<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Pressiteated &#8211; Riigikogu</title>
	<atom:link href="https://www.riigikogu.ee/category/pressiteated/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://www.riigikogu.ee/category/pressiteated/</link>
	<description>Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseisu valib rahvas neljaks aastaks.</description>
	<lastBuildDate>Fri, 20 Nov 2026 13:00:11 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://www.riigikogu.ee/wp-content/uploads/2026/09/cropped-Riigikogu-favicon-32x32.png</url>
	<title>Pressiteated &#8211; Riigikogu</title>
	<link>https://www.riigikogu.ee/category/pressiteated/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Euroopa Liidu asjade komisjon toetas Eesti rändepanusest vabastamise taotlemist</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/euroopa-liidu-asjade-komisjon-toetas-eesti-randepanusest-vabastamise-taotlemist/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 20 Nov 2026 12:58:58 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262308</guid>

					<description><![CDATA[<p>Eesti on liigitatud märkimisväärses rändeolukorras olevate Euroopa Liidu liikmesriikide hulka ning taotleb seetõttu 2027. aasta solidaarsuspanusest täielikku vabastust.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/euroopa-liidu-asjade-komisjon-toetas-eesti-randepanusest-vabastamise-taotlemist/">Euroopa Liidu asjade komisjon toetas Eesti rändepanusest vabastamise taotlemist</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Eesti on liigitatud märkimisväärses rändeolukorras olevate Euroopa Liidu liikmesriikide hulka ning taotleb seetõttu 2027. aasta solidaarsuspanusest täielikku vabastust.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe <strong>Kadri Tali</strong> selgitusel lepitakse 3. detsembril toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu siseministrite istungil kokku iga-aastase solidaarsusreservi loomine 2027. aastaks. „2027. aasta solidaarsusreserv on mõeldud eeskätt Küprose, Kreeka, Hispaania ja Itaalia abistamiseks rändesurvega toimetulekul. Nüüdseks oleme Ukraina sõja tõttu sattunud märkimisväärsesse rändeolukorda ka ise ja seetõttu taotleb Eesti vabastust solidaarsusreservi panustamisest,“ selgitas ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tali täpsustas, et Eesti küsib vabastust täisulatuses ning kui seda pole võimalik saada, on Eesti valmis panustama rahaliselt või ekspertide ja tehnikaga, kuid ei osale varjupaigataotlejate ümberpaigutamises. „2026. aastal sai Eesti oma solidaarsuspanusele vähenduse ning panustas solidaarsusreservi 560 000 eurot. Eestiga sarnases olukorras on ka Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Austria ja Poola, kes samuti taotlevad solidaarsuspanusest täielikku vabastust,“ märkis Tali.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti seisukohtade <a href="https://www.riigikogu.ee/wp-json/riigikogu/v1/files/58e3a230-654e-4b4e-ae23-dd1001495dd0/download">seletuskirja</a> järgi oleks järgmise aasta solidaarsusreservi suurus kokku 35&nbsp;000 ümberpaigutamist ja/või 700 miljonit eurot rahalist abi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">6. novembril avaldatud Komisjoni iga-aastase rändearuande järgi on teise solidaarsustsükli perioodil rändesurve all olevad riigid Kreeka, Küpros, Itaalia ja Hispaania. Rändesurve riski all on Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Poola, Sloveenia ja Soome ning märkimisväärses rändeolukorras on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Horvaatia, Austria ja Poola.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti on liigitatud märkimisväärse rändeolukorraga liikmesriikide kategooriasse eeskätt seetõttu, et võrreldes SKP ja rahvaarvuga on Eestis viimase viie aasta jooksul registreeritud suur arv Ukraina sõjapõgenikest ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse saajaid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas konsensuslikult toetada Eesti <a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/651c552a-7f5a-45a0-986b-40989a8cfe00/">seisukohti</a> rände- ja varjupaigaleppe solidaarsusreservi rakendamise kohta 2027. aastal, mis esitatakse Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri istungil.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/euroopa-liidu-asjade-komisjon-toetas-eesti-randepanusest-vabastamise-taotlemist/">Euroopa Liidu asjade komisjon toetas Eesti rändepanusest vabastamise taotlemist</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kaljulaid ja Mihkelson osalevad NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Berliinis</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/kaljulaid-ja-mihkelson-osalevad-nato-parlamentaarse-assamblee-aastaistungil-berliinis/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Karin Kangro]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 20 Nov 2026 09:50:59 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262294</guid>

					<description><![CDATA[<p>NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Marko Mihkelson osalevad tänasest kuni esmaspäevani Saksamaal Berliinis toimuval assamblee aastaistungil, mille fookuses on kaitsetööstuste arendamine ja alliansi julgeolek.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/kaljulaid-ja-mihkelson-osalevad-nato-parlamentaarse-assamblee-aastaistungil-berliinis/">Kaljulaid ja Mihkelson osalevad NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Berliinis</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Marko Mihkelson osalevad tänasest kuni esmaspäevani Saksamaal Berliinis toimuval assamblee aastaistungil, mille fookuses on kaitsetööstuste arendamine ja alliansi julgeolek.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Täiskogu istungi eel toimuvad laupäeval ja pühapäeval arutelud assamblee komiteedes. Kaljulaid kuulub kaitse- ja julgeolekukomiteesse ning Mihkelson poliitikakomiteesse. Samuti peab kohtumise Ukraina-NATO parlamentidevaheline nõukogu, mida juhivad kaasesimeestena Mihkelson ja Ukraina Ülemraada aseesimees <strong>Oleksandr Kornijenko</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aastaistungile koguneb NATO Parlamentaarne Assamblee esmaspäeval. Istungil esinevad kõnega NATO peasekretär <strong>Mark Rutte</strong>, Saksamaa välisminister <strong>Johann Wadephul</strong> ja Moldova president <strong>Maia Sandu</strong>, kes vastavad ka saadikute küsimustele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Täiskogu arutelud puudutavad NATO heidutus- ja kaitsevõime tugevdamist ning olukorda Arktika piirkonnas, aga ka ühise vastupanuvõime suurendamist ning kaitseinvesteeringuid ja -innovatsiooni. Samuti arutatakse aastaistungil Mihkelsoni ja Ukraina delegatsiooni juhi <strong>Jehor Tšernjevi</strong> koostatud raportit, mis käsitleb liitlaste koostöö süvendamist Ukraina kaitsetööstusega. Kokku plaanib täiskogu neil teemadel vastu võtta kuus resolutsiooni.</p>



<p class="wp-block-paragraph">NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungi käigus osaleb Kaljulaid Põhja- ja Baltimaade delegatsioonijuhtide kohtumisel ning koos Mihkelsoniga kohtub ta ka Moldova ja Hollandi delegatsiooniga. Aastaistungi järel osaleb Kaljulaid Berliini välispoliitika foorumil.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/kaljulaid-ja-mihkelson-osalevad-nato-parlamentaarse-assamblee-aastaistungil-berliinis/">Kaljulaid ja Mihkelson osalevad NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Berliinis</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Menetlusse võeti eelnõu Eesti-Läti riigipiiril kontrolli kehtestamiseks</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/menetlusse-voeti-eelnou-eesti-lati-riigipiiril-kontrolli-kehtestamiseks/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Gunnar Paal]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 19 Nov 2026 13:59:24 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262281</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/menetlusse-voeti-eelnou-eesti-lati-riigipiiril-kontrolli-kehtestamiseks/">Menetlusse võeti eelnõu Eesti-Läti riigipiiril kontrolli kehtestamiseks</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19. novembril algatatud <strong>Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taaskehtestada ajutiselt piirikontroll Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel sisepiiril 1. jaanuarist 2027“ eelnõu (</strong><a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/6e1143ad-4074-4423-ab52-76a0e6ded150/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-taaskehtestada-ajutiselt-piirikontroll-eesti-vabariigi-ja-lati-vabariigi-vahelisel-sisepiiril-1-jaanuarist-2027/">1099 OE</a>).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu näeb ette taastada ajutiselt piirikontroll Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel sisepiiril, et tugevdada Eesti sisejulgeolekut, ennetada võimalikke julgeolekuohte ning tõkestada ebaseaduslikku sisserännet. Eesmärk on piirikontroll taastada ajutiselt esimesel võimalusel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Isamaa fraktsiooni 19. novembril algatatud <strong>mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/b4ae0d95-c23b-4645-bd91-13fed0df6379/mootorsoidukimaksu-seaduse-kehtetuks-tunnistamise-ja-liiklusseaduse-muutmise-seadus/">1100 SE</a>).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu seaduse ja mootorsõidukite registreerimistasu kehtetuks tunnistamise. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 19. novembril esitatud <strong>Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele muuta palgatoetuse tingimusi pikaajalise töötuse vähendamiseks&#8221; eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/2d864313-9912-4292-99e2-787e88b5bdf8/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-muuta-palgatoetuse-tingimusi-pikaajalise-tootuse-vahendamiseks/">1101 OE</a>).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek muuta palgatoetuse tingimusi pikaajalise töötuse vähendamiseks järgmiselt: pikendada kuni 29-aastase isiku palgatoetuse maksmise perioodi&nbsp; 6 kuult 12 kuuni.&nbsp; Eesmärk on muuta noorte töötute palkamise tööandjatele senisest atraktiivsemaks olukorras, kus noorte töötuse määr on Eestis viimasel ajal kasvanud ning kuulub Euroopa Liidu kõrgeimate hulka; laiendada lihtsustatud korras palgatoetuse tingimusi&nbsp; isikule, kes on töötuna arvele võetud maakonnas, kus registreeritud töötuse määr on vähemalt 1,2-kordne Eesti keskmine. