„Nüüdseks on tunnistatud, et kehtestatud hankeprotseduure ei järgitud, kuid siiani puudub selge vastus, miks neist kõrvale kalduti ja kes vastavad otsused tegi. Samuti pole suudetud dokumentaalselt näidata, kuidas jõuti konkreetsete lepingupartneriteni ning kas ja milline taustakontroll neile tehti,“ ütles Kovalenko-Kõlvart.

Tema sõnul vajavad selgitamist ka Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse toonaste juhtide vastukäivad kirjeldused otsustusprotsessist. „Ühed ütlevad, et riskid ja olulised otsused lepingute osas käisid läbi ministeeriumi juhtkonna, teised kirjeldavad ministeeriumi rolli oluliselt piiratumana. Riigikogu ülesanne on välja selgitada, kuidas otsused tegelikult sündisid ning kes neid kooskõlastas.“

Komisjon soovib istungil saada vastuseid ka küsimustele, miks jätkati uute lepingute sõlmimist ja ettemaksete tegemist olukorras, kus varasemad tarned ei olnud veel toimunud, ning kui suur on lepingute kogusumma ja risk, et see jääb Eesti maksumaksja kanda.

Istungile on kutsutud Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Kaitseministeeriumi endine kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja Asko Kivinuk, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Kell 10 algav avalik istung toimub ruumis L333 ja videosillas ning seda saab jälgida veebiülekandes. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Erikomisjon käsitleb avalikul istungil kaitsevaldkonna finantsjuhtimist ja hangete läbipaistvust appeared first on Riigikogu.

Visiidil arutatakse koos Ukraina parlamendi ja valitsuse esindajatega Ukraina reformipüüdlusi, sealhulgas kaitsevaldkonna juhtimist ja kaitsehankeid, parlamentaarset järelevalvet ja korruptsiooni ennetamist. Samuti räägitakse sõja strateegilistest ja operatiivsetest õppetundidest, sõjalisest innovatsioonist ning Ukraina kaitsetööstuse arengust, sealhulgas võimalustest tihendada koostööd NATO riikidega. Aruteludest võtavad osa ka Ukraina relvajõudude ja kaitsetööstusettevõtete esindajad.

Kriitilise taristu kaitsmist ja ühiskondliku vastupanuvõime tugevdamist arutab Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu delegatsioon koos Ukraina taristuministri Mõkola Kalašnõkiga. Saadikutel on kohtumised ka asevälisministri Oleksandr Mištšenko ja aseenergiaministri Anatoli Kutsevoliga.

Mihkelsoni juhitavasse delegatsiooni kuuluvad NATO Parlamentaarse Assamblee asepresidendid Alberto Losacco ja Mikko Savola ning Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu liikmed Itaalia, Leedu, Portugali, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Türgi ja Ühendkuningriigi parlamendist.

Pärast parlamentidevahelise nõukogu visiiti osaleb Mihkelson Kiievis toimuval Jalta Euroopa Strateegia aastakohtumisel, millest võtavad osa ka Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross ja Mati Raidma.

The post Mihkelson on Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu visiidil Kiievis appeared first on Riigikogu.

„Hiljutisel istungil ei saanud komisjon ammendavaid vastuseid küsimustele, mis puudutavad vahendamislepingute sõlmimist, nende täitmise kontrolli ja riigile võetud võimalikke kohustusi. Riigikogu ülesanne on välja selgitada, kuidas tagatakse, et kaitsevõime tugevdamiseks eraldatud vahenditega käiakse ümber läbipaistvalt ja heaperemehelikult,” kommenteeris Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Istungile on kutsutud Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher ning keskuse peadirektori asetäitja Asko Kivinuk ja õigusvaldkonna juht Merle Vilu.

Avalik istung algab kell 13 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigieelarve kontrolli erikomisjon jätkab arutelu kaitsevaldkonna finantsjuhtimise ja vahendamislepingute üle appeared first on Riigikogu.

