TTJA teatel on amet teinud ettepanekuid ning esitanud taotlusi vähemalt kahe täiendava ametikoha loomiseks. Vajadus selleks on eriti terav alates 2022. aastast, mil on märgatavalt sagenenud nii sanktsioonidest kõrvalehoidmise juhtumid kui ka infooperatsioonid, mille eesmärk on mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvaid valimisi.

Kohtumisel toodi esile, et mitmed riigid on viimastel aastatel muutnud oma lähenemist mõjutustegevuse vastases töös. Üksikjuhtumite menetlemise asemel keskendutakse üha enam mustritele ja võrgustikele, sealhulgas libakontode ja -lehtede süsteemsele kasutamisele ning kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute rahastamisega seotud skeemidele.

Tõsise probleemina käsitleti ka rahvusvaheliste platvormide ja kanalite vähest valmisolekut järgida kehtivaid Euroopa Liidu juhiseid ja kokkuleppeid. Eraldi tõsteti esile Telegram, mis ei allu ELi sanktsioonidele ega tee koostööd järelevalveorganitega. Tegemist on kanaliga, mille kaudu levitatakse muuhulgas propagandat, vägivaldset ja manipuleerivat sisu ning organiseeritud mõjutustegevust, mis kujutab endast ohtu nii avalikule infokeskkonnale kui ka riigi julgeolekule.

TTJA hinnangul tuleks selliste kanalite tegevust senisest tõhusamalt piirata ning vajadusel kaaluda ka nende sulgemist. Samas ei pea Euroopa Komisjon Telegrami praegu piisavalt suure mõjuga platvormiks, et rakendada rangemaid meetmeid. Amet on siiski korduvalt probleemile tähelepanu juhtinud ning suhelnud nii partnerite kui ka platvormiga.

Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil ühisuuringu algatamist Telegrami tegevuse suhtes ning Belgia on väljendanud valmisolekut vastava menetluse käivitamiseks. Praegu käivad arutelud ning täiendavate tõendite koondamine.

Uurimiskomisjon väljendas kohtumisel selget toetust ettepanekule algatada Telegrami suhtes ELi ühisuuring ning taunis olukorda, kus mõjutustegevuse tõkestamisel olulist rolli täitev asutus on jäetud vajalike ressurssideta.

The post Uurimiskomisjon: Venemaa mõjutustegevuse järelevalve Eestis kannatab ressursipuuduse all appeared first on Riigikogu.

„Jätkame teabe vahetamist ning koostööd uurimiskomisjoni formaadis, et süvendada arusaama sellest, kuidas riigid ja organisatsioonid suhtlevad avalikkusega ning kuidas informatsioon, narratiivid ja mõjutustegevus on seotud julgeolekukeskkonnaga analüütilise koostöö tugevdamise kaudu,“ selgitas Kross.

Aseesimees Anti Poolamets rõhutas, et Eesti võiks senisest oluliselt enam panustada NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse tegevusse, kuna keskus on vajalik ja lisab oma tööga märkimisväärset lisandväärtust.

„Eriti praeguses julgeolekuolukorras tuleks maksimaalselt ära kasutada keskuse kompetentsi strateegilise kommunikatsiooni alal, sealhulgas tehisintellekti sellega seotud arengusuundade valdkonnas,“ märkis Poolamets.

NATO StratCom COE (NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Kompetentsikeskus) on rahvusvaheline NATO akrediteeritud kompetentsikeskus, mis asub Riias ja keskendub strateegilise kommunikatsiooni analüüsile, arendamisele ja koolitusele.

Üldjoontes tegeleb keskus strateegilise kommunikatsiooni teooria ja praktikate arendamise, infomõjutustegevuse ja desinformatsiooni analüüsi, hübriidohtude, sh infosõja ja mõjutuskampaaniate uurimise, NATO liikmesriikide nõustamise ja parimate praktikate jagamisega. Samuti viiakse läbi koolitusi ja õppusi strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas.