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/menetlusse-voeti-eelnou-eesti-lati-riigipiiril-kontrolli-kehtestamiseks/">Menetlusse võeti eelnõu Eesti-Läti riigipiiril kontrolli kehtestamiseks</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Mihkelson: Ukraina võit on ainus võimalus saavutada õiglane rahu ja stabiilsus Euroopas</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/mihkelson-ukraina-voit-on-ainus-voimalus-saavutada-oiglane-rahu-ja-stabiilsus-euroopas/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Karin Kangro]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 19 Nov 2026 12:13:22 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262275</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja väliskomisjoniga kohtudes, et Ukraina võit Venemaa algatatud agressioonisõjas on ainus võimalus tagada õiglane rahu ja stabiilsus Euroopas.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/mihkelson-ukraina-voit-on-ainus-voimalus-saavutada-oiglane-rahu-ja-stabiilsus-euroopas/">Mihkelson: Ukraina võit on ainus võimalus saavutada õiglane rahu ja stabiilsus Euroopas</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja väliskomisjoniga kohtudes, et Ukraina võit Venemaa algatatud agressioonisõjas on ainus võimalus tagada õiglane rahu ja stabiilsus Euroopas.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Mihkelson ütles kohtumisel, et Venemaa on suures sõjas mitte ainult Ukraina, vaid kogu läänemaailmaga. Tema sõnul on Venemaa eesmärgiks saavutada kontroll Ukraina üle ning hävitada NATO ja kollektiivkaitse Euroopas. „Et Euroopat sisemiselt lõhestada, peavad nad infosõda ja korraldavad rünnakuid üle kogu Euroopa,“ ütles ta ning lisas, et Venemaad toetavad ka näiteks Hiina, Põhja-Korea ja Iraan.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mihkelsoni sõnul ei lõppe Venemaa agressioonisõda ajaga iseenesest. „See lõppeb nii, et üks võidab ja teine kaotab,“ ütles ta ja rõhutas, et läänemaailmal on viimane aeg seada Ukraina võit ja Venemaa kaotus strateegiliseks eesmärgiks. „See on ainus võimalus tuua stabiilsus ja rahu Euroopasse tagasi.“</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ukraina võiduks on Mihkelsoni sõnul vaja avaldada Venemaale senisest palju suuremat majanduslikku survet, mis võtaks sihikule energia ja finantssüsteemi. Samuti on tema sõnul vaja tõelise surve alla panna kolmandad riigid, kes aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida, ning võtta Ukraina toetuseks kasutusele Venemaa külmutatud varad. „Eesmärk on, et Venemaa ei suudaks sõda enam jätkata ja oleks sunnitud taganema. Aga see ei juhtu üleöö,“ ütles ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mihkelsoni sõnul on seejuures oluline tugevdada Euroopa riikide endi võimekusi, aga ka otsusekindlust ja koostööd, jäädes oma tegevuses ühtseks. Ta tänas kohtumisel Ühendkuningriiki pühendumuse eest Euroopa kaitsele, sealhulgas tähelepanuväärse panuse eest kollektiivkaitsesse NATO idatiival. „On oluline, et heidutus töötab kuni ajani, mil saavutatakse õiglane ja kestev rahu Euroopas,“ ütles ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks Mihkelsonile osalesid kohtumisel väliskomisjoni liikmed <strong>Ester Karuse</strong> ja <strong>Eerik-Niiles Kross</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja väliskomisjoni delegatsioon kohtus täna Tallinnas ka välisminister <strong>Margus Tsahknaga</strong> ning pärastlõunal on neil kohtumised Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ja Kaitseliidu esindajatega. Eile viibisid saadikud Ida-Virumaal, kus nad külastasid Narvat ning kohtusid Tapal 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseva liitlaste lahingugrupi Ühendkuningriigi üksustega. Enne Eestisse saabumist oli komisjoni delegatsioon visiidil Soomes.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em><a href="https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/xv-riigikogu/xv-riigikogu-komisjonid/valiskomisjon-xv/kohtumine-uhendkuningriigi-parlamendi-alamkoja-valiskomisjoniga/">Fotod</a> (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)</em></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/mihkelson-ukraina-voit-on-ainus-voimalus-saavutada-oiglane-rahu-ja-stabiilsus-euroopas/">Mihkelson: Ukraina võit on ainus võimalus saavutada õiglane rahu ja stabiilsus Euroopas</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Riigikogu arutas laste vaimset tervist olulise tähtsusega riikliku küsimusena</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-arutas-laste-vaimset-tervist-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 19 Nov 2026 11:48:22 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262271</guid>

					<description><![CDATA[<p>Tänasel Riigikogu täiskogu istungil toimus sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad“ arutelu.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-arutas-laste-vaimset-tervist-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena/">Riigikogu arutas laste vaimset tervist olulise tähtsusega riikliku küsimusena</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Tänasel Riigikogu täiskogu istungil toimus sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad“ arutelu.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ettekandega esinesid sotsiaalkomisjoni liige <strong>Tanel Kiik</strong>, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kliinilise psühholoogia professor, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut <strong>Kirsti Akkermann</strong>, Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht, laste- ja noorukite psühhiaater <strong>Madis Parksepp</strong> ning Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler <strong>Anniki Lai</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaalkomisjoni liige <strong>Tanel Kiik</strong> juhatas arutelu sisse märkides, et laste vaimse tervise olukord Eestis on tõsine ning abi vajavate noorte arv kasvab kiiremini, kui süsteem neile tuge pakkuda suudab. Ta viitas 2022. aasta andmetele, mille järgi koges vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 45 protsenti tüdrukutest ja 23 protsenti poistest ning suitsiidimõtteid vastavalt 30 protsenti ja 14 protsenti noortest. Kiik märkis samas, et teadlikkus vaimsest tervisest on suurenenud ja abi otsimisega seotud stigmad on vähenenud. Ta rõhutas, et laste vaimne tervis ei sõltu üksnes tervishoiusüsteemist, vaid ka kodusest keskkonnast, koolist, kogukonnast, sotsiaalsetest suhetest ja laiematest ühiskondlikest tingimustest. Eraldi tõi ta probleemidena välja koolikiusamise, suure õpikoormuse, keerulised peresuhted, sotsiaalmeedia mõju ning ebavõrdsuse abi kättesaadavuses.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kiik toonitas, et laste vaimse tervise toetamisel tuleb senisest enam keskenduda ennetusele, varajasele märkamisele ja õigeaegsele abile. Positiivse arenguna nimetas ta eile Riigikogus esimese lugemise läbinud vaimse tervise varajase abi eelnõu. „See tähendab, et tõenduspõhist tuge saab pakkuda juba esimeste või kergemate sümptomite ilmnemisel, enne kui mured süvenevad ja on vaja juba keerukamat ravi. Oluline on ka see, et uus lahendus võimaldab kaasata senisest rohkem erineva ettevalmistusega spetsialiste, hoides samal ajal jätkuvalt kõrgel sekkumiste tõenduspõhisuse ja kvaliteedi,“ sõnas Kiik, kuid nentis, et selle väljatöötamine on võtnud liiga kaua aega. „Esimestest ettevalmistustest teenuse käivitamiseni kulub viis-kuus aastat. Aga ühe väikese lapse elus on see väga pikk aeg,“ tõdes ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühtlasi rõhutas Kiik vajadust parandada koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide kättesaadavust, tugevdada spetsialistide järelkasvu ning tagada valdkonnale pikaajaline rahastus. Kõne lõpetas üleskutse käsitleda laste vaimset tervist valdkondadeülese prioriteedina, et iga laps saaks vajalikku abi õigel ajal sõltumata pere majanduslikust olukorrast või elukohast.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kliinilise psühholoogia professor, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut <strong>Kirsti Akkermann</strong> rõhutas oma ettekandes, et lapsepõlv ja noorukiiga on vaimse tervise seisukohalt otsustava tähtsusega, sest suur osa psüühikahäiretest kujuneb välja juba varases eas. Ta märkis, et 30 protsenti vaimse tervise häiretest avaldub enne 14. eluaastat, 50 protsenti enne 18. eluaastat ning 60 protsenti enne 25. eluaastat. Professor tõi esile, et levinumad häired, sealhulgas ärevushäired, depressioon, käitumisraskused ja söömishäired, sõltuvad suurel määral keskkonnast ning ravimata probleemid suurendavad järgmiste psüühikahäirete tekkimise riski.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Akkermann tõi esile, et lapse ja nooruki aju suur plastilisus loob eriti soodsa võimaluse varajasteks sekkumisteks, sest selles vanuses kujunevad õpioskused, sotsiaalsed oskused ja toimetulekumehhanismid. Tema sõnul peab tõhus ennetus keskenduma nii riskitegurite vähendamisele kui ka kaitsetegurite tugevdamisele, sealhulgas toetavatele peresuhetele, pädevale vanemlusele, heale eneseregulatsioonile, tugevale enesehinnangule ning kuuluvustundele koolis ja kogukonnas. „Peresuhetes me räägime ka pere sidususest, üldisest ühtekuuluvustundest, aga paratamatult me räägime ka vanemlusoskustest. Vanemlusoskused kujunevad, neid õpitakse. Pädev vanemlus tähendab seda, et lapse igapäevaelu struktuur on ka stabiilsem, rutiinsem, seal on piirid, väga selged rollid ja vastutused,“ selgitas ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Akkermann nimetas suurimateks riskiteguriteks laste väärkohtlemise, perevägivalla, vanemate vaimse tervise probleemid, üksilduse, kiusamise, küberkiusamise, kehva majandusliku toimetuleku, ülekaalu ning kahjustava meedia- ja digikeskkonna mõju. Ta rõhutas, et riskid toimivad enamasti koosmõjus ning laste heaolu sõltub suurel määral sellest, kuidas täiskasvanud ise toime tulevad ja millise keskkonna nad lastele loovad. „Lapsed ütlevad seda, et nemad tahaksid, et täiskasvanud saaksid iseendiga hakkama, et vanematel oleks aega nendega tegeleda, et nemad ei peaks jääma täiskasvanute tundepuhangute ja -valingute alla. Põhimõtteliselt oli sõnum see, et palun, täiskasvanud, õppige iseennast reguleerima,“ märkis ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Professor leidis, et poliitika peab senisest enam kujundama tingimusi, milles inimesed sünnivad, kasvavad, õpivad ja töötavad, ning liikuma hiliselt sekkumiselt varajasele ennetusele. Ta kutsus üles lõimima tervishoiu-, haridus-, sotsiaal- ja kogukonnateenuseid ühtseks süsteemiks, et tagada lastele ja noortele selge abitee alates esmasest märkamisest kuni vajaduse korral spetsialiseeritud ravini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht, laste- ja noorukite psühhiaater <strong>Madis Parksepp</strong> alustas ettekannet toonitades, et laste ja noorte hea vaimne tervis ei peaks olema üks eraldiseisev eesmärk. „See tegelikult on eeldus ükskõik milliste eesmärkide poole liikumisel või suundade valimisel. Ehk siis see, millest me räägime, on tegelikult võib-olla kõige olulisem eeldus ja allikas, et teised asjad toimiksid ja et teistel asjadel oleks mõte.