Riigikogu võttis tänasel istungil vastu neli seadust, ühe otsuse ja ratifitseeris kaks välislepingut.
Istungil leidis toetust valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seadus (877 SE), mis reformib rahvaraamatukogu võrgu korraldust. Seaduse kohaselt viiakse igas kohalikus omavalitsuses kõik rahvaraamatukogud ühtse juhtimise alla ja võetakse nende töö korraldamiseks kasutusele ühtne üle-eestiline raamatukogude andmekogu.
Kui praegu on rahvaraamatukogude riiklike ülesannete koordineerimine 15 maakonnaraamatukogu ülesanne, siis seadusega saavad kõik omavalitsuste rahvaraamatukogud võrdseks partneriks Eesti Rahvusraamatukogule, kes hakkab täitma rahvaraamatukogude valdkonna riiklikke haldusülesandeid. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks võetakse senise kolme eraldiseisva süsteemi asemel kasutusele üks üleriigiline andmekogu, millega liituvad rahvaraamatukogud ning soovi korral ka teadus- ja eriala- ning kooliraamatukogud.
Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid selle korraldamise põhimõtted muutuvad paindlikumaks. Seaduse järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Eesti Rahvusraamatukogu hakkab riiklikke ülesandeid etapiviisiliselt üle võtma, kujunedes üleriigiliste teenuste arendamise keskseks koordineerijaks.
Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muu hulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka väljaannete keskse hankimise ülesande. Rahvaraamatukogu ülesandeks jääb oma kogusse soetatavate väljaannete valimine. Soovi korral saab rahvaraamatukogu väljaandeid ise hankida kohaliku omavalitsuse eraldatud raha eest.
Menetluse käigus täpsustas Riigikogu raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõudeid. Raamatukoguhoidjal peab üldjuhul olema erialane kõrgharidus, selle puudumisel muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Samas võib omavalitsus arvestada ka inimese varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevusi. Nii saab tööle võtta näiteks kogenud raamatukoguhoidja, kellel puudub kutse, kuid kes on valmis vajaliku hariduse või kutse omandama.
Samuti tegi parlament teksti muudatusi, et muuta lugeja andmete kontrollimine paindlikumaks ja täpsustada raamatukogude andmekogu regulatsiooni. Lisaks otsustati edasi lükata jõustumistähtaegu, et anda raamatukogudele, omavalitsustele ja Eesti Rahvusraamatukogule rohkem aega muudatusi ette valmistada ja rakendada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Signe Kivi Eesti Reformierakonna, Enn Eesmaa Isamaa ja Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 19 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu veel kolm seadust
Parlament kiitis heaks valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (972 SE), millega muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule.
Seadusega täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse Töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma. Samuti viiakse sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viide kaotatud tööharjutuse teenusele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 Riigikogu liiget.
Samuti kiitis Riigikogu heaks valitsuse algatatud platvormitöö seaduse (1003 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv. Seaduse eesmärk on parandada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, näiteks kullerite ja äpitaksojuhtide töötingimusi ning võimalusi oma õigusi kaitsta.
Platvormitöös kasutatakse sageli automatiseeritud süsteeme, mis aitavad tööülesandeid jagada, tasu kujundada ja töötegijaid hinnata. Seadusega soovitakse suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust. Seaduse kohaselt peab platvorm töötegijatele arusaadavalt selgitama, milliseid automatiseeritud süsteeme platvorm kasutab ja kuidas need töötegijaid mõjutavad. Näiteks peab inimene teada saama, kuidas kujuneb tema tasu ja kas kliendi hinnang või tellimusest keeldumine vähendab talle edaspidi pakutava töö hulka. See aitab tal paremini mõista, kuidas kujunevad tema töövõimalused ja sissetulek.
Samuti sätestatakse, et automaatsüsteem ei tohi koguda tundlikke andmeid ega nende pinnalt järeldusi teha. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, mil inimene platvormitööd ei tee, ega teha järeldusi tema tervise, puude, usu, poliitiliste vaadete või ametiühingusse kuulumise kohta.
