada põimdiskrimineerimise mõjuga.

Eelnõu tugevdab ka voliniku institutsionaalset sõltumatust, täpsustades tema ametisse nimetamise korda ja eelarvega seotud tagatisi.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE), mille eesmärk on kiirendada planeerimis- ja ehitusmenetlusi.

Eelnõuga kujundatakse ümber Maa- ja Ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega. Samuti täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende ulatust ja vajalikkust ning kehtestatakse selgemad tähtajad nii planeeringu algatamiseks kui ka menetluse vaheetappideks.

Menetluste läbipaistvuse suurendamiseks hakatakse eelnõu kohaselt detailplaneeringu algatamise taotlusi esitama planeeringute andmekogu kaudu. Lisaks sätestatakse põhimõte, et menetluses osalevad asutused peavad esitama oma ettepanekud ja märkused võimalikult varases etapis, et vältida hilisemaid viivitusi.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE), millega muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule.

Eelnõuga täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma.

Samuti viiakse eelnõuga sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele.

Esimese lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE), mis kehtestab seaduse tasemel huvide konflikti vältimise reeglid Eesti Pangas.

Eelnõu võimaldab rakendada Euroopa Keskpanga suunist osas, mis puudutab huvide konflikti vältimist ja ametijärgse tegevuse piiranguid. Selleks nähakse ette võimalus piirata turutundlikule teabele regulaarset juurdepääsu omavate töötajate finantstehinguid ning kohaldada pärast teenistus- või töösuhte lõppemist ooteaega. Samuti luuakse eelnõuga õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega kaasneb kõrgendatud usaldusnõue.

Lisaks kaasajastab eelnõu teisi Eesti Panga seaduse sätteid, täpsustab pädevusjaotust ning ajakohastab Eesti Panga kapitali ja reservide regulatsiooni.

Esimese lugemise läbis ka Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE), millega soovitakse lubada mootorrattad ühissõidukiradadele.

Eelnõu kohaselt laiendatakse ühissõidukiraja kasutamise õigust ka mootorratastele, et muuta liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks.

Algatajate sõnul võimaldab muudatus olemasolevat teetaristut tõhusamalt kasutada ega avalda negatiivset mõju ühistranspordi toimimisele. Nende sõnul on muudatus kooskõlas ka üldise suunaga soodustada ruumisäästlikumaid ja paindlikumaid liikumisviise linnaliikluses.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks“ eelnõu (912 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus töötaks välja ja esitaks Riigikogule eelnõu, et luua Eestis finantsombudsmani institutsioon.

Esitajate hinnangul oleks finantsombudsmani institutsiooni loomine vajalik, et tagada inimestele ja ettevõtjatele parem, kiirem ja kättesaadavam võimalus lahendada finantsteenustega seotud vaidlusi. „Finantsombudsmani ülesanne oleks lahendada finantsteenuse kliendi ja finantsteenuse osutaja vahelisi vaidlusi kohtuväliselt, sõltumatult, kiiresti ja inimestele jõukohase kuluga,“ ütlesid nad.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 15 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Ettekandja puudumise tõttu jäi kolmapäevasel istungil ära valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE) esimene lugemine. Algselt pidi eelnõu esimene lugemine toimuma teisipäeval, kuid tööaja lõppemise tõttu lükkus see kolmapäevasesse päevakorda.

Istung lõppes kell 00.17

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigikogu võttis vastu kolm seadust, kolm otsust ja kaks avaldust appeared first on Riigikogu.

Riigikogu kutsub liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.

Avalduses kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.

Riigikogu mõistab hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.

Riigikogu rõhutab avalduses jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.

Riigikogu kutsub lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab avalduses.

Avalduse vastuvõtmist toetas 78 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu 67 liiget esitasid Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks“ eelnõu (1015 AE) menetlusse 16. septembril.

Riigikogu varasemad avaldused Ukraina toetuseks

The post Riigikogu tegi avalduse Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks appeared first on Riigikogu.