“&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Paksepp nentis, et psüühikahäirete tõttu kaotatud eluaastate arv on väga suur, kuna paljud psüühikahäired algavad nooruses ja väga suur osa neist on kroonilise kuluga ja kestavad kogu elu. „Psüühikahäirete rahaline koormus ühiskonnale on äärmiselt suur, hinnanguliselt umbes kaks korda suurem kui näiteks kõikide kardiovaskulaarsete haiguste rahaline koormus. Jällegi, tõsi, psüühikahäirete puhul me peame arvesse võtma, et kogu koormus ei ole meditsiinisüsteemile. Hinnanguliselt umbes kolmandik on meditsiinisüsteemile, kaks kolmandikku on sotsiaalsüsteem, erinevad tugisüsteemid, hoolekandesüsteemid ja nii edasi,“ selgitas ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Psühhiaater leidis, et Eesti on viimastel aastatel teinud mitmes valdkonnas edusamme, sealhulgas vaimse tervise murede märkamises, poliitilises teadlikkuses ning koolide ja sotsiaalsüsteemi tugiteenuste arendamises. Samal ajal tõi ta jätkuvate probleemidena esile abi ebaühtlase kättesaadavuse, suure ravilõhe, spetsialistide puuduse ning pika väljaõppeaja, mis muudab kiirete lahenduste leidmise keeruliseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Parksepp rõhutas, et vaimse tervise probleemide kujunemist mõjutavad suurel määral kasvukeskkond, täiskasvanute eeskuju, tervislikud eluviisid, huvitegevuse kättesaadavus ja digikeskkond. Ta kutsus üles rakendama astmelist abi, vähendama projektipõhist lähenemist ning tagama teenustele pikaajalise ja sihipärase rahastuse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti rõhutas Parksepp vajadust kujundada selged digikeskkonna reeglid ning parandada süsteemide koostööd, et abi jõuaks eelkõige nende laste ja noorteni, kes seda kõige enam vajavad. „Ma näen seda, et meil on sageli väga hõlbus sättumus kuidagi kõike psühhopatologiseerida. On tegemist ebasoovitava käitumisega, kas või kuritegeliku käitumisega, mingite raskustega koolikeskkonnas – me püüame leida sellele alati diagnoosi. See viib süsteemi jälle kurnatuseni, mis tähendab, et spetsialiseeritud psühhiaatrilist abi vajavad lapsed ja noored jäävad abist eemale. Ehk siis mida raskem on psüühikahäire, seda väiksem tõenäosus on, et inimene suudab sellest kadalipust läbi murda ja siis lõpuks seda abi saada,“ märkis ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler <strong>Anniki Lai</strong> sõnas, et tema ettekande keskne sõnum on, et laste vaimne tervis ei ole ainult tervishoiuküsimus, vaid see kujuneb kõigis poliitikates. Lai tõi esile, et Eesti vaimse tervise valdkonna süsteemne juhtimine on suhteliselt uus ning sisuline areng sai hoo sisse pärast 2020. aastal valminud vaimse tervise rohelise raamatu avaldamist ja 2022. aastal loodud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna tegevuse algust. Ta selgitas, et senine fookus on olnud kogukondliku abi, esmatasandi teenuste ja varajase sekkumise arendamisel, et inimesed saaksid tuge juba enne eriarstiabi vajaduse tekkimist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Asekantsler viitas ulatuslikele uuringutele laste ja rahvastiku vaimse tervise kohta, tõenduspõhiste ennetusmeetmete arendamisele ning vaimse tervise valdkonna lisarahastuse suurenemisele. „Juba 2023. aastal ulatus vaimse tervise tegevuse riiklik rahastus 7 miljoni euroni aastas. Pean silmas täiendavaid rahasid, mitte Tervisekassa ja ravikindlustuse eelarvevahendeid.&nbsp;Väga olulised sammud on võetud ette selleks, et arendada välja astmelise abi mudelid, teenuseid, vähesema intensiivsusega psühholoogilisi sekkumisi, selleks et tõepoolest hästi varakult reageerida sümptomitele, mis puudutavad meeleoluhäireid või ärevust. Ja väga oluline samm, mida ka täna on korra mainitud, et Riigikogu menetlusse on jõudnud ka varajase abi seadus, millega me soovimegi pakkuda tõenduspõhist varajast abi ka läbi Tervisekassa rahastuse ja teenuste ostmise edaspidi. Selleks oleme saanud valitsuselt otsuse ka täiendavaks riigieelarvelisteks vahenditeks järgmistele aastatele 6,3 miljoni euro ulatuses, see puudutab järgmist nelja aastat. Nii et oleme kõik väga ootus- ja lootusrikkad, et Riigikogu ka vajalikud otsused teeb ning see raha, see nii vajalik raha ka vaimse tervise abi kättesaadavusse reaalselt tuleb,“ rääkis ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lai rõhutas üle, et lapse vaimne tervis kujuneb eelkõige kodus, koolis, sõprussuhetes ja kogukonnas ning et teenused üksi ei loo vaimset heaolu. Samuti juhtis ta tähelepanu laste vaimse tervise murede sagenemisele, eriti tüdrukute seas, ning tõi välja depressioonisümptomite, üksildustunde ja riskikäitumise leviku noorte hulgas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Asekantsler pidas keskseks vanemate, õpetajate ja teiste lastega kokku puutuvate täiskasvanute rolli ning rõhutas tõenduspõhiste ennetusprogrammide, sealhulgas vanemlusprogrammide, kiusuennetuse ja kogukondlike tugisüsteemide tähtsust. Ta tõi esile vajaduse tagada teenustele pikaajaline rahastus, laiendada abi kättesaadavust üle Eesti ning vähendada piirkondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lai märkis, et abi otsimine ja vaimse tervise teenuste kasutamine on kasvanud, kuid spetsialistide puudus ja teenuste ebaühtlane kättesaadavus püsivad suurte väljakutsetena. Samuti nimetas ta oluliseks varajase abi seaduse vastuvõtmist, kogukondlike teenuste tugevdamist ning erinevate valdkondade paremat koostööd, et laps ei jääks abita asutuste ja vastutusalade piiridel. Kõne lõpetas üleskutse võtta laste heaolu ja vaimse tervise edendamisel vastutus ning teha otsuseid, mis tuginevad andmetele, tõenduspõhisusele ja pikaajalisele vaatele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Jaanus Karilaid</strong> (I), <strong>Madis Kallas</strong> (SDE), <strong>Irja Lutsar</strong> (E200), <strong>Mihkel Lees</strong> (RE), <strong>Anti Poolamets</strong> (EKRE), <strong>Peeter Ernits</strong>, <strong>Kadri Tali</strong>, <strong>Signe Riisalo</strong> (RE)</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202611191000?rangeFrom=19.08.2026&amp;rangeTo=19.11.2026#PKP-1391276"><em>Istungi stenogramm</em></a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/galerii/olulise-tahtsusega-riikliku-kusimuse-laste-vaimse-tervise-olukord-ja-arengusuunad-arutelu/"><em>Fotod</em></a> <em>(laekuvad esimesel võimalusel, autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu</em> <a href="https://www.youtube.com/riigikogu"><em>YouTube’i kanalil</em></a><em>.</em></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-arutas-laste-vaimset-tervist-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena/">Riigikogu arutas laste vaimset tervist olulise tähtsusega riikliku küsimusena</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Riigikogu arutab laste vaimset tervist olulise tähtsusega riikliku küsimusena</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-arutab-laste-vaimset-tervist-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 19 Nov 2026 04:03:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262245</guid>

					<description><![CDATA[<p>Tänasel Riigikogu täiskogu istungil toimub sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad“ arutelu.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-arutab-laste-vaimset-tervist-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena/">Riigikogu arutab laste vaimset tervist olulise tähtsusega riikliku küsimusena</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Tänasel Riigikogu täiskogu istungil toimub sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad“ arutelu.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ettekande teevad sotsiaalkomisjoni liige <strong>Tanel Kiik</strong>, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kliinilise psühholoogia professor, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut <strong>Kirsti Akkermann</strong>, Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht, laste- ja noorukite psühhiaater <strong>Madis Parksepp</strong> ning Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler <strong>Anniki Lai</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaalkomisjoni esimehe <strong>Signe Riisalo</strong> sõnul on Eesti laste vaimne tervis muret tekitav ja kiireid lahendusi napib. Ta tõi esile, et umbes veerand Eesti nootest kogeb suuri vaimse tervise raskusi, sealhulgas ärevust või depressiivseid sümptomeid, märkimisväärne osa teismelistest mõtleb enesevigastamisest ning suitsiid on Eestis jätkuvalt üks peamisi noorte surmapõhjuseid. „Lapsepõlv on vundament kogu eluks. Peame ühiskonnana tegema aga kõik, et see annaks ülejäänud eluks eneseusu ja kindlustunde, mis aitab ka keerulistes olukordades lahendusi leida. Lapsevanemad vajavad laste kasvatamisel tuge, selleks tuleb pakkuda vanemaharidust ja toetavaid teenuseid ning luua peresid tõenduspõhiste teenustega toetavad Perepesad igasse omavalitsusse“ sõnas Riisalo.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu <a href="https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/">veebilehel</a>. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu <a href="https://www.youtube.com/riigikogu">YouTube’i kanalil</a>.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/galerii/olulise-tahtsusega-riikliku-kusimuse-laste-vaimse-tervise-olukord-ja-arengusuunad-arutelu/"><em>Fotod</em></a> <em>(laekuvad istungi järel, autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-arutab-laste-vaimset-tervist-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena/">Riigikogu arutab laste vaimset tervist olulise tähtsusega riikliku küsimusena</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Riigikogu kiitis heaks rahvaraamatukogude reformi</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-kiitis-heaks-rahvaraamatukogude-reformi/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Merilin Kruuse]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 18 Nov 2026 21:55:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262254</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu võttis tänasel istungil vastu neli seadust, ühe otsuse ja ratifitseeris kaks välislepingut.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-kiitis-heaks-rahvaraamatukogude-reformi/">Riigikogu kiitis heaks rahvaraamatukogude reformi</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Riigikogu võttis tänasel istungil vastu neli seadust, ühe otsuse ja ratifitseeris kaks välislepingut.