Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil oli tähelepanu keskmes rahandusministeeriumi esitatud suvine majandusprognoos.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et suvine prognoos on kevadisest parem kahes aspektis: majanduskasv on kiirem ja hinnatõus on aeglasem, mis koosmõjus parandavad maksulaekumisi ja majapidamiste ostujõudu, annavad kindlust tulevikuks ning julgustavad säästma ja investeerima.

Riigirahanduse põhiprobleem eelseisvatel aastatel on kasvanud riigikaitsekulude mahutamine 35% (SKPst) maksukoormuse sisse. Majanduskasvu tingimustes on see tehtav, tõsi keeruline, sest teistel valdkondadel on sellevõrra kitsam.

„Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini nii nagu näevad ette ELi eelarvereeglid. Majanduskasv teeb selle ülesande kergemaks,“ märkis Akkermann.

„Suvise majandusprognoosi kohaselt annab selle aasta majanduskasv 2,5 protsenti ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline kasv koos valitsussektori kulude kärpimisega võimaluse eelarve puudujääki vähendada poole protsendipunkti, 220 miljoni, võrra,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et 2027. aasta eelarve kujundamisel peame leidma tasakaalu kasvavate julgeolekukulude ja riigi rahaliste võimaluste vahel, sest kaitsekulud peavad aastatel 2027–2029 püsima vähemalt viie protsendi juures SKTst.

Akkermann viitas inflatsiooni vaibumisele, mille kohaselt on indekseeritavad kulud, pensionikasvu kulud –järgmisel aastal on suhteliselt väiksemad. Kui kevadel oodati neljaprotsendilist inflatsiooni, siis rahandusministeeriumi andmetel on see praegu 3,2 protsenti, tuleval aastal 2,8 protsenti.

Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, mis jääb kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Prognoosi kohaselt suureneb finantseerimisvajadus võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st. Maksukoormus langeb tuleval aastal, 35,2-le protsendile.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas viitas majanduskasvu tõusule ja stabiilsusele järgmistel aastatel, mille kohaselt toetab seda eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. „Järgmise eelarve eesmärk peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti konkurentsivõime tõstmine. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused.“ toonitas Reinaas. Ta viitas positiivsele suunale, mille kohaselt kosub ka Eesti ekspordipartnerite majandus viimase paari aasta raskustest ja seoses sellega suureneb nõudlus Eesti kaupade järele.

„Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,“ märkis Reinaas.

Komisjonide ühisel istungil tutvustasid majandusprognoosi rahandusministeeriumi esindajad.

Täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.

The post Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi appeared first on Riigikogu.

Riigirahanduse põhiprobleem eelseisvatel aastatel on kasvanud riigikaitsekulude mahutamine 35% (SKPst) maksukoormuse sisse. Majanduskasvu tingimustes on see tehtav, tõsi keeruline, sest teistel valdkondadel on sellevõrra kitsam.

„Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini nii nagu näevad ette ELi eelarvereeglid. Majanduskasv teeb selle ülesande kergemaks,“ märkis Akkermann.

„Suvise majandusprognoosi kohaselt annab selle aasta majanduskasv 2,5 protsenti ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline kasv koos valitsussektori kulude kärpimisega võimaluse eelarve puudujääki vähendada poole protsendipunkti, 220 miljoni, võrra,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et 2027. aasta eelarve kujundamisel peame leidma tasakaalu kasvavate julgeolekukulude ja riigi rahaliste võimaluste vahel, sest kaitsekulud peavad aastatel 2027–2029 püsima vähemalt viie protsendi juures SKTst.

Akkermann viitas inflatsiooni vaibumisele, mille kohaselt on indekseeritavad kulud, pensionikasvu kulud –järgmisel aastal on suhteliselt väiksemad. Kui kevadel oodati neljaprotsendilist inflatsiooni, siis rahandusministeeriumi andmetel on see praegu 3,2 protsenti, tuleval aastal 2,8 protsenti.

Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, mis jääb kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Prognoosi kohaselt suureneb finantseerimisvajadus võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st. Maksukoormus langeb tuleval aastal, 35,2-le protsendile.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas viitas majanduskasvu tõusule ja stabiilsusele järgmistel aastatel, mille kohaselt toetab seda eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. „Järgmise eelarve eesmärk peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti konkurentsivõime tõstmine. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused.“ toonitas Reinaas. Ta viitas positiivsele suunale, mille kohaselt kosub ka Eesti ekspordipartnerite majandus viimase paari aasta raskustest ja seoses sellega suureneb nõudlus Eesti kaupade järele.

„Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,“ märkis Reinaas.

Komisjonide ühisel istungil tutvustasid majandusprognoosi rahandusministeeriumi esindajad.

Täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.

The post Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi appeared first on Riigikogu.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Teiseks lugemise käigus lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 49 ja vastu 31 Riigikogu liiget.

The post Riigikogu võttis vastu riigi 2026. aasta lisaeelarve appeared first on Riigikogu.

„Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks,“ märkis Võrklaev. Ta lisas, et teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. „Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga II sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes,“ sõnas ta.

Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust II samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. II sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: II   sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut märkis, et eelnõuga soovitakse anda kogujatele rohkem kindlust ja suurendada süsteemi stabiilsust. Selleks nähakse ette, et kui tulevikus soovitakse muuta II samba sotsiaalmaksu osa määra inimese kahjuks, peab muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Sikkuti sõnul on  kogumise soodustamine kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega. “Ka OECD värske Eesti ülevaade soovitab suurendada pensioniks kogumist, et tulevased pensionid oleksid suuremad, vanemaealiste toimetulek parem ja surve riigieelarvele madalam,“ toonitas Sikkut.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu; 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot.

Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE) täiskogu istungile 16. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

The post Rahanduskomisjon saatis kogumispensionide seaduse eelnõu esimesele lugemisele appeared first on Riigikogu.

Muu hulgas uuris IMFi delegatsioon Eesti maksusüsteemi arengut, et hinnata, kuidas saaks sellega eelarve jätkusuutlikkust paremini toetada. Lisaks käsitleti konkurentsivõimet parandavaid reforme, sealhulgas investeerimiskeskkonna tugevdamist, tehisaru kasutusvõimalusi ja tööjõupoliitikat. Eraldi tähelepanu