Uurimiskomisjoni aseesimehe Anti Poolametsa sõnul sai kohtumisel kinnitust, et TTJA teostab järelevalvet suures osas vihjete ja juba tuvastatud faktide põhjal, ent asutuse suutlikkus süsteemsemaks ja ennetavamaks tegevuseks on äärmiselt piiratud. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et nelja olulise tegevusvaldkonna – meediakanalite monitooringu, infoühiskonna teenuste järelevalve, Euroopa Liidus teenustele kehtestatud sanktsioonide järelevalve ning digiteenuste koordinaatori ülesannete – täitmiseks on praegu ette nähtud vaid üks ametnik.
TTJA teatel on amet teinud ettepanekuid ning esitanud taotlusi vähemalt kahe täiendava ametikoha loomiseks. Vajadus selleks on eriti terav alates 2022. aastast, mil on märgatavalt sagenenud nii sanktsioonidest kõrvalehoidmise juhtumid kui ka infooperatsioonid, mille eesmärk on mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvaid valimisi.
Kohtumisel toodi esile, et mitmed riigid on viimastel aastatel muutnud oma lähenemist mõjutustegevuse vastases töös. Üksikjuhtumite menetlemise asemel keskendutakse üha enam mustritele ja võrgustikele, sealhulgas libakontode ja -lehtede süsteemsele kasutamisele ning kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute rahastamisega seotud skeemidele.
Tõsise probleemina käsitleti ka rahvusvaheliste platvormide ja kanalite vähest valmisolekut järgida kehtivaid Euroopa Liidu juhiseid ja kokkuleppeid. Eraldi tõsteti esile Telegram, mis ei allu ELi sanktsioonidele ega tee koostööd järelevalveorganitega. Tegemist on kanaliga, mille kaudu levitatakse muuhulgas propagandat, vägivaldset ja manipuleerivat sisu ning organiseeritud mõjutustegevust, mis kujutab endast ohtu nii avalikule infokeskkonnale kui ka riigi julgeolekule.
TTJA hinnangul tuleks selliste kanalite tegevust senisest tõhusamalt piirata ning vajadusel kaaluda ka nende sulgemist. Samas ei pea Euroopa Komisjon Telegrami praegu piisavalt suure mõjuga platvormiks, et rakendada rangemaid meetmeid. Amet on siiski korduvalt probleemile tähelepanu juhtinud ning suhelnud nii partnerite kui ka platvormiga.
Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil ühisuuringu algatamist Telegrami tegevuse suhtes ning Belgia on väljendanud valmisolekut vastava menetluse käivitamiseks. Praegu käivad arutelud ning täiendavate tõendite koondamine.
Uurimiskomisjon väljendas kohtumisel selget toetust ettepanekule algatada Telegrami suhtes ELi ühisuuring ning taunis olukorda, kus mõjutustegevuse tõkestamisel olulist rolli täitev asutus on jäetud vajalike ressurssideta.