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Istungil leidis toetust valitsuse algatatud <strong>rahvaraamatukogu seadus</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8025d475-44a4-4525-be95-14316721d120/rahvaraamatukogu-seaduse-eelnou-877-se/">877 SE</a>), mis reformib rahvaraamatukogu võrgu korraldust. Seaduse kohaselt viiakse igas kohalikus omavalitsuses kõik rahvaraamatukogud ühtse juhtimise alla ja võetakse nende töö korraldamiseks kasutusele ühtne üle-eestiline raamatukogude andmekogu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui praegu on rahvaraamatukogude riiklike ülesannete koordineerimine 15 maakonna­raamatukogu ülesanne, siis seadusega saavad kõik omavalitsuste rahvaraamatukogud võrdseks partneriks Eesti Rahvusraamatukogule, kes hakkab täitma rahvaraamatukogude valdkonna riiklikke haldusülesandeid. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks võetakse senise kolme eraldiseisva süsteemi asemel kasutusele üks üleriigiline andmekogu, millega liituvad rahvaraamatukogud ning soovi korral ka teadus- ja eriala- ning kooliraamatukogud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid selle korraldamise põhimõtted muutuvad paindlikumaks. Seaduse järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Eesti Rahvusraamatukogu hakkab riiklikke ülesandeid etapiviisiliselt üle võtma, kujunedes üleriigiliste teenuste arendamise keskseks koordineerijaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muu hulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka väljaannete keskse hankimise ülesande. Rahvaraamatukogu ülesandeks jääb oma kogusse soetatavate väljaannete valimine. Soovi korral saab rahvaraamatukogu väljaandeid ise hankida kohaliku omavalitsuse eraldatud raha eest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Menetluse käigus täpsustas Riigikogu raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõudeid. Raamatukoguhoidjal peab üldjuhul olema erialane kõrgharidus, selle puudumisel muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Samas võib omavalitsus arvestada ka inimese varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevusi. Nii saab tööle võtta näiteks kogenud raamatukoguhoidja, kellel puudub kutse, kuid kes on valmis vajaliku hariduse või kutse omandama.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti tegi parlament teksti muudatusi, et muuta lugeja andmete kontrollimine paindlikumaks ja täpsustada raamatukogude andmekogu regulatsiooni. Lisaks otsustati edasi lükata jõustumistähtaegu, et anda raamatukogudele, omavalitsustele ja Eesti Rahvusraamatukogule rohkem aega muudatusi ette valmistada ja rakendada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Siim Pohlak</strong> Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, <strong>Signe Kivi</strong> Eesti Reformierakonna, <strong>Enn Eesmaa</strong> Isamaa ja <strong>Madis Kallas</strong> Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 19 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Riigikogu võttis vastu veel kolm seadust</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Parlament kiitis heaks valitsuse algatatud <strong>tööturumeetmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/4d428fa9-a840-49e8-9a6c-32683ce20a95/tooturumeetmete-seaduse-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/">972 SE</a>), millega muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seadusega täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse Töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma. Samuti viiakse sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viide kaotatud tööharjutuse teenusele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 Riigikogu liiget.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti kiitis Riigikogu heaks valitsuse algatatud <strong>platvormitöö seaduse</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/0c85c27e-1bcd-4edc-a4fb-32a66893b1f3/platvormitoo-seadus/">1003 SE</a>), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv. Seaduse eesmärk on parandada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, näiteks kullerite ja äpitaksojuhtide töötingimusi ning võimalusi oma õigusi kaitsta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Platvormitöös kasutatakse sageli automatiseeritud süsteeme, mis aitavad tööülesandeid jagada, tasu kujundada ja töötegijaid hinnata. Seadusega soovitakse suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust. Seaduse kohaselt peab platvorm töötegijatele arusaadavalt selgitama, milliseid automatiseeritud süsteeme platvorm kasutab ja kuidas need töötegijaid mõjutavad. Näiteks peab inimene teada saama, kuidas kujuneb tema tasu ja kas kliendi hinnang või tellimusest keeldumine vähendab talle edaspidi pakutava töö hulka. See aitab tal paremini mõista, kuidas kujunevad tema töövõimalused ja sissetulek.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti sätestatakse, et automaatsüsteem ei tohi koguda tundlikke andmeid ega nende pinnalt järeldusi teha. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, mil inimene platvormitööd ei tee, ega teha järeldusi tema tervise, puude, usu, poliitiliste vaadete või ametiühingusse kuulumise kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seadusega tagatakse ka töötegija kontroll oluliste otsuste üle – nähakse ette, et konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuse peab tegema inimene. Kui automaatsüsteem on teinud või toetanud selliseid otsuseid nagu konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepingulise staatuse muutmine, siis tuleb platvormil töötegijale otsust põhjendada. Platvormitöö tegija võib need automatiseeritud otsused vaidlustada ja taotleda, et inimene vaataks otsuse üle. Taotlusele tuleb vastata 14 päeva jooksul, otsust põhjendada ja ebaõiglase otsuse korral see parandada või kui see ei ole võimalik, siis kahju hüvitada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võttis sõna <strong>Mart Maastik</strong> Isamaa fraktsiooni nimel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu 22 Riigikogu liiget.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud <strong>riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/4f37ea6b-bba9-4e59-8ddb-c5e043b92d0d/riigi-2026-aasta-teise-lisaeelarve-seadus/">1019 SE</a>), millega täpsustatakse riigi kulusid. Seaduse kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad 16,6 miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 16,4 miljonit eurot.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaeelarvega muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa seadusest eelarve ümbertõsted valitsemisalade vahel. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teise lugemise käigus viis Riigikogu lisaeelarve seadusesse ühe mitmest osast koosneva ja valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Samuti tehti seadusesse mitmest osast koosnev ja valdavalt kulusid ja investeeringuid täpsustav muudatus kolmandaks lugemiseks. Lisaks toetas rahanduskomisjon muudatust, millega nähakse ette, et valitsuse reservist eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendavalt 206 000 eurot, et rahastada tänavu Haapsalu linna eri- ja tõhustatud tuge vajavate õpilaste tugiteenuseid ja toetavaid meetmeid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid viis miljonit eurot. Investeeringud vähenesid kaks miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna <strong>Aivar Kokk</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Parlament võttis lisaeelarve vastu 49 poolt- ja 18 vastuhäälega.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Riigikogu kiitis heaks ühe otsuse</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Riigikogu võttis vastu Isamaa fraktsiooni esitatud <strong>Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/9d515270-b79d-4840-92c8-bf493824f820/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-sulgeda-eesti-vabariigi-ja-vene-foderatsiooni-ajutine-kontrolljoon/">1012 OE</a>), mille arutelu jäi teisipäevasel istungil pooleli ja jätkus kolmapäeval õiguskomisjoni liikme ettekande ning sellele järgnenud läbirääkimistega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Otsuse kohaselt teeb Riigikogu valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti ja Venemaa vaheline ajutine kontrolljoon, et reageerida Venemaa sabotaažiaktidele, ennetada võimalikke vahejuhtumeid, näiteks massilisi piiriületusi, ning tagada Eesti ja selle elanike julgeolek. Seletuskirja järgi tugevdaks kontrolljoone sulgemine NATO ja Euroopa Liidu välispiiri.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Leo Kunnas</strong> Eesti Keskerakonna, <strong>Helir-Valdor Seeder</strong> Isamaa, <strong>Martin Helme</strong> Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja <strong>Tanel Kiik</strong> Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lõpphääletusel hääletas otsuse vastuvõtmise poolt 37 ja vastu kaks Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Riigikogu ratifitseeris kaks välislepingut</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seadus</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/b73269ee-839d-422c-b188-f26011785077/uhelt-poolt-euroopa-liidu-ja-selle-liikmesriikide-ning-teiselt-poolt-louna-ameerika-lounaosa-uhisturu-argentina-vabariigi-brasiilia-liitvabariigi-paraguay-vabariigi-ja-uruguay-idavabariigi-vahelise-partnerluslepingu-ratifitseerimise-seadus/">996 SE</a>) näeb ette Euroopa Liidu ja Mercosuri partnerluslepingu ratifitseerimise. Mercosur on Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturg, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.</p>