Seadusega tagatakse ka töötegija kontroll oluliste otsuste üle – nähakse ette, et konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuse peab tegema inimene. Kui automaatsüsteem on teinud või toetanud selliseid otsuseid nagu konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepingulise staatuse muutmine, siis tuleb platvormil töötegijale otsust põhjendada. Platvormitöö tegija võib need automatiseeritud otsused vaidlustada ja taotleda, et inimene vaataks otsuse üle. Taotlusele tuleb vastata 14 päeva jooksul, otsust põhjendada ja ebaõiglase otsuse korral see parandada või kui see ei ole võimalik, siis kahju hüvitada.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu 22 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse (1019 SE), millega täpsustatakse riigi kulusid. Seaduse kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad 16,6 miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 16,4 miljonit eurot.
Lisaeelarvega muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa seadusest eelarve ümbertõsted valitsemisalade vahel. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.
Teise lugemise käigus viis Riigikogu lisaeelarve seadusesse ühe mitmest osast koosneva ja valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Samuti tehti seadusesse mitmest osast koosnev ja valdavalt kulusid ja investeeringuid täpsustav muudatus kolmandaks lugemiseks. Lisaks toetas rahanduskomisjon muudatust, millega nähakse ette, et valitsuse reservist eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendavalt 206 000 eurot, et rahastada tänavu Haapsalu linna eri- ja tõhustatud tuge vajavate õpilaste tugiteenuseid ja toetavaid meetmeid.
Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid viis miljonit eurot. Investeeringud vähenesid kaks miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Aivar Kokk.
Parlament võttis lisaeelarve vastu 49 poolt- ja 18 vastuhäälega.
Riigikogu kiitis heaks ühe otsuse
Riigikogu võttis vastu Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ (1012 OE), mille arutelu jäi teisipäevasel istungil pooleli ja jätkus kolmapäeval õiguskomisjoni liikme ettekande ning sellele järgnenud läbirääkimistega.
Otsuse kohaselt teeb Riigikogu valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti ja Venemaa vaheline ajutine kontrolljoon, et reageerida Venemaa sabotaažiaktidele, ennetada võimalikke vahejuhtumeid, näiteks massilisi piiriületusi, ning tagada Eesti ja selle elanike julgeolek. Seletuskirja järgi tugevdaks kontrolljoone sulgemine NATO ja Euroopa Liidu välispiiri.
Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas Eesti Keskerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Lõpphääletusel hääletas otsuse vastuvõtmise poolt 37 ja vastu kaks Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu ratifitseeris kaks välislepingut
Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seadus (996 SE) näeb ette Euroopa Liidu ja Mercosuri partnerluslepingu ratifitseerimise. Mercosur on Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturg, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.
1999. aastal andis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjonile loa alustada Mercosuriga partnerluslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, mis kestsid üle 25 aasta. Läbirääkimiste tulemusena koostati kaks lepingut: partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping, et kiirendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist.
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta eri valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mercosuri kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid hiljem on see plaanis partnerluslepinguga asendada.
Partnerlusleping loob maailma suurima vabakaubanduspiirkonna enam kui 720 miljoni elanikuga turul, pakkudes ELi ettevõtjatele esimesena turule siseneja eelise ning soodustades nii tööstus- kui põllumajandustoodete ekspordi kasvu, tariifide järkjärgulist kadumist ja seadusliku raamistiku paranemist turulepääsuks piirkonnas, kus varem esines kõrgeid tollimakse ning muid kaubandustõkkeid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 44 ja vastu neli Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seadus (997 SE) näeb ette Euroopa Liidu ja Mehhiko partnerluslepingu ratifitseerimise.
Alates 2000. aastast põhinevad ELi ja Mehhiko suhted lepingul, mis käsitleb majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd. 2016. aastal andis ELi Nõukogu Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa pidada Mehhikoga üldlepingu ajakohastamise üle läbirääkimisi, mis lõpetati aastal 2018. Läbirääkimiste tulemusena koostati kaks lepingut: partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping, et kiirendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist.
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta eri valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid hiljem on see plaanis partnerluslepinguga asendada.