„Muu hulgas tuleb välja selgitada asjaolud, mille alusel otsustati maksta 70 miljonit eurot India kaitsetööstusele, mis pole seni tootnud ühtegi mürsku. On tõsised vasturääkivused ses osas, kuidas see otsus kujunes, kes sellest lepingust ja kaasnevatest riskidest teadsid ning kas lepingutele andsid oma heakskiidu ka kaitseminister ja Kaitseministeeriumi kantsler. Kaitsevaldkonna esindajad püüavad vastutuse veeretada mujale, sealhulgas endistele juhtidele.“

„Eesti maksumaksja panustab kaitsevaldkonda miljardeid eurosid. Selle raha kasutamine peab olema väga efektiivne, põhjendatud ja läbipaistev. On äärmiselt murettekitav, et raha kasutamise osas on juba pikemat aega kestnud segadus – sedavõrd, et prokuratuur alustas mullu Riigikontrolli toonases auditis toodu tõttu kriminaalmenetlust,“ sõnas esimees.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul soovib erikomisjon teada saada, kes selle segaduse eest tegelikult vastutab, kuidas otsused kujunesid ning miks jäid Riigikontrolli korduvad hoiatused ja tähelepanekud asjakohase reaktsioonita.

Istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, riigi peaprokurör Astrid Asi, riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Gerli Eisberg, Riigikaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, juhataja nõunik Martin Hurt ja strateegilise kommunikatsiooniosakonna teabeohvitser kapten Martin Hiir.

Avalik istung algab kell 10 ruumis L332 ning seda saab jälgida veebiülekandes. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Erikomisjon arutab avalikul istungil korruptsiooniohte kaitsevaldkonnas appeared first on Riigikogu.

Eelnõu näeb ette netikasiinodele antud maksulangetuse tühistamise ja sellele eelnenud maksumäärade taastamise. Maksumääraks sätestatakse 7 protsenti. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Ester Karuse ja Andre Hanimäe 2. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine kaitsevaldkonna finantsjuhtimise, lepinguliste kohustuste ja riigivara haldamise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (985 OE).

Eelnõu näeb ette moodustada erakondade ülene uurimiskomisjon kaitsevaldkonna finantsjuhtimise, lepinguliste kohustuste ja riigivara haldamise asjaolude uurimiseks. Komisjon moodustatakse Riigikogus esindatud erakondade võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Sellest tulenevalt kuulub komisjoni igast fraktsioonist üks liige.

Uurimiskomisjoni moodustamise eesmärk selgitada välja Riigikontrolli poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiste puuduste asjaolud ja põhjused ning teostada parlamentaarset kontrolli riigi raha ja vara kasutamise üle. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

The post Menetlusse võeti eelnõu netikasiinodele antud maksulangetuse tühistamiseks appeared first on Riigikogu.

Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget, ristiga märgistamata hääletamissedeleid oli seitse.

Ülle Madise kandidatuuri esitasid 75 Riigikogu liiget.

Valitud Vabariigi President Ülle Madise tänas toetuse ja usalduse eest. „Annan oma parima, et seda usaldust väärida!“

Istungi alguses esines presidendikanditaat Ülle Madise ettekandega, milles ta rõhutas, et vajame üldse palju rohkem usaldust. „Me kõik oma eludes. Ärgem tahtkem, et keegi ülevalt ütleb, kuidas elada, mõelda ja tunda. Pole ju nii ja pole ka võimalik, et riik teab kõige paremini, kuidas elada ja hingata, kuidas ette võtta. Ettevõtmist tunnevad need, kes ette võtavad,“ ütles Madise.

„Eesti on kogu Euroopa, kogu vaba lääne julgeoleku eesliin. See liin püsib, sest eelkäijail oli tarkust taastada iseseisvus, kiirustada vabale maailmale järele, luua korruptsioonivaba turvaline riik. Jätkus haaret ja nupukust tüürida Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse – mitte niisama tiksuma, vaid ühist tulevikku ehitama,“ toonitas Madise.