<p class="wp-block-paragraph">1999. aastal andis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjonile loa alustada Mercosuriga partnerluslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, mis kestsid üle 25 aasta. Läbirääkimiste tulemusena koostati kaks lepingut: partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping, et kiirendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta eri valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mercosuri kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid hiljem on see plaanis partnerluslepinguga asendada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Partnerlusleping loob maailma suurima vabakaubanduspiirkonna enam kui 720 miljoni elanikuga turul, pakkudes ELi ettevõtjatele esimesena turule siseneja eelise ning soodustades nii tööstus- kui põllumajandustoodete ekspordi kasvu, tariifide järkjärgulist kadumist ja seadusliku raamistiku paranemist turulepääsuks piirkonnas, kus varem esines kõrgeid tollimakse ning muid kaubandustõkkeid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Peeter Ernits</strong> ja <strong>Kalle Grünthal</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 44 ja vastu neli Riigikogu liiget.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seadus</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/57500aee-0981-49de-a12e-27d96f0d1520/uhelt-poolt-euroopa-liidu-ja-selle-liikmesriikide-ning-teiselt-poolt-mehhiko-uhendriikide-vahelise-poliitilise-majandusliku-ja-koostooalase-strateegilise-partnerluse-lepingu-ratifitseerimise-seadus/">997 SE</a>) näeb ette Euroopa Liidu ja Mehhiko partnerluslepingu ratifitseerimise.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Alates 2000. aastast põhinevad ELi ja Mehhiko suhted lepingul, mis käsitleb majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd. 2016. aastal andis ELi Nõukogu Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa pidada Mehhikoga üldlepingu ajakohastamise üle läbirääkimisi, mis lõpetati aastal 2018. Läbirääkimiste tulemusena koostati kaks lepingut: partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping, et kiirendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta eri valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid hiljem on see plaanis partnerluslepinguga asendada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Partnerlusleping loob arvestatava vabakaubandusruumi strateegilise partneriga, kellega ELi kaubavahetus ulatus 2024. aastal ligi 82 miljardi euroni. Mehhiko on Ladina-Ameerika suuruselt teine majandus, mille ligi 132 miljoni tarbijaga turg on ELi jaoks piirkonna suuruselt teine ekspordisihtkoht. Sõlmitav partnerlusleping avab sellele turule oluliselt parema ligipääsu, kaotades peaaegu kõik tollimaksud, vähendades tehnilisi ja regulatiivseid tõkkeid ning luues selge raamistiku teenuste, investeeringute, digikaubanduse ja riigihangete jaoks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Peeter Ernits</strong> ja <strong>Kalle Grünthal</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 45 ja vastu viis Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Teise lugemise läbis seitse eelnõu</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Keskkonnakomisjoni algatatud <strong>ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/25be3d42-96e2-4574-8cf0-5ecf9f44866e/ehitusseadustiku-ning-ehitusseadustiku-ja-planeerimisseaduse-rakendamise-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-923-se-i/">923 SE</a>) algne eesmärk oli aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust. Selleks nägi eelnõu ette, et arendusperioodi jooksul oleks vetika- ja karbikasvatus hoonestustasu maksmisest vabastatud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keskkonnakomisjon esitas eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepaneku, millega muudetakse kogu eelnõu teksti. Eelnõu uue tekstiga kujundatakse ümber kogu avaliku veekogu kasutamise eest makstava hoonestustasu arvestamise põhimõtted. Edaspidi koosneb hoonestustasu kahest osast: ehitisealuse pinna eest kolm protsenti ja ülejäänud hoonestusloaga koormatud ala eest 0,3 protsenti maa keskmisest väärtusest. Hoonestustasu tuleb maksma hakata siis, kui alustatakse ehitamist. Muudatuste eesmärk on muuta hoonestustasu õiglasemaks ja proportsionaalsemaks, et soodustada avaliku veekogu kestlikku kasutamist ja sealse majandustegevuse arengut.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuna eelnõu tekst on menetluse käigus täielikult muutunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2. detsember kell 17.15.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/4198f66f-6b66-4501-8a6b-f53122b80231/alusharidusseaduse-muutmise-seadus/">937 SE</a>) sätestatakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu on ajendatud riigieelarve seaduses tehtud muudatusest, mille kohaselt tunnistatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist kehtetuks senine õiguslik alus, mis võimaldas kehtestada need arvnäitajad toetusfondi määruses. Eelnõu ei muuda omavalitsustele antava toetuse eesmärki, jaotamise aluseid ega toetuse suuruse kujunemise põhimõtteid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kultuurikomisjon tegi eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepaneku, millega asendatakse lasteaedade ja lastehoidude valmisolekut puudutavas regulatsioonis mõiste „kriisiolukord“ mõistega „ohuolukord“, et vältida segadust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses määratletud mõistega. Teise muudatusega saavad lasteaiad ja lastehoiud kaks kuud lisaaega, et tagada ohuolukordadeks valmisolek ja koostada kriisiplaan. See kohustus jõustub 1. märtsil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/98aff067-2a5c-4299-a768-d63e004cbf64/geograafilise-tahise-kaitse-seaduse-kaubamargiseaduse-ja-riigiloivuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-813-se/">813 SE</a>) laieneb Eestisse üleeuroopaline käsitöö- ja tööstustoodetele ning teenustele mõeldud geograafiliste tähiste kaitse süsteem.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga laiendatakse seni toidu- ja joogitoodetele kehtinud päritolukaitse loogikat ka muudele toodetele, võimaldades kaitsta piirkonnaga seotud nime, kvaliteeti ja traditsioonilist oskusteavet. Üks tuntumaid geotähiseid on „Champagne“, mida tohib kasutada üksnes Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas toodetud vahuveinide märgistamiseks. Eesti toodetest on praegu märgisega Eesti viin ja sõir. Eelnõu loob võimaluse kaitsta Eestis ka näiteks Muhu tikandit, Haapsalu ravimuda, Setu pitsi ja Saaremaa sepatööd.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühtne geograafilise tähise märgis näitab, et tegu on autentse tootega. Kaitstud tähist võivad kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja vastavad kehtestatud nõuetele. Geograafilise tähise saamiseks tuleb esitada taotlus Patendiametile. Selle üle, kas toode vastab spetsifikatsioonile, hakkab järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtivkomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks täpsustuse, mille kohaselt ei reguleeri geograafilise tähise kaitse seadus edaspidi ELi tasandil kaitstavate põllumajandustoodete, toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitset.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Istungil jätkus valitsuse algatatud <strong>elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/9aa6adac-e716-4dbf-a80e-990bc41dbd35/elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/">892 SE</a>) teine lugemine, mis katkestati 28. oktoobril.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga võetakse siseriiklikku õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiviga tehtud muudatused, mille eesmärk on parandada elektrituru korraldust, et energiaturg oleks hästi lõimitud. See võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab varustuskindluse ja toetab CO<sub>2</sub>-heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmeid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatud muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendamisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, julgustab ka võrguettevõtjaid hajaasustustes võrku arendama, kuna neil on kindlus, et planeeritud võrgu tugevdamine on prioriteet. Paindlikke ühendamisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendamise lepingu puhul kehtivad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teise lugemise eel tegi majanduskomisjon eelnõusse mitu muudatust, millega muu hulgas ajakohastatakse bilansihaldurite garantiide süsteemi ning täpsustatakse alakasutustasu käsitlevaid sätteid ja reservvõimsuse mehhanismi vähempakkumise ettevalmistamise korda. Selleks et Riigikogu liikmed saaks muutunud teksti kohta ettepanekuid esitada ja huvirühmad arvamust avaldada, tegi majanduskomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seejärel toimunud arutelude tulemusel viidi eelnõusse üheksa muudatust. Näiteks muudetakse tulumaksuseadust, et viia mikrotootja tulumaksuvabastuse tingimused kooskõlla varasema muudatusega, mille kohaselt määratletakse mikrotootja võrgulepingus kokku lepitud võrku antava võimsuse järgi, mis on kuni 15 kW, mitte tootmisseadme võimsuse alusel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti täpsustatakse Konkurentsiameti ülesandeid riskimaandusstrateegia rakendamise üle järelevalve tegemisel. Peale selle võimaldatakse kasutada ülekoormustulu võrgutasude vähendamiseks, et leevendada kõrgete elektrihindade mõju tarbijatele. Kui võrgutasu ajutine vähendamine lõppeb, siis kehtib taas eelmine kooskõlastatud tariif.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Mart Maastik</strong> Isamaa, <strong>Evelin Poolamets</strong> Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja <strong>Mario Kadastik</strong> Eesti Reformierakonna fraktsioonist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 21 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1f8d5e3f-bf9a-4615-86a1-b86f1779aba0/planeerimisseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-strateegiliste-investeeringute-ekspressrada-eelnou-906-se/">906 SE</a>) luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Peale selle luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtivkomisjon viis eelnõusse teiseks lugemiseks muudatusi, millega muu hulgas nähakse ette kehtivusaeg strateegiliselt olulise investeeringu staatusele. Muudatuse kohaselt kehtib strateegiliselt oluliseks investeeringuks tunnistamise otsus viis aastat. Kui ehitisele on antud ehitusluba, siis kehtib otsus kuni ehitisele kasutusloa andmiseni. Samuti sätestatakse, millistel alustel võib strateegiliselt oluliseks investeeringuks määramise otsuse kehtetuks tunnistada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks täiendatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadust. Välisinvesteeringute hindamise kohaldamisalasse lisatakse ettevõtjad, kes tegelevad Euroopa Liidu strateegiliste toormete varumise, uurimistöö, uuringu, kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu või taaskasutamisega. Eesti maapõues leiduvate toormete asemel lähtutakse regulatsioonis edaspidi Euroopa Liidu strateegiliste toormete loetelust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Mart Maastik</strong> Isamaa, <strong>Rain Epler</strong> Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja <strong>Peeter Ernits</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 15 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/6755fbaa-5a4b-4982-a47f-4e572edbb9d5/meresoiduohutuse-seaduse-muutmise-seadus/">987 SE</a>) muudetakse veeteetasude regulatsiooni.