Partnerlusleping loob arvestatava vabakaubandusruumi strateegilise partneriga, kellega ELi kaubavahetus ulatus 2024. aastal ligi 82 miljardi euroni. Mehhiko on Ladina-Ameerika suuruselt teine majandus, mille ligi 132 miljoni tarbijaga turg on ELi jaoks piirkonna suuruselt teine ekspordisihtkoht. Sõlmitav partnerlusleping avab sellele turule oluliselt parema ligipääsu, kaotades peaaegu kõik tollimaksud, vähendades tehnilisi ja regulatiivseid tõkkeid ning luues selge raamistiku teenuste, investeeringute, digikaubanduse ja riigihangete jaoks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 45 ja vastu viis Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Teise lugemise läbis seitse eelnõu
Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) algne eesmärk oli aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust. Selleks nägi eelnõu ette, et arendusperioodi jooksul oleks vetika- ja karbikasvatus hoonestustasu maksmisest vabastatud.
Keskkonnakomisjon esitas eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepaneku, millega muudetakse kogu eelnõu teksti. Eelnõu uue tekstiga kujundatakse ümber kogu avaliku veekogu kasutamise eest makstava hoonestustasu arvestamise põhimõtted. Edaspidi koosneb hoonestustasu kahest osast: ehitisealuse pinna eest kolm protsenti ja ülejäänud hoonestusloaga koormatud ala eest 0,3 protsenti maa keskmisest väärtusest. Hoonestustasu tuleb maksma hakata siis, kui alustatakse ehitamist. Muudatuste eesmärk on muuta hoonestustasu õiglasemaks ja proportsionaalsemaks, et soodustada avaliku veekogu kestlikku kasutamist ja sealse majandustegevuse arengut.
Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuna eelnõu tekst on menetluse käigus täielikult muutunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2. detsember kell 17.15.
Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (937 SE) sätestatakse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad.
Eelnõu on ajendatud riigieelarve seaduses tehtud muudatusest, mille kohaselt tunnistatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist kehtetuks senine õiguslik alus, mis võimaldas kehtestada need arvnäitajad toetusfondi määruses. Eelnõu ei muuda omavalitsustele antava toetuse eesmärki, jaotamise aluseid ega toetuse suuruse kujunemise põhimõtteid.
Kultuurikomisjon tegi eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepaneku, millega asendatakse lasteaedade ja lastehoidude valmisolekut puudutavas regulatsioonis mõiste „kriisiolukord“ mõistega „ohuolukord“, et vältida segadust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses määratletud mõistega. Teise muudatusega saavad lasteaiad ja lastehoiud kaks kuud lisaaega, et tagada ohuolukordadeks valmisolek ja koostada kriisiplaan. See kohustus jõustub 1. märtsil.
Valitsuse algatatud geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (813 SE) laieneb Eestisse üleeuroopaline käsitöö- ja tööstustoodetele ning teenustele mõeldud geograafiliste tähiste kaitse süsteem.
Eelnõuga laiendatakse seni toidu- ja joogitoodetele kehtinud päritolukaitse loogikat ka muudele toodetele, võimaldades kaitsta piirkonnaga seotud nime, kvaliteeti ja traditsioonilist oskusteavet. Üks tuntumaid geotähiseid on „Champagne“, mida tohib kasutada üksnes Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas toodetud vahuveinide märgistamiseks. Eesti toodetest on praegu märgisega Eesti viin ja sõir. Eelnõu loob võimaluse kaitsta Eestis ka näiteks Muhu tikandit, Haapsalu ravimuda, Setu pitsi ja Saaremaa sepatööd.
Ühtne geograafilise tähise märgis näitab, et tegu on autentse tootega. Kaitstud tähist võivad kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja vastavad kehtestatud nõuetele. Geograafilise tähise saamiseks tuleb esitada taotlus Patendiametile. Selle üle, kas toode vastab spetsifikatsioonile, hakkab järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Juhtivkomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks täpsustuse, mille kohaselt ei reguleeri geograafilise tähise kaitse seadus edaspidi ELi tasandil kaitstavate põllumajandustoodete, toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitset.
Istungil jätkus valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE) teine lugemine, mis katkestati 28. oktoobril.
Eelnõuga võetakse siseriiklikku õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiviga tehtud muudatused, mille eesmärk on parandada elektrituru korraldust, et energiaturg oleks hästi lõimitud. See võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab varustuskindluse ja toetab CO2-heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmeid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatud muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.
Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendamisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, julgustab ka võrguettevõtjaid hajaasustustes võrku arendama, kuna neil on kindlus, et planeeritud võrgu tugevdamine on prioriteet. Paindlikke ühendamisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendamise lepingu puhul kehtivad.