Ettekande lõpus ütles Ülle Madise: „Vaatan ja kuulan siira tänu ja kodanikuuhkusega meie politseinikke ja kaitseväelasi, diplomaate ja riigimehi. Aitäh neile! Tunnen austust ja aukartust, tunnen vastutust meie inimeste ees, tunnen vastutust Eesti ees. Olen kindel, et üheskoos suudame teha Eesti suuremaks, õnnelikumaks ja tugevamaks. Olen valmis kandma riigipea vastutust, kui te, austatud Riigikogu liikmed, selle mulle usaldate. Ma tänan!“

Riigikogu istungi alguses mälestati minutilise leinaseisakuga meie seast lahkunud kauaaegseid Riigikogu liikmeid Siim Kallast ja Priit Aimlat.

Fotod: (autor Erik Peinar, Riigikogu).

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

The post Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks     appeared first on Riigikogu.

Kell 12 – Riigikogu istungisaalis algab erakorraline istungjärk, kus toimub Vabariigi Presidendi valimise esimene hääletusvoor. Vabariigi Valimiskomisjon on registreerinud presidendikandidaadiks Ülle Madise, kelle seadsid üles 75 Riigikogu liiget.

Enne esimest hääletusvooru esineb presidendikandidaat Riigikogus kuni 10-minutilise ettekandega. Seejärel on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega üks tund. Kui hääletamine on lõppenud ja võimalikud protestid lahendatud, loeb valimiskomisjon avalikult hääled. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 Riigikogu liiget.

Presidendivalimiste esimest vooru saab otsepildis vaadata ka Riigikogu veebilehel, sealhulgas saab seda jälgida ingliskeelse sünkroontõlkega. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

10 minutit pärast istungi lõppu – kui president osutub esimeses hääletusvoorus valituks, toimub Toompea lossi Valges saalis valitud presidendi pressikonverents. Pressikonverentsist on otseülekanne Riigikogu veebilehel ja selle salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Kui president ei osutu esimeses hääletusvoorus valituks, jätkub erakorraline istungjärk homme.

Fotod lisanduvad albumisse jooksvalt (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

The post Riigikogu koguneb valima presidenti appeared first on Riigikogu.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab Riigikogu saama selge vastuse, kuidas olukord selliseks on kujunenud, miks puudused jätkuvad ning millal saadakse usaldusväärne ülevaade kaitsevaldkonna vara ja raha kasutamise üle.

„Riigikontroll on tuvastanud kaitsevaldkonnas probleeme, mis ei ole enam üksikud töövead, vaid viitavad süsteemsetele puudustele juhtimises ja kontrollis. Eesti inimesed panustavad riigikaitsesse rekordiliselt ning neil on õigus eeldada, et valdkonna raha, vara ja meie varud on laitmatult hallatud. Komisjon tahab teada, miks varasemad lubadused ei ole viinud probleemide tegeliku lahendamiseni,“ ütles Reinsalu.  

Istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Kaitseväe juhataja Andrus Merilo, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja Raili Roosimaa, riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Avalik istung algab kell 9 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigieelarve kontrolli erikomisjon käsitleb avalikul istungil kaitsevaldkonna varade arvestuse ja finantsjuhtimise puudusi appeared first on Riigikogu.

Balti Assamblee president Timo Suslov käsitles oma sõnavõtus Läänemere muutunud julgeolekukeskkonda, kus füüsilised ja digitaalsed ohud on üha tihedamalt põimunud. Merekaablite kahjustamine, signaalihäired, küberrünnakud ja ühiskondi lõhestav väärinfo näitavad tema sõnul hübriidohtude laia ulatust. Suslov tõi esile, et Läänemere riikide vastupanuvõime sõltub sellest, kui hästi suudetakse kaitsta piirkonna elutähtsat taristut ning vältida olukorda, kus üksik intsident võib avaldada laiemat mõju kogu piirkonnale.