Kultuurikomisjon asus ERRi nõukokku uusi eksperte otsima seoses suve hakul vastu võetud seadusega, mille järgi peab ERRi nõukogus olema rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjaid rohkem kui Riigikogu fraktsioonide esindajaid. Kuna parlamendis on praegu kuus fraktsiooni, siis tuli olemasolevale neljale juurde otsida kolm asjatundjat.

Komisjon kuulutas avaliku konkursi ERRi nõukogu kolme uue tunnustatud asjatundjast liikme leidmiseks välja 17. augustil. Kandideerima oodati ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjaid, kelle teadmised, kogemused, saavutused ja sõltumatu hinnang aitaks kaasa ERRi eesmärkide elluviimisele ning nõukogu ülesannete täitmisele.

Tähtajaks, 7. septembriks, andis oma kandideerimissoovist teada 40 kandidaati, kellest tingimustele vastas 38. Nende kandidaatide vahel toimus kultuurikomisjonis 21. septembril hääletus, kus suurima toetuse said Veronika Kalmus, Merit Kopli ja Marek Tamm, kes kõik on komisjoni esimehe Liina Kersna sõnul usaldusväärsed ja sõltumatud eksperdid.

Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete volituste tähtaeg on viis aastat. Valdkonna asjatundjast liikmed on veel Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner. Samuti kuulub ERRi nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist kuni Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (1027 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 24 Riigikogu liiget.

The post Riigikogu nimetas ERRi nõukokku uued liikmed appeared first on Riigikogu.

Eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud kalanduse kontrollimääruse nõuetega. Selleks muudetakse kalapüügiseadust, karistusregistri seadust, kalandusturu korraldamise seadust ja riigilõivuseadust. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi selgituse kohaselt ei kehtestata seadusemuudatusega uusi ELi kontrollimäärusest sõltumatuid kohustusi, vaid luuakse riigisisene õiguslik raamistik kontrollimääruse nõuete rakendamiseks ning määruses lubatud erandite ja lihtsustuste kasutamiseks.

Seaduse eelnõu menetlust juhtinud maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse selgitas, et kalanduse kontrollireegleid uuendatakse kogu Euroopa Liidus ning Eesti peab oma seadused nende nõuetega kooskõlla viima. „Mõistan ka osa kalandussektori muret, et mitte kõik ei pruugi olla ideaalne, aga seaduse vastuvõtmine oli vajalik, et saaks meie kaluritele läbi rääkida ka vajalikud erandid seaduse rakendamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks,” ütles Kruuse.

Uute nõuete kohaselt muutub kalapüügiandmete kogumine ja esitamine täpsemaks ning kala liikumine peab olema digitaalselt jälgitav kogu tarneahela ulatuses alates püügist kuni turustamiseni. Samuti laiendatakse järk-järgult kalalaevade asukohajälgimise süsteemi kasutamist ning tugevdatakse järelevalveasutuste võimalusi rikkumiste avastamiseks.

Muudatused puudutavad eelkõige kutselist merekalapüüki ja kalandussektoris tegutsevaid ettevõtjaid. ELi kontrollimääruse nõuded kohalduvad järk-järgult. Osa muudatustest hakkas kehtima juba 2024. aastal, suurem osa uutest nõuetest käesoleva aasta jaanuarist ning järgmised kohustused rakenduvad aastatel 2027–2030. Eelnõu kohaselt jõustuvad kala kaalumisega seotud muudatused 1. jaanuaril 2027, mootorivõimsuse pideva mõõtmisega seotud säte 10. jaanuaril 2028 ning kõigi alla 12 meetri pikkuste merel kasutatavate kalalaevade asukohajälgimise kohustus hiljemalt 1. jaanuaril 2030.

ELi kontrollimääruse nõuetekohaselt rakendamata jätmine võib kaasa tuua Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse.

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (887 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 47 ja vastu 24 oli saadikut.

The post Riigikogu muutis kalapüügiseadust appeared first on Riigikogu.