Teise lugemise eel tegi majanduskomisjon eelnõusse mitu muudatust, millega muu hulgas ajakohastatakse bilansihaldurite garantiide süsteemi ning täpsustatakse alakasutustasu käsitlevaid sätteid ja reservvõimsuse mehhanismi vähempakkumise ettevalmistamise korda. Selleks et Riigikogu liikmed saaks muutunud teksti kohta ettepanekuid esitada ja huvirühmad arvamust avaldada, tegi majanduskomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.
Seejärel toimunud arutelude tulemusel viidi eelnõusse üheksa muudatust. Näiteks muudetakse tulumaksuseadust, et viia mikrotootja tulumaksuvabastuse tingimused kooskõlla varasema muudatusega, mille kohaselt määratletakse mikrotootja võrgulepingus kokku lepitud võrku antava võimsuse järgi, mis on kuni 15 kW, mitte tootmisseadme võimsuse alusel.
Samuti täpsustatakse Konkurentsiameti ülesandeid riskimaandusstrateegia rakendamise üle järelevalve tegemisel. Peale selle võimaldatakse kasutada ülekoormustulu võrgutasude vähendamiseks, et leevendada kõrgete elektrihindade mõju tarbijatele. Kui võrgutasu ajutine vähendamine lõppeb, siis kehtib taas eelmine kooskõlastatud tariif.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mario Kadastik Eesti Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 21 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõuga (906 SE) luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.
Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.
Peale selle luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.
Juhtivkomisjon viis eelnõusse teiseks lugemiseks muudatusi, millega muu hulgas nähakse ette kehtivusaeg strateegiliselt olulise investeeringu staatusele. Muudatuse kohaselt kehtib strateegiliselt oluliseks investeeringuks tunnistamise otsus viis aastat. Kui ehitisele on antud ehitusluba, siis kehtib otsus kuni ehitisele kasutusloa andmiseni. Samuti sätestatakse, millistel alustel võib strateegiliselt oluliseks investeeringuks määramise otsuse kehtetuks tunnistada.
Lisaks täiendatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadust. Välisinvesteeringute hindamise kohaldamisalasse lisatakse ettevõtjad, kes tegelevad Euroopa Liidu strateegiliste toormete varumise, uurimistöö, uuringu, kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu või taaskasutamisega. Eesti maapõues leiduvate toormete asemel lähtutakse regulatsioonis edaspidi Euroopa Liidu strateegiliste toormete loetelust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Peeter Ernits.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 15 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (987 SE) muudetakse veeteetasude regulatsiooni.
Eelnõuga kehtestatakse veeteetasu soodustused laevade keskkonnanäitajate alusel, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeeringuid rohetehnoloogiatesse. Merematkelaevade ühikuhinda ja ühe laevakülastuse eest makstava veeteetasu ülempiiri tõstetakse, et ühtlustada need teiste laevatüüpide tasumääradega.
Lisaks kaotatakse eelnõuga erand, mille kohaselt oli ankrualal punkerdamine veeteetasu maksmisest vabastatud. Kuna tegu võib olla keskkonnaohtliku tegevusega, ei ole erandi säilitamine põhjendatud. Samas jääb veeteetasust vabastus kehtima alternatiiv- ja taastuvkütuste punkerdamisel.
Sektori selgitusi arvestades otsustas majanduskomisjon merematkelaevade kehtiva veeteetasu ülempiiri tõusu aasta võrra edasi lükata. Praegu on merematkelaeva maksimaalne veeteetasu sadama külastuse eest 12 000 eurot. Algse eelnõu järgi pidi see tõusma 15 000 eurole 2027. aastal, ent muudatuse kohaselt lükkub tõus 2028. aastasse.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (1005 SE) muudetakse töövaidluskomisjonide juhatajate värbamise ja arendamise korda.
Eelnõu eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu töövaidluskomisjonide juhtide pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele. Muudatustega täiendatakse kandideerimisprotsessi ja reguleeritakse ametist vabastamist. Muu hulgas luuakse juhatajate sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamine.
Eestis tegutseb kaheksa töövaidluskomisjoni, mis lahendavad kohtuväliselt töötajate ja tööandjate vaidlusi.
Sotsiaalkomisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt võib Maksu- ja Tolliamet avaldada töövaidluskomisjonile mitteresidendist tööandja andmeid, et töövaidluskomisjon saaks tõhusamalt ja kiiremini lahendada töövaidlusi välismaiste tööandjatega.