Keskuse tegevuse eesmärk on tugevdada NATO ja liikmesriikide võimet mõista ning reageerida infokeskkonnas toimuvatele mõjutus- ja kommunikatsioonitegevustele, eriti julgeoleku ja kriiside kontekstis.

The post Uurimiskomisjoni esindus külastas Riias NATO strateegilise kommunikatsiooni keskust appeared first on Riigikogu.

Mis on “Narva next” narratiivi põhiomadused? Kust see alguse sai? Kes seda taastoodab ning kuidas sellele pidur panna? Milline peaks olema meie narratiiv? Nendele küsimustele otsime vastuseid sel korral.

Vestlust juhib Riigikogu liige ja Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjoni esimees Eerik-Niiles Kross. Arutelus osalevad Välisministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni nõunik Tiia Falk, endine KAPO peadirektori asetäitja Martin Arpo, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas ja Propastopi eestvedaja Andres Lember. 

Üritust saab jälgida veebiülekandes.

The post Kuidas tappa “Narva next” narratiiv? appeared first on Riigikogu.

Avalike andmete põhjal said Primorski ja Ust-Luga Balti ekspordisõlmed 2026. aasta märtsis rängalt kahjustada: Primorskis hävis või sai kahjustada vähemalt 40% ladustusmahust ning Ust-Lugas umbes 25% ladustusmahust, lisaks peatati ajutiselt nafta transport. Kogu sõja vältel on Venemaa püüdnud siseriiklikult jätta muljet, et kontrollib täielikult olukorda ning sõjategevus kulgeb plaanipäraselt. Märtsis üle Venemaa toimunud õhurünnakud näitasid vastupidist. Läti kaitseministeerium hindas juba siis, et Venemaa peamine eesmärk konkreetse narratiivi levitamisel on juhtida tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et riik ei suuda end enam edukate Ukraina rünnakute eest kaitsta ja soovib nende vähendamist.

Kogu narratiivi arengu jooksul joonistus selgelt välja trend: mida valusamaks muutusid Ukraina löögid Venemaa strateegilisele taristule, seda agressiivsemaks muutus ka Vene narratiiv. Spekulatsioonidest sai kiirelt infooperatsioon, kus Balti riikide ja Soome väidetavat tegevust/tegevusetust raamistati julgeolekuohuna.

Uurimiskomisjoni esimehe Eerik-Niiles Krossi sõnul on tõenäoline, et kuni Ukraina jätkab rünnakuid Venemaa taristu vastu, jätkab Venemaa ka sama teema ümber retoorilist ja meediapõhist eskalatsiooni. 

Ajajoon

Venemaa infooperatsiooni ajajoon (PDF-ina 3MB)

The post Ühe infooperatsiooni lugu appeared first on Riigikogu.

„Kohalik hoiak oli selge, tegemist on absurdi ja lolli naljaga. Narva ei olnud selle adressaat, eelkõige ikka eestlased ja meie liitlased,“ ütles Kross, kelle sõnul kavatseb uurimiskomisjon Narva teemadega edasi tegeleda ja linna ka külastada. „On selge, et Narva on infosõja surve all. Tihti ei ole see suunatud Narvale, kuid linn saab mõjudega pihta.“

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Venemaa mõjutustegevus ja sekkumine Eesti ja teiste lääneriikide siseasjadesse pigem kasvavas trendis. „Venemaa tegevuse eesmärk on ühiskonda lõhestada, tekitada riigi ja tema institutsioonide suhtes usaldamatust ning nõrgestada meie vastupanuvõimet. Ühisistungil saime kinnitust, et kohalike arvamused ja infooperatsioonid on kaks erinevat asja. Igal juhul peame ise olema aktiivsed ühiskonna usaldusse panustajad,“ ütles ta.

Komisjonide ühisel istungil osalesid Narva Muuseumi, Eesti Rahvusringhäälingu, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Noorteparlamendi esindajad. Arutelus jäi kõlama, et tasakaalustatud meediaruum on olulisem kui kunagi varem ning sihipäraselt tuleb võidelda desinformatsiooni leviku ja mõjuga.