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder küsis infotunnis peaminister Kristen Michalilt, miks ei ole Eesti sulgenud Eesti–Venemaa kontrolljoont Narvas, Luhamaal ja Koidulas samas, kui Soome on piiri sulgenud ja Lätil on raskusi Läti–Valgevene kaitsmisega ning sealkaudu on viimastel kuudel ja nädalatel Eestisse saabunud hulgaliselt ebaseaduslikke piiriületajaid. „Miks valitsus ei sulge täielikult praeguses olukorras kontrolljoont Venemaaga ega suuna täiendavat ressurssi Läti suunas, kus abi on vajalik?“ küsis ta.

Peaminister kinnitas vastuseks, et Eesti–Vene piir ei ole tavapärases mahus avatud. „Me oleme piiriületust oluliselt piiranud, osa piiripunkte on suletud, teiste lahtiolekuaeg on lühendatud. Inimesed ja kaup kohtuvad kõik tollikontrolliga. Lisaks oleme maanteepiiripunktide aega lühendanud vastuseks Venemaa ebamõistlikule käitumisele,“ selgitas Michal ja tõi näiteks 7. septembril Luhamaa piiripunkti sulgemise seal aset leidnud intsidendi tõttu. „Kui sellises piiripunktis tekib probleem, siis see piiripunkt kohe suletakse. Ja seda me oleme ka teinud,“ sõnas ta. „Oleme võimelised need punktid kiiresti sulgema ja see kõik käib vastavalt sellele, milline on Eesti riigi julgeolekupoliitika ja milline on ohuhinnang.“

Michal kinnitas, et Euroopa Liidul peab olema tugev välispiir, seda tuleb kaitsta ja vajadusel aidata selles oma liitlasi. „Me toetame oma liitlasi ja muu hulgas on näiteks meie politseiüksused läinud Läti piirile tuge tegema.“

Peaminister lisas, et ei soovita kellelgi Venemaale minna. „Ühelgi täiemõistuslikul inimesel sinna minna ei tasu. See on olnud ka meie aktiivne soovitus,“ sõnas ta.

Samuti vastas peaminister küsimustel riigieelarve, julgeoleku, energiakandjate hinnatõusu ja riigieelarve, peaministri vastutuse ning poliitilise kultuuri ja otsuste läbipaistvuse kohta.

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas küsimustele Reformierakonna retoorika ja eelarve riskide varjamise kohta. Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo vastas küsimusele kliimaseaduse ja majanduse konkurentsivõime kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Infotunnis arutati Eesti ja Venemaa vahelise piiri sulgemise üle appeared first on Riigikogu.

Riigikontroll leidis, et kuigi riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt riigi finantsseisundit ning majandustehingud on üldjoontes tehtud seadustega kooskõlas, esineb puudusi eelseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamises ja seires. Samuti juhtis Riigikontroll tähelepanu sellele, et eelarvejääkide ülekandmisel ei ole alati järgitud kehtivaid nõudeid ning valitsuse sihtotstarbelise reservi kasutamise korraldus raskendab riigi raha kasutamise jälgimist ja hindamist.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul saab Riigikogu teha vastutustundlikke eelarveotsuseid vaid siis, kui tal on täielik ülevaade riigi võetud kohustustest ning kindlus, et eelarveraha kasutatakse kooskõlas parlamendi tahtega. „Riigikontrolli tähelepanekud puudutavad küsimusi, mis lähevad eelarvepoliitilise otsustusõiguse tuumani. Komisjoni istungil ootame selgitusi, kuidas tagatakse usaldusväärsed andmed, parem ülevaade tulevikukohustustest ning välditakse olukordi, kus eelarve kasutamise tegelik pilt erineb Riigikogus kinnitatust,” sõnas Reinsalu.

Istungile on kutsutud Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali, sama ministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse nõunik Kaisa Rosin ja eelarvearenduste osakonna nõunik Sille Preimer, Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna juhataja-riigi pearaamatupidaja Juta Maar ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Avalik istung algab kell 8.30 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Erikomisjon arutab Riigikontrolli tähelepanekuid riigi finantsjuhtimise kohta appeared first on Riigikogu.