Balti Assamblee liige Meelis Kiili, kes juhib ühtlasi BSPC töörühma „Strengthening Cyber and Information Resilience to Promote Democracy“, esitles konverentsil töörühma vahearuannet ja selle seitset poliitilist soovitust.

Kiili keskendus oma ettekandes sellele, kuidas digitehnoloogia areng muudab demokraatlike ühiskondade ees seisvaid ohte. Töörühma senise töö põhjal pidas ta oluliseks vähendada küberjulgeoleku regulatsioonide killustatust, tugevdada kriisideks valmisolekut ning kaitsta ühiskonda tehisintellekti abil levitatava manipulatsiooni ja desinformatsiooni eest. Samuti tõi ta esile vajaduse suurendada noorte meediapädevust ning käsitleda kriitilise mere-, energia- ja digitaristu kaitset senisest enam ühise piirkondliku küsimusena.

Konverentsil võeti vastu ühine resolutsioon, milles rõhutati vajadust tugevdada Läänemere piirkonna julgeolekut ja vastupanuvõimet. Riike kutsuti üles tegema tihedamat koostööd küber- ja infoohtude tõrjumisel, kaitsma paremini kriitilist taristut ning suurendama ühiskonna teadlikkust desinformatsioonist ja tehisintellekti abil toimuvast mõjutustegevusest. Samuti rõhutati noorte kaasamise ja kriisideks valmisoleku tähtsust. Resolutsioonis kinnitati jätkuvat toetust Ukrainale ning juhiti tähelepanu Venemaa agressioonisõjast ja varilaevastiku tegevusest tulenevatele ohtudele Läänemere piirkonnas.

The post Suslov ja Kiili Lübeckis: Läänemerel julgeoleku tagamiseks peame tegema koostööd appeared first on Riigikogu.

Riigirahanduse põhiprobleem eelseisvatel aastatel on kasvanud riigikaitsekulude mahutamine 35% (SKPst) maksukoormuse sisse. Majanduskasvu tingimustes on see tehtav, tõsi keeruline, sest teistel valdkondadel on sellevõrra kitsam.

„Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini nii nagu näevad ette ELi eelarvereeglid. Majanduskasv teeb selle ülesande kergemaks,“ märkis Akkermann.

„Suvise majandusprognoosi kohaselt annab selle aasta majanduskasv 2,5 protsenti ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline kasv koos valitsussektori kulude kärpimisega võimaluse eelarve puudujääki vähendada poole protsendipunkti, 220 miljoni, võrra,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et 2027. aasta eelarve kujundamisel peame leidma tasakaalu kasvavate julgeolekukulude ja riigi rahaliste võimaluste vahel, sest kaitsekulud peavad aastatel 2027–2029 püsima vähemalt viie protsendi juures SKTst.

Akkermann viitas inflatsiooni vaibumisele, mille kohaselt on indekseeritavad kulud, pensionikasvu kulud –järgmisel aastal on suhteliselt väiksemad. Kui kevadel oodati neljaprotsendilist inflatsiooni, siis rahandusministeeriumi andmetel on see praegu 3,2 protsenti, tuleval aastal 2,8 protsenti.

Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, mis jääb kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Prognoosi kohaselt suureneb finantseerimisvajadus võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st. Maksukoormus langeb tuleval aastal, 35,2-le protsendile.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas viitas majanduskasvu tõusule ja stabiilsusele järgmistel aastatel, mille kohaselt toetab seda eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. „Järgmise eelarve eesmärk peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti konkurentsivõime tõstmine. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused.“ toonitas Reinaas. Ta viitas positiivsele suunale, mille kohaselt kosub ka Eesti ekspordipartnerite majandus viimase paari aasta raskustest ja seoses sellega suureneb nõudlus Eesti kaupade järele.

„Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,“ märkis Reinaas.

Komisjonide ühisel istungil tutvustasid majandusprognoosi rahandusministeeriumi esindajad.

Täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.

The post Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi appeared first on Riigikogu.