Komisjonide ühisistungil räägiti ka noorte hoiakutest ja identiteedist Narvas, igapäevasest infotaustast ja sotsiaalmeedia rollist, infotarvitamise harjumusest ning eestikeelse hariduse ja kultuuriruumi tähtsusest. Istungil tõdeti, et eraldi tuleb tähelepanu pöörata noortele ning nende õppimis- ja eneseteostuse võimalustele.

The post Riigikogu komisjonid käsitlesid Venemaa infosõja mõju Ida-Virumaal appeared first on Riigikogu.

Riigikogu moodustas kõigi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni jaanuari lõpus. Komisjon keskendub oma töös neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt. Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad äriühingud, organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud.

Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.

Lisaks Krossile ja Poolametsale kuuluvad uurimiskomisjoni Vladimir Arhipov, Madis Kallas, Helir-Valdor Seeder, Timo Suslov, Peeter Tali ja Toomas Uibo.

Fotod (autor: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei)

The post Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni asuvad juhtima Kross ja Poolamets appeared first on Riigikogu.

Komisjoni liikmed on Vladimir Arhipov (K), Madis Kallas (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Timo Suslov ja Eerik-Niiles Kross (RE),  Peeter Tali ja  Toomas Uibo (Eesti 200).

Riigikogu uurimiskomisjon on Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks. Venemaa mõjutustegevus Eestis on osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive.

The post Riigikogu juhatus kinnitas uurimiskomisjoni koosseisu appeared first on Riigikogu.

Seletuskirja kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid esitajad.

Otsuse kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt.

Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt peab komisjon välja selgitama ka selle, millises ulatuses on Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevuses osalenud või sellega seotud olnud Eestis tegutsevad äriühingud.

Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.

Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.

The post Riigikogu moodustas Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni appeared first on Riigikogu.

Uurimiskomisjoni moodustamiseks esitasid eelmisel nädalal eelnõu Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Toomas Uibo, Riina Sikkut, Ants Frosch ja Peeter Tali. Eelnõu kohaselt luuakse Riigikogus kõigi fraktsioonide esindajatest uurimiskomisjon, et süstemaatiliselt analüüsida Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske.

Esitajate sõnul on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid nad seletuskirjas.

Eelnõu kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused või tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt. Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused või üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud.

Komisjoni ülesanne on eelnõu kohaselt anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.

Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse seletuskirja kohaselt samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab luua uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette inimesi, kusjuures kutsutud on kohustatud kohale ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele. Samuti on komisjonil õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Viimati moodustas Riigikogu sellise komisjoni 2015. aastal, mil loodi uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam.

Põhiseaduskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (770 OE) täiskogu istungi päevakorda 17. detsembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima Riigikogus ka teise lugemise.

The post Põhiseaduskomisjon toetab Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni loomist appeared first on Riigikogu.

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks.

Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa mõjutustegevus Eestis on osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive.

Komisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide moodustamisel. See tähendab, et koalitsiooni ja opositsiooni esindajad on tasakaalus. Sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi 2 kohta ja opositsioonifraktsioonidel 1 koht komisjonis. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova 4. detsembril algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (771 SE).

Eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks muudetakse kehtivas seaduses sätestatud viibimiskeelu kohaldamise aluseid selliselt, et lisaks senistele alustele, on politseil võimalik rakendada viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ohvriabi seaduse (OAS) tähenduses perevägivalla ohvri õiguste kaitseks.

Eelnõuga laiendatakse üksnes politsei õigust kohaldada viibimiskeeldu perevägivalla ohvri või ohvrite õiguste kaitseks. Muudatuse kohaselt saab politsei kohaldada viibimiskeeldu OAS-i tähenduses perevägivalla ohvri õiguste kaitseks kuni 72 tundi. Lisaks muutub viibimiskeelu protokollime perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

The post Menetlusse võeti eelnõu Venemaa mõjutustegevuse uurimise kohta appeared first on Riigikogu.