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga kehtestatakse veeteetasu soodustused laevade keskkonnanäitajate alusel, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeeringuid rohetehnoloogiatesse. Merematkelaevade ühikuhinda ja ühe laevakülastuse eest makstava veeteetasu ülempiiri tõstetakse, et ühtlustada need teiste laevatüüpide tasumääradega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks kaotatakse eelnõuga erand, mille kohaselt oli ankrualal punkerdamine veeteetasu maksmisest vabastatud. Kuna tegu võib olla keskkonnaohtliku tegevusega, ei ole erandi säilitamine põhjendatud. Samas jääb veeteetasust vabastus kehtima alternatiiv- ja taastuvkütuste punkerdamisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sektori selgitusi arvestades otsustas majanduskomisjon merematkelaevade kehtiva veeteetasu ülempiiri tõusu aasta võrra edasi lükata. Praegu on merematkelaeva maksimaalne veeteetasu sadama külastuse eest 12 000 eurot. Algse eelnõu järgi pidi see tõusma 15&nbsp;000 eurole 2027. aastal, ent muudatuse kohaselt lükkub tõus 2028. aastasse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>maksukorralduse seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ea8635b6-40d0-48af-99a0-6d0aa4df99ed/toovaidluse-lahendamise-seaduse-muutmise-seadus/">1005 SE</a>) muudetakse töövaidluskomisjonide juhatajate värbamise ja arendamise korda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu töövaidluskomisjonide juhtide pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele. Muudatustega täiendatakse kandideerimisprotsessi ja reguleeritakse ametist vabastamist. Muu hulgas luuakse juhatajate sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamine.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eestis tegutseb kaheksa töövaidluskomisjoni, mis lahendavad kohtuväliselt töötajate ja tööandjate vaidlusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaalkomisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt võib Maksu- ja Tolliamet avaldada töövaidluskomisjonile mitteresidendist tööandja andmeid, et töövaidluskomisjon saaks tõhusamalt ja kiiremini lahendada töövaidlusi välismaiste tööandjatega.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Esimese lugemise läbis kuus eelnõu</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/8db60bdf-75a6-4fc2-81bd-352f6e9ad750/elektroonilise-side-seaduse-ja-sellest-tulenevalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/">1061 SE</a>) laiendatakse isikute ringi, kes tohivad raadiosidet piirata, ja täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib. Muudatuste eesmärk on parandada riigi võimalusi tagada avalik kord ja riigi julgeolek, tõrjuda mehitamata sõidukitest lähtuvaid ohte ning võimaldada raadioside piiramist väljaõppel ja tehnoloogia arendamisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Julgeolekuolukorra muutumise tõttu on tekkinud vajadus võimaldada pädevatel asutustel kasutada raadiosidet piiravaid seadmeid senisest paindlikumalt. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on raadioside piiramise õigus valdavalt seotud konkreetse territooriumi või objektiga. Eelnõuga seotakse see senisest enam asutuse seadusest tulenevate ülesannete ja ohu tõrjumise vajadusega, võimaldades raadiosidet piirata ka juhul, kui oht avaldub väljaspool kindlaksmääratud territooriumi või objekti. See parandab muu hulgas võimalusi kaitsta kriitilist taristut, näiteks elektrialajaamu, gaasipaigaldisi ja kütuste ladustamise objekte.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga antakse raadioside piiramise õigus ka Kaitseliidule ning täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe, julgeolekuasutuste, vanglate ja Päästeameti õigusi. Lisaks võimaldatakse raadiosidet piirata siseturvalisuse, riigikaitse ja lennunduse valdkonna õppeasutustel väljaõppe eesmärgil ning teadus- ja arendustegevusega või tehniliste lahenduste katsetamisega tegelevatel isikutel selleks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel. See loob paremad tingimused mehitamata sõidukite tõrjumise väljaõppeks ning droonide ja nende tõrjeks vajalike tehnoloogiate arendamiseks ja katsetamiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Säilib nõue, et raadiosidet võib piirata ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) väljastatud sagedusloa alusel. Loa andmisel hindab TTJA võimalikke riske ning saab nende maandamiseks seada vajalikud tehnilised tingimused. Loakohustus aitab maandada võimalikke negatiivseid mõjusid, nagu mobiilsideteenuste kättesaadavuse või lennundussageduste kasutamise häirimine. Sagedusloa taotlemine vabastatakse riigilõivust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/199d5eec-cbab-4d8c-b7f8-dfebe72f0ce4/kriminaalmenetluse-seadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-ametiprivileegid/">1046 SE</a>) muudetakse seadusi, et tagada ameti- ja kutsesaladuse tõhusam kaitse ning luua selgem regulatsioon konfidentsiaalse teabe kasutamiseks süüteomenetluses.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga võetakse kriminaalmenetluse seadustikus kasutusele ametiprivileegi mõiste. Ametiprivileeg tähendab õigust keelduda süüteomenetluses sellise teabe avaldamisest, mis on saadud isiku ameti- või kutsetegevuse käigus. Keelduda saab nii ütluste andmisest kui ka andmete esitamisest ja menetleja päringutele vastamisest. Samuti piiritletakse nende isikute ring, kellel on süüteomenetluses ametiprivileeg.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu kohaselt on kriminaalmenetluses ametiprivileeg vaimulikul, advokaadil, ajakirjanikul, tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal, vahendajal, notaril, patendivolinikul, pankrotihalduril, riikliku järelevalve teostajal, kaitsjal ja kohtunikul. Ametiprivileeg laieneb seaduses sätestatud tingimustel ka nende isikute ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile. Muudel ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustusega isikutel süüteomenetluses ametiprivileegi ei ole.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate tõendite kogumiseks nähakse üldjuhul ette eeluurimiskohtuniku või kohtu loa nõue. Eelnõuga sätestatakse loa andmise tingimused ja kord ning nähakse ette erandid, mille korral võib teavet avaldada ilma kohtu loata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti reguleeritakse tervise infosüsteemist terviseandmete saamist süüteomenetluses. Üldjuhul saab terviseandmeid pärida inimese nõusolekul või kohtu loal. Kohus võib loa anda üksnes juhul, kui andmed on menetluses vältimatult vajalikud ja nende saamine on kuriteo raskust ja laadi ning isiku privaatsust arvestades põhjendatud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Advokaatide ja kaitsjate ametiprivileegi tõhusamaks kaitseks kehtestatakse nende valduse läbiotsimiseks, vaatluseks ja läbivaatuseks erikord. Selle kohaselt selgitab ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjas tõendina kasutamiseks lubatava teabe välja advokatuuri esindaja või kohtu määratud eriteadmistega isik. Nii välditakse advokaadi või kaitsja ja tema kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse põhjendamatut teatavaks saamist menetlejale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks vähendatakse eelnõuga advokaatide halduskoormust, sätestades üldreeglina advokaadi volituste eelduse ja loobudes volikirja esitamise nõudest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (üüriõigus) eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ab65dc8f-a0bb-43ac-966c-782c311c08e0/volaoigusseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uurioigus/">1062 SE</a>) lihtsustatakse üürivõlgadega seotud vaidluste lahendamist ja kiirendatakse nn puuküürnike väljatõstmist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu eesmärk on kaitsta omanikke võlgu jäävate üürnike eest. Edaspidi saab maksega viivitava üürnikuga üürisuhte lõpetada senisest kiiremini, et lühendada elamispinna vabastamiseks kuluvat aega. Eelnõu kohaselt saab üürileandja lepingu erakorralist ülesütlemist alustada juba siis, kui üürniku võlgnevus üüri või muude kokkulepitud kulude eest on vähemalt ühe kuu üüri suurune summa. Praegu on selleks üldjuhul vaja vähemalt kahe kuu võlgnevust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samas tuleb üürnikule võla tasumiseks anda senise 14 päeva asemel 30 päeva lisaaega. Üüripinna vabastamise kiirendamiseks määrab kohus või üürikomisjon ruumi vabastamise tähtaja juba otsuses ning kohtutäitur enam täiendavat tähtaega ei anna. Kohus saab väljakolimiseks määrata kuni kolmekuulise tähtaja lahendi jõustumisest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti saab eelnõu kohaselt vabastamisotsust rakendada allüürnikele ja teistele üürnikult kasutusõiguse saanud inimestele. Kui eluruumis elab laps või muu abivajav inimene, tuleb sellest kohalikku omavalitsust teavitada juba kohtumenetluse või üürivaidluse ajal, et neile saaks vajalikku abi korraldada varakult.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna <strong>Andre Hanimägi</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/46f73f1d-72fa-4dd8-9358-58cfbab69430/karistusseadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/">1071 SE</a>) pikendatakse alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu. Eelnõu võimaldab võtta laste vastu seksuaalkuritegusid toime pannud inimesed vastutusele ka aastakümneid pärast kuriteo toimepanemist. Eesmärk on, et vägivallaohvrid saaks vajalikku abi ning alaealisena seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimeste kaitse paraneks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Suur osa ohvreid on valmis juhtunust teatama hilisemas täiskasvanueas, mistõttu on oluline, et aegumistähtaeg oleks pikem kui viis või kümme aastat täisealiseks saamisest. Isegi kui kannatanu on valmis juhtunust rääkima aastakümneid hiljem, võib tema antav info aidata märgata mustreid, lahendada mõne kuriteo ja kurjategija tegevuse lõpetada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu pikendab alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu nõnda, et kõige raskemate ja kontaktsete lastevastaste seksuaalkuritegude puhul on aegumistähtaeg 32 ning mittekontaktsete seksuaalkuritegude puhul 20 aastat. Aegumistähtaeg hakkab üldjuhul kulgema siis, kui kannatanu saab täisealiseks. Seega võib kannatanu 32-aastase aegumistähtaja korral õiguskaitseasutuste poole pöörduda ka 50-aastasena.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Enne seaduse jõustumist toime pandud kuritegudele kohalduvad praegu kehtivad aegumistähtajad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Züleyxa Izmailova</strong> Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ning justiits- ja digiminister <strong>Liisa Pakosta</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>rahvatervishoiu seaduse, käibemaksuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (varajast abi andva sekkumise teenus) eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/c79b5214-a824-4791-b46b-c981488a2734/rahvatervishoiu-seaduse-kaibemaksuseaduse-ja-tervishoiuteenuste-korraldamise-seaduse-muutmise-seadus-varajast-abi-andva-sekkumise-teenus/">1070 SE</a>) luuakse õiguslik alus vaimse tervise varajase abi teenusele, et pakkuda tõenduspõhist tuge neile, kellel esinevad vaimse tervise probleemide varajased või kerged sümptomid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teenus võimaldab saada abi enne tervishoiuteenuse vajaduse tekkimist ning hõlmab nii iseseisvalt läbitavaid eneseabiprogramme kui ka spetsialisti toetatud psühholoogilisi sekkumisi. Seni peamiselt projektipõhiselt pakutud abi süsteemne korraldamine toetab vaimse tervise astmelise abi mudeli rakendamist, aitab ennetada probleemide süvenemist ja vähendada tervishoiusüsteemi koormust. Nii võib väheneda surve perearstidele ja eriarstiabile ning sõltuvalt teenuse kättesaadavusest ja mahust lüheneda ka ravijärjekorrad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teenuse korraldamise ja rahastamise eest vastutab Tervisekassa. Teenus on sõltumata ravikindlustuse olemasolust tasuta ning abi saamiseks ei nõuta ka diagnoosi ega saatekirja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Valitsuse algatatud <strong>tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/017a7c4e-3eea-4c02-a0e1-60e7f6965aa1/tervishoiuteenuste-korraldamise-seaduse-muutmise-seadus/">1044 SE</a>) eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust ning muuta süsteem paindlikumaks piirkondades, kus perearste napib.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu järgi saab perearst edaspidi keelduda inimese nimistusse võtmisest, kui tema nimistus on juba üle 1600 inimese ja samas teeninduspiirkonnas on võimalik liituda väiksema nimistuga. Samuti luuakse võimalus määrata riski- ja kriisipiirkondi, kus saab rakendada erimeetmeid, näiteks toetada perearstide tööle asumist, soodustada koostööd või korraldada teenust ajutiselt tavapärasest erinevalt. Muudatuste vajadust suurendab perearstide vananemine: 2033. aastaks vajab vanuse tõttu asendamist ligikaudu 420 perearsti.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Muudatustega luuakse paindlikumad võimalused perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral kiiresti asendus korraldada ja inimestele perearstiabi järjepidevus tagada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaks on kavas täiendada perearsti nimistu pikaajalise asendamise kestust reguleerivat sätet. Kui kehtiva õiguse kohaselt võib pikaajaline asendamine kesta kuni aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ning vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni, siis eelnõuga soovitakse lisada põhimõte, et kui perearst on valitud valitavale ametikohale, näiteks Riigikogu või valitsuse liikmeks, vallavanemaks või linnapeaks, siis võib nimistu pikaajaline asendamine kesta kuni ametiaja või volituste tähtaja lõpuni.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaalminister <strong>Karmen Joller</strong> vastas enam kui tund aega saadikute küsimustele, mis puudutasid pikaajalist asendust käsitlevat muudatust ja ministri enda nimistust loobumist. Minister märkis, et kehtiv seadus nõuab Tervisekassalt ühelt poolt, et kui pikaajaline asendus kestab üle aasta, tuleb perearstilt nimistu ära võtta, ent samal ajal paneb teine seadus Tervisekassale kohustuse tagada arstiabi olukorras, kus perearstidest on puudus. Jolleri sõnul ei ole Tervisekassa seni üheltki perearstilt pikaajalise asenduse tõttu nimistut ära võtnud, kui patsientidele on abi tagatud, ning perearstil endal nimistust loobumise kohustust ei ole.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Diana Ingerainen</strong> Eesti 200, <strong>Martin Helme</strong> Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning <strong>Lauri Laats</strong> Eesti Keskerakonna fraktsioonist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 22 ja selle vastu hääletas 41 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Menetlusest langes välja kuus eelnõu</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud <strong>Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seaduseelnõu ebaregulaarset sissetulekut saavatele loovisikutele ravikindlustuse tagamiseks rulluva sotsiaalmaksu põhimõttel“ eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/08d063f4-b085-4d18-89cc-806fa80eb6c9/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-tootada-valja-seaduseelnou-ebaregulaarset-sissetulekut-saavatele-loovisikutele-ravikindlustuse-tagamiseks-rulluva-sotsiaalmaksu-pohimottel/">966 OE</a>) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja lahendus, mis tagaks ravikindlustuse ebaregulaarse sissetulekuga loovisikutele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu esitajate sõnul puudutab probleem eeskätt vabakutselisi ja projektipõhiselt tegutsevaid loovisikuid, näiteks kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, tõlkijaid, näitlejaid, lavastajaid, muusikuid, disainereid, fotograafe, koreograafe ja teisi loomevaldkonna professionaale, kelle töötasu võib laekuda mõnel kuul suurema summana ja teisel kuul puududa.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esitajate sõnul ei peaks ravikindlustuse sõltuma sellest, kas sotsiaalmaks laekub igal kuul. Kui loovisiku eest on sotsiaalmaks tasutud ühel või mitmel kuul suuremas summas, siis tuleks seda arvestada ka järgnevate kuude lõikes, vastavalt tasutud maksu suurusele. Praegune ravikindlustuse süsteem on aga suuresti üles ehitatud püsiva ja igakuise sissetuleku loogikale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna <strong>Tanel Kiik</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõu poolt hääletas 33 Riigikogu liiget. Otsusena vastuvõtmiseks vajanuks see Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält. Seega jäi otsus vastu võtmata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Isamaa fraktsiooni algatatud <strong>välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/5ffeeaa2-3a80-4d9c-94eb-b171409b32a7/valismaalasele-rahvusvahelise-kaitse-andmise-seaduse-muutmise-seadus/">1026 SE</a>) sooviti välistada immigrantide ümberasustamine ja ümberpaigutamine Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest Eestisse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga sooviti sätestada, et Eesti ei võta ümberasustamise ega ümberpaigutamise raames vastu välismaalasi, vaid osaleb teiste liikmesriikide toetamises solidaarsusmehhanismi kaudu. Seletuskirja kohaselt saaks Eesti toetada rändesurve all olevaid liikmesriike tehnilise ja praktilise abi, ekspertide ning muude alternatiivsete solidaarsusmeetmete kaudu, suunates abi võimalikult suurel määral välispiiri kaitse, ebaseadusliku sisserände ennetamise, varjupaigamenetluste tõhustamise ja tõhusa tagasisaatmise võimekuse parandamisse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Algatajate hinnangul ei ole põhjendatud eeldada, et rändesurve all olevad liikmesriigid, kes ei suuda oma piire piisavalt kaitsta, saavad kasutada lõputult teiste liikmesriikide vastuvõtuvõimekust. Nende sõnul peaks ELi solidaarsus aitama eelkõige vähendada survet seal, kus see tekib, tõstes oluliselt ebaseaduslikult riigis viibivate inimeste tagasisaatmise võimekust ja tugevdades välispiiride valvet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna <strong>Aivar Kokk</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu lükati tagasi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud <strong>käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/69d709b3-0a2d-4728-83c2-d0e2c3a41ac3/kaibemaksuseaduse-muutmise-seadus/">1011 SE</a>) sooviti langetada toiduainete käibemaksumäär 24 protsendilt üheksale protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Algatajate sõnul kehtib toiduainetele käibemaksu soodusmäär enamikus Euroopa Liidu riikides, kusjuures mitu riiki on viimasel ajal liikunud käibemaksu langetamise suunas just selleks, et kõrgeid hindu leevendada. Nende hinnangul suurendaks toiduainete käibemaksumäära langetamine toidu kiiremat turule jõudmist ja muudaks toiduainete hinnad taskukohasemaks ka Eestis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võtsid sõna <strong>Martin Helme</strong> Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, <strong>Aivar Kokk</strong> Isamaa ja <strong>Anti Allas</strong> Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu lükati tagasi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Keskerakonna algatatud <strong>käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/6987c433-4210-4e90-990f-323bb26b6492/kaibemaksuseaduse-muutmise-seadus/">1016 SE</a>) sooviti langetada restorani- ja toitlustusteenuse käibemaksumäär 24 protsendilt 13 protsendile, et toetada Eesti toitlustussektorit.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eelnõuga sooviti kehtestada restorani- ja toitlustusteenusele 13-protsendiline käibemaksumäär, samas kui alkohoolsete jookide pakkumisele vähendatud käibemaksumäära kohaldada ei kavandatud. Algatajate sõnul on toitlustusettevõtete tegevuskulud Eestis oluliselt kasvanud, kuid tarbijate ostujõud on vähenenud ja toitlustusteenuse hinnatõus piiranud nõudlust. Käibemaksumäära langetamine aitaks nende sõnul vähendada toitlustusteenuse hinnasurvet, suurendada nõudlust ning toetada seeläbi Eesti toitlustussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna <strong>Aivar Kokk</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt hääletas 38 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Seega langeb eelnõu menetlusest välja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud <strong>alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/5870c066-7fea-40da-92fc-bbb19d10c9bb/alkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-ja-kaibemaksuseaduse-muutmise-seadus/">1017 SE</a>) sooviti langetada bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani. Samuti sooviti langetada kütuste käibemaksumäär 24 protsendilt üheksale protsendile.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Algatajate sõnul aitaks energiakandjate aktsiisi- ja käibemaksumäära langetus vähendada Eesti elanikele ja ettevõtetele kütusehindade tõusust tingitud ostujõu vähenemist ning toetada ettevõtete konkurentsivõimet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna <strong>Rain Epler</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 16 Riigikogu liiget. Seega langeb eelnõu menetlusest välja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Isamaa fraktsiooni algatatud <strong>käibemaksuseaduse täiendamise eelnõuga</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/682599a2-2f74-4a68-8c4b-d5c70a982c64/kaibemaksuseaduse-taiendamise-seadus/">1021 SE</a>) sooviti langetada maagaasi käibemaksumäär ajutiselt 24 protsendilt 13 protsendile, et pidurdada talviste küttekulude kasvu. Eelnõu kohaselt oleks maagaasi vähendatud käibemaksumäär kehtinud tänavu 1. novembrist kuni järgmise aasta 30. aprillini.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Algatajate sõnul suurendab maagaasi maailmaturuhinna tõus kodumajapidamiste kütte- ning ettevõtete tootmis- ja tegevuskulusid, kusjuures kulude kasv kandub edasi kaupade ja teenuste hindadesse. Ajutine maksulangetus aitaks nende hinnangul maailmaturuhinna tõusu leevendada ning vähendada hinnasurvet kütteperioodil, mil maagaasi tarbimine ja arved on kõige suuremad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu kuus Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langeb menetlusest välja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ettekandjate puudumise tõttu jäi ära korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud <strong>korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/4cec0199-21e8-4b8e-8c06-1e5627223187/korruptsioonivastase-seaduse-muutmise-seadus/">974 SE</a>), Riigikogu liikmete <strong>Jaak Valge</strong>, <strong>Leo Kunnase</strong> ja <strong>Helir-Valdor Seedri</strong> algatatud <strong>Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/d182ef41-0cde-43bf-ad8b-9da1ce916e79/riigikogu-kodu-ja-tookorra-seaduse-ning-teiste-seaduste-muutmise-seadus/">978 SE</a>) ning Riigikogu liikmete <strong>Ants Froschi</strong>, <strong>Meelis Kiili</strong>, <strong>Leo Kunnase</strong>, <strong>Henn Põlluaasa</strong>, <strong>Peeter Tali</strong>, <strong>Alar Lanemani</strong>, <strong>Vladimir Arhipovi</strong>, <strong>Enn Eesmaa</strong>, <strong>Eerik-Niiles Krossi</strong> ja <strong>Priit Sibula</strong> algatatud <strong>julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/9964e40c-1007-4fb2-9ebe-7e54e4cb874a/julgeolekuasutuste-seaduse-muutmise-seadus/">963 SE</a>) esimene lugemine.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Istung lõppes neljapäeval kell 2.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a href="https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202611181400"><em>Istungi stenogramm</em></a></p>



<p class="wp-block-paragraph"><a><em>Videosalvestist saab hiljem vaadata</em></a> <a></a><a href="https://www.youtube.com/riigikogu"><em>Riigikogu YouTube’i</em></a> <em>kanalil.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-kiitis-heaks-rahvaraamatukogude-reformi/">Riigikogu kiitis heaks rahvaraamatukogude reformi</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Riigikogu võttis vastu platvormitöö tingimusi parandava seaduse</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-platvormitoo-tingimusi-parandava-seaduse/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 18 Nov 2026 17:00:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262243</guid>

					<description><![CDATA[<p>Uue seadusega paranevad digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, näiteks kullerite ja äpitaksojuhtide töötingimused ning võimalused oma õigusi kaitsta.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-platvormitoo-tingimusi-parandava-seaduse/">Riigikogu võttis vastu platvormitöö tingimusi parandava seaduse</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Uue seadusega paranevad digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, näiteks kullerite ja äpitaksojuhtide töötingimused ning võimalused oma õigusi kaitsta.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Platvormitöö seaduse</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/0c85c27e-1bcd-4edc-a4fb-32a66893b1f3/platvormitoo-seadus/">1003 SE</a>) vastuvõtmist toetas 51 ja selle vastu oli 22 Riigikogu liiget.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Platvormitöös kasutatakse sageli automatiseeritud süsteeme, mis aitavad tööülesandeid jagada, tasu kujundada ja töötegijaid hinnata. Seadusega suurendatakse automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust. Selle kohaselt peab platvorm töötegijatele arusaadavalt selgitama, milliseid automatiseeritud süsteeme platvorm kasutab ja kuidas need töötegijaid mõjutavad. Näiteks peab inimene teada saama, kuidas kujuneb tema tasu ja kas kliendi hinnang või tellimusest keeldumine vähendab talle edaspidi pakutava töö hulka. See aitab tal paremini mõista, kuidas kujunevad tema töövõimalused ja sissetulek.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti sätestatakse, et automaatsüsteem ei tohi koguda tundlikke andmeid ega nende pinnalt järeldusi teha. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, mil inimene platvormitööd ei tee, ega teha järeldusi tema tervise, puude, usu, poliitiliste vaadete või ametiühingusse kuulumise kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Äsja vastu võetud seadusega tagatakse ka töötegija kontroll oluliste otsuste üle – nähakse ette, et konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuse peab tegema inimene. Kui automaatsüsteem on teinud või toetanud selliseid otsuseid nagu konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepingulise staatuse muutmine, siis tuleb platvormil töötegijale otsust põhjendada. Platvormitöö tegija võib need automatiseeritud otsused vaidlustada ja taotleda, et inimene vaataks otsuse üle. Taotlusele tuleb vastata 14 päeva jooksul, otsust põhjendada ning ebaõiglase otsuse korral otsus parandada või kui see ei ole võimalik, siis kahju hüvitada.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-platvormitoo-tingimusi-parandava-seaduse/">Riigikogu võttis vastu platvormitöö tingimusi parandava seaduse</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Riigikogu võttis vastu 2026. aasta teise lisaeelarve</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-2026-aasta-teise-lisaeelarve/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Gunnar Paal]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 18 Nov 2026 14:19:01 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262236</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse (1019 SE), mis täpsustab riigi kulude mahtu.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-2026-aasta-teise-lisaeelarve/">Riigikogu võttis vastu 2026. aasta teise lisaeelarve</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/4f37ea6b-bba9-4e59-8ddb-c5e043b92d0d/riigi-2026-aasta-teise-lisaeelarve-seadus/">1019 SE</a>), mis täpsustab riigi kulude mahtu.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Seaduse kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad 16,6 ja investeeringud suurenevad 16,4 miljonit eurot.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaeelarve seadusega muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa seaduses valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks. Seadus näeb samuti ette täiendavalt eraldada Haridus- ja Teadusministeeriumile 206 000 eurot Haapsalu linnale eri- ja tõhustatud tuge vajavate õpilaste tugiteenuste ning toetavate meetmete rahastamiseks 2026. aastal. Need vahendid eraldati samuti valitsuse reservist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisaeelarve vastuvõtmise poolt hääletas 49 ja vastu 18 Riigikogu liiget.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid 5 miljonit eurot. Investeeringud vähenesid 2 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-2026-aasta-teise-lisaeelarve/">Riigikogu võttis vastu 2026. aasta teise lisaeelarve</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Komisjon: Venemaa mõjutustegevuse tõkestamiseks tuleb tugevdada Eesti spordidiplomaatiat</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjon-venemaa-mojutustegevuse-tokestamiseks-tuleb-tugevdada-eesti-spordidiplomaatiat/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Karin Kangro]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 18 Nov 2026 13:27:05 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=262224</guid>

					<description><![CDATA[<p>Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjon tegi täna Välisministeeriumile ettepaneku tugevdada Venemaa mõjutustegevuse tõkestamiseks Eesti spordidiplomaatiat.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjon-venemaa-mojutustegevuse-tokestamiseks-tuleb-tugevdada-eesti-spordidiplomaatiat/">Komisjon: Venemaa mõjutustegevuse tõkestamiseks tuleb tugevdada Eesti spordidiplomaatiat</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjon tegi täna Välisministeeriumile ettepaneku tugevdada Venemaa mõjutustegevuse tõkestamiseks Eesti spordidiplomaatiat.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Uurimiskomisjon saatis spordidiplomaatia tugevdamiseks kirjaliku ettepaneku pärast komisjoni tänast istungit, kus arutati koos Kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri ja Eesti Olümpiakomitee peasekretäriga Venemaa mõjutustegevust spordivaldkonnas ning selle mõju Eestile.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Uurimiskomisjoni esimehe <strong>Eerik-Niiles Krossi</strong> sõnul käsitleti istungil spordi rahvusvahelist mõju nii sportlastele kui ka riikidele, kelle lipu all nad võistlevad. Tema sõnul jäi kõlama seisukoht, et Venemaa on vähemalt alaliitude tasemel saavutamas olukorda, kus agressorriigi sportlased saavad osaleda rahvusvahelistel võistlustel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Venemaa sportlaste rahvusvaheline nähtavus kasvab ning Venemaa spordijuhtkond käsitleb seda poliitilise edusammuna, mis loob pinnast Venemaa tagasilõimumiseks ka mujal,“ ütles Kross, kelle sõnul on Eesti jätkuvalt seisukohal, et nii kaua, kuni Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda kestab, ei ole Venemaa ja Valgevene sportlaste rahvusvahelistel võistlustel osalemine aktsepteeritav.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Krossi sõnul asus uurimiskomisjon seisukohale, et Eesti spordialaliidud vajavad senisest tugevamat spordidiplomaatilist võimekust. „Eesti jaoks peab spordidiplomaatia keskseks eesmärgiks olema meie seisukohtade järjepidev ja mõjus esindamine rahvusvahelisel tasandil, liitlaste leidmine ning ausa, läbipaistva ja sõltumatu spordipoliitika edendamine,“ ütles ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Uurimiskomisjon palub seetõttu kaaluda võimalust roteerida üks Välisministeeriumi diplomaat kuni kaheks aastaks Eesti Olümpiakomitee juurde. „Diplomaadi ülesanne oleks aidata tugevdada Eesti spordi rolli ELi välissuhetes, sealhulgas edendada Euroopa väärtusi spordivaldkonnas, kujundada Eesti spordidiplomaatia tegevussuundi ning toetada Eesti esindajaid rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides,“ kirjutas Kross Välisministeeriumile saadetud kirjas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tema sõnul peab uurimiskomisjon oluliseks, et Eesti kasutaks selles valdkonnas senisest süsteemsemalt Välisministeeriumi pädevust, välisteenistuse kogemusi ja rahvusvahelist diplomaatilist võrgustikku. „Selline koostöö aitaks tugevdada Eesti võimekust seista rahvusvahelisel spordiareenil oma väärtuste ja huvide eest ning panustada ausa ja sõltumatu spordi edendamisse,“ ütles komisjoni esimees.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjon-venemaa-mojutustegevuse-tokestamiseks-tuleb-tugevdada-eesti-spordidiplomaatiat/">Komisjon: Venemaa mõjutustegevuse tõkestamiseks tuleb tugevdada Eesti spordidiplomaatiat</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