Esimese lugemise läbis kuus eelnõu
Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1061 SE) laiendatakse isikute ringi, kes tohivad raadiosidet piirata, ja täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib. Muudatuste eesmärk on parandada riigi võimalusi tagada avalik kord ja riigi julgeolek, tõrjuda mehitamata sõidukitest lähtuvaid ohte ning võimaldada raadioside piiramist väljaõppel ja tehnoloogia arendamisel.
Julgeolekuolukorra muutumise tõttu on tekkinud vajadus võimaldada pädevatel asutustel kasutada raadiosidet piiravaid seadmeid senisest paindlikumalt. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on raadioside piiramise õigus valdavalt seotud konkreetse territooriumi või objektiga. Eelnõuga seotakse see senisest enam asutuse seadusest tulenevate ülesannete ja ohu tõrjumise vajadusega, võimaldades raadiosidet piirata ka juhul, kui oht avaldub väljaspool kindlaksmääratud territooriumi või objekti. See parandab muu hulgas võimalusi kaitsta kriitilist taristut, näiteks elektrialajaamu, gaasipaigaldisi ja kütuste ladustamise objekte.
Eelnõuga antakse raadioside piiramise õigus ka Kaitseliidule ning täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe, julgeolekuasutuste, vanglate ja Päästeameti õigusi. Lisaks võimaldatakse raadiosidet piirata siseturvalisuse, riigikaitse ja lennunduse valdkonna õppeasutustel väljaõppe eesmärgil ning teadus- ja arendustegevusega või tehniliste lahenduste katsetamisega tegelevatel isikutel selleks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel. See loob paremad tingimused mehitamata sõidukite tõrjumise väljaõppeks ning droonide ja nende tõrjeks vajalike tehnoloogiate arendamiseks ja katsetamiseks.
Säilib nõue, et raadiosidet võib piirata ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) väljastatud sagedusloa alusel. Loa andmisel hindab TTJA võimalikke riske ning saab nende maandamiseks seada vajalikud tehnilised tingimused. Loakohustus aitab maandada võimalikke negatiivseid mõjusid, nagu mobiilsideteenuste kättesaadavuse või lennundussageduste kasutamise häirimine. Sagedusloa taotlemine vabastatakse riigilõivust.
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõuga (1046 SE) muudetakse seadusi, et tagada ameti- ja kutsesaladuse tõhusam kaitse ning luua selgem regulatsioon konfidentsiaalse teabe kasutamiseks süüteomenetluses.
Eelnõuga võetakse kriminaalmenetluse seadustikus kasutusele ametiprivileegi mõiste. Ametiprivileeg tähendab õigust keelduda süüteomenetluses sellise teabe avaldamisest, mis on saadud isiku ameti- või kutsetegevuse käigus. Keelduda saab nii ütluste andmisest kui ka andmete esitamisest ja menetleja päringutele vastamisest. Samuti piiritletakse nende isikute ring, kellel on süüteomenetluses ametiprivileeg.
Eelnõu kohaselt on kriminaalmenetluses ametiprivileeg vaimulikul, advokaadil, ajakirjanikul, tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal, vahendajal, notaril, patendivolinikul, pankrotihalduril, riikliku järelevalve teostajal, kaitsjal ja kohtunikul. Ametiprivileeg laieneb seaduses sätestatud tingimustel ka nende isikute ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile. Muudel ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustusega isikutel süüteomenetluses ametiprivileegi ei ole.
Ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate tõendite kogumiseks nähakse üldjuhul ette eeluurimiskohtuniku või kohtu loa nõue. Eelnõuga sätestatakse loa andmise tingimused ja kord ning nähakse ette erandid, mille korral võib teavet avaldada ilma kohtu loata.
Samuti reguleeritakse tervise infosüsteemist terviseandmete saamist süüteomenetluses. Üldjuhul saab terviseandmeid pärida inimese nõusolekul või kohtu loal. Kohus võib loa anda üksnes juhul, kui andmed on menetluses vältimatult vajalikud ja nende saamine on kuriteo raskust ja laadi ning isiku privaatsust arvestades põhjendatud.
Advokaatide ja kaitsjate ametiprivileegi tõhusamaks kaitseks kehtestatakse nende valduse läbiotsimiseks, vaatluseks ja läbivaatuseks erikord. Selle kohaselt selgitab ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjas tõendina kasutamiseks lubatava teabe välja advokatuuri esindaja või kohtu määratud eriteadmistega isik. Nii välditakse advokaadi või kaitsja ja tema kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse põhjendamatut teatavaks saamist menetlejale.
Lisaks vähendatakse eelnõuga advokaatide halduskoormust, sätestades üldreeglina advokaadi volituste eelduse ja loobudes volikirja esitamise nõudest.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (üüriõigus) eelnõuga (1062 SE) lihtsustatakse üürivõlgadega seotud vaidluste lahendamist ja kiirendatakse nn puuküürnike väljatõstmist.
Eelnõu eesmärk on kaitsta omanikke võlgu jäävate üürnike eest. Edaspidi saab maksega viivitava üürnikuga üürisuhte lõpetada senisest kiiremini, et lühendada elamispinna vabastamiseks kuluvat aega. Eelnõu kohaselt saab üürileandja lepingu erakorralist ülesütlemist alustada juba siis, kui üürniku võlgnevus üüri või muude kokkulepitud kulude eest on vähemalt ühe kuu üüri suurune summa. Praegu on selleks üldjuhul vaja vähemalt kahe kuu võlgnevust.
Samas tuleb üürnikule võla tasumiseks anda senise 14 päeva asemel 30 päeva lisaaega. Üüripinna vabastamise kiirendamiseks määrab kohus või üürikomisjon ruumi vabastamise tähtaja juba otsuses ning kohtutäitur enam täiendavat tähtaega ei anna. Kohus saab väljakolimiseks määrata kuni kolmekuulise tähtaja lahendi jõustumisest.
Samuti saab eelnõu kohaselt vabastamisotsust rakendada allüürnikele ja teistele üürnikult kasutusõiguse saanud inimestele. Kui eluruumis elab laps või muu abivajav inimene, tuleb sellest kohalikku omavalitsust teavitada juba kohtumenetluse või üürivaidluse ajal, et neile saaks vajalikku abi korraldada varakult.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1071 SE) pikendatakse alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu. Eelnõu võimaldab võtta laste vastu seksuaalkuritegusid toime pannud inimesed vastutusele ka aastakümneid pärast kuriteo toimepanemist. Eesmärk on, et vägivallaohvrid saaks vajalikku abi ning alaealisena seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimeste kaitse paraneks.
Suur osa ohvreid on valmis juhtunust teatama hilisemas täiskasvanueas, mistõttu on oluline, et aegumistähtaeg oleks pikem kui viis või kümme aastat täisealiseks saamisest. Isegi kui kannatanu on valmis juhtunust rääkima aastakümneid hiljem, võib tema antav info aidata märgata mustreid, lahendada mõne kuriteo ja kurjategija tegevuse lõpetada.
Eelnõu pikendab alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu nõnda, et kõige raskemate ja kontaktsete lastevastaste seksuaalkuritegude puhul on aegumistähtaeg 32 ning mittekontaktsete seksuaalkuritegude puhul 20 aastat. Aegumistähtaeg hakkab üldjuhul kulgema siis, kui kannatanu saab täisealiseks. Seega võib kannatanu 32-aastase aegumistähtaja korral õiguskaitseasutuste poole pöörduda ka 50-aastasena.
Enne seaduse jõustumist toime pandud kuritegudele kohalduvad praegu kehtivad aegumistähtajad.
Läbirääkimistel võtsid sõna Züleyxa Izmailova Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse, käibemaksuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (varajast abi andva sekkumise teenus) eelnõuga (1070 SE) luuakse õiguslik alus vaimse tervise varajase abi teenusele, et pakkuda tõenduspõhist tuge neile, kellel esinevad vaimse tervise probleemide varajased või kerged sümptomid.
Teenus võimaldab saada abi enne tervishoiuteenuse vajaduse tekkimist ning hõlmab nii iseseisvalt läbitavaid eneseabiprogramme kui ka spetsialisti toetatud psühholoogilisi sekkumisi. Seni peamiselt projektipõhiselt pakutud abi süsteemne korraldamine toetab vaimse tervise astmelise abi mudeli rakendamist, aitab ennetada probleemide süvenemist ja vähendada tervishoiusüsteemi koormust. Nii võib väheneda surve perearstidele ja eriarstiabile ning sõltuvalt teenuse kättesaadavusest ja mahust lüheneda ka ravijärjekorrad.
Teenuse korraldamise ja rahastamise eest vastutab Tervisekassa. Teenus on sõltumata ravikindlustuse olemasolust tasuta ning abi saamiseks ei nõuta ka diagnoosi ega saatekirja.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1044 SE) eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust ning muuta süsteem paindlikumaks piirkondades, kus perearste napib.
Eelnõu järgi saab perearst edaspidi keelduda inimese nimistusse võtmisest, kui tema nimistus on juba üle 1600 inimese ja samas teeninduspiirkonnas on võimalik liituda väiksema nimistuga. Samuti luuakse võimalus määrata riski- ja kriisipiirkondi, kus saab rakendada erimeetmeid, näiteks toetada perearstide tööle asumist, soodustada koostööd või korraldada teenust ajutiselt tavapärasest erinevalt. Muudatuste vajadust suurendab perearstide vananemine: 2033. aastaks vajab vanuse tõttu asendamist ligikaudu 420 perearsti.
Muudatustega luuakse paindlikumad võimalused perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral kiiresti asendus korraldada ja inimestele perearstiabi järjepidevus tagada.
Lisaks on kavas täiendada perearsti nimistu pikaajalise asendamise kestust reguleerivat sätet. Kui kehtiva õiguse kohaselt võib pikaajaline asendamine kesta kuni aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ning vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni, siis eelnõuga soovitakse lisada põhimõte, et kui perearst on valitud valitavale ametikohale, näiteks Riigikogu või valitsuse liikmeks, vallavanemaks või linnapeaks, siis võib nimistu pikaajaline asendamine kesta kuni ametiaja või volituste tähtaja lõpuni.
Sotsiaalminister Karmen Joller vastas enam kui tund aega saadikute küsimustele, mis puudutasid pikaajalist asendust käsitlevat muudatust ja ministri enda nimistust loobumist. Minister märkis, et kehtiv seadus nõuab Tervisekassalt ühelt poolt, et kui pikaajaline asendus kestab üle aasta, tuleb perearstilt nimistu ära võtta, ent samal ajal paneb teine seadus Tervisekassale kohustuse tagada arstiabi olukorras, kus perearstidest on puudus. Jolleri sõnul ei ole Tervisekassa seni üheltki perearstilt pikaajalise asenduse tõttu nimistut ära võtnud, kui patsientidele on abi tagatud, ning perearstil endal nimistust loobumise kohustust ei ole.
Läbirääkimistel võtsid sõna Diana Ingerainen Eesti 200, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 22 ja selle vastu hääletas 41 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Menetlusest langes välja kuus eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seaduseelnõu ebaregulaarset sissetulekut saavatele loovisikutele ravikindlustuse tagamiseks rulluva sotsiaalmaksu põhimõttel“ eelnõuga (966 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja lahendus, mis tagaks ravikindlustuse ebaregulaarse sissetulekuga loovisikutele.
Eelnõu esitajate sõnul puudutab probleem eeskätt vabakutselisi ja projektipõhiselt tegutsevaid loovisikuid, näiteks kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, tõlkijaid, näitlejaid, lavastajaid, muusikuid, disainereid, fotograafe, koreograafe ja teisi loomevaldkonna professionaale, kelle töötasu võib laekuda mõnel kuul suurema summana ja teisel kuul puududa.
Esitajate sõnul ei peaks ravikindlustuse sõltuma sellest, kas sotsiaalmaks laekub igal kuul. Kui loovisiku eest on sotsiaalmaks tasutud ühel või mitmel kuul suuremas summas, siis tuleks seda arvestada ka järgnevate kuude lõikes, vastavalt tasutud maksu suurusele. Praegune ravikindlustuse süsteem on aga suuresti üles ehitatud püsiva ja igakuise sissetuleku loogikale.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik.
Eelnõu poolt hääletas 33 Riigikogu liiget. Otsusena vastuvõtmiseks vajanuks see Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält. Seega jäi otsus vastu võtmata.
Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (1026 SE) sooviti välistada immigrantide ümberasustamine ja ümberpaigutamine Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest Eestisse.
Eelnõuga sooviti sätestada, et Eesti ei võta ümberasustamise ega ümberpaigutamise raames vastu välismaalasi, vaid osaleb teiste liikmesriikide toetamises solidaarsusmehhanismi kaudu. Seletuskirja kohaselt saaks Eesti toetada rändesurve all olevaid liikmesriike tehnilise ja praktilise abi, ekspertide ning muude alternatiivsete solidaarsusmeetmete kaudu, suunates abi võimalikult suurel määral välispiiri kaitse, ebaseadusliku sisserände ennetamise, varjupaigamenetluste tõhustamise ja tõhusa tagasisaatmise võimekuse parandamisse.
Algatajate hinnangul ei ole põhjendatud eeldada, et rändesurve all olevad liikmesriigid, kes ei suuda oma piire piisavalt kaitsta, saavad kasutada lõputult teiste liikmesriikide vastuvõtuvõimekust. Nende sõnul peaks ELi solidaarsus aitama eelkõige vähendada survet seal, kus see tekib, tõstes oluliselt ebaseaduslikult riigis viibivate inimeste tagasisaatmise võimekust ja tugevdades välispiiride valvet.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Aivar Kokk.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu lükati tagasi.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (1011 SE) sooviti langetada toiduainete käibemaksumäär 24 protsendilt üheksale protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu.
Algatajate sõnul kehtib toiduainetele käibemaksu soodusmäär enamikus Euroopa Liidu riikides, kusjuures mitu riiki on viimasel ajal liikunud käibemaksu langetamise suunas just selleks, et kõrgeid hindu leevendada. Nende hinnangul suurendaks toiduainete käibemaksumäära langetamine toidu kiiremat turule jõudmist ja muudaks toiduainete hinnad taskukohasemaks ka Eestis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu lükati tagasi.
Keskerakonna algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (1016 SE) sooviti langetada restorani- ja toitlustusteenuse käibemaksumäär 24 protsendilt 13 protsendile, et toetada Eesti toitlustussektorit.
Eelnõuga sooviti kehtestada restorani- ja toitlustusteenusele 13-protsendiline käibemaksumäär, samas kui alkohoolsete jookide pakkumisele vähendatud käibemaksumäära kohaldada ei kavandatud. Algatajate sõnul on toitlustusettevõtete tegevuskulud Eestis oluliselt kasvanud, kuid tarbijate ostujõud on vähenenud ja toitlustusteenuse hinnatõus piiranud nõudlust. Käibemaksumäära langetamine aitaks nende sõnul vähendada toitlustusteenuse hinnasurvet, suurendada nõudlust ning toetada seeläbi Eesti toitlustussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Aivar Kokk.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt hääletas 38 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Seega langeb eelnõu menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (1017 SE) sooviti langetada bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani. Samuti sooviti langetada kütuste käibemaksumäär 24 protsendilt üheksale protsendile.
Algatajate sõnul aitaks energiakandjate aktsiisi- ja käibemaksumäära langetus vähendada Eesti elanikele ja ettevõtetele kütusehindade tõusust tingitud ostujõu vähenemist ning toetada ettevõtete konkurentsivõimet.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Rain Epler.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 16 Riigikogu liiget. Seega langeb eelnõu menetlusest välja.
Isamaa fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse täiendamise eelnõuga (1021 SE) sooviti langetada maagaasi käibemaksumäär ajutiselt 24 protsendilt 13 protsendile, et pidurdada talviste küttekulude kasvu. Eelnõu kohaselt oleks maagaasi vähendatud käibemaksumäär kehtinud tänavu 1. novembrist kuni järgmise aasta 30. aprillini.
Algatajate sõnul suurendab maagaasi maailmaturuhinna tõus kodumajapidamiste kütte- ning ettevõtete tootmis- ja tegevuskulusid, kusjuures kulude kasv kandub edasi kaupade ja teenuste hindadesse. Ajutine maksulangetus aitaks nende hinnangul maailmaturuhinna tõusu leevendada ning vähendada hinnasurvet kütteperioodil, mil maagaasi tarbimine ja arved on kõige suuremad.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu kuus Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langeb menetlusest välja.
Ettekandjate puudumise tõttu jäi ära korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Helir-Valdor Seedri algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE) ning Riigikogu liikmete Ants Froschi, Meelis Kiili, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Peeter Tali, Alar Lanemani, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Krossi ja Priit Sibula algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (963 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes neljapäeval kell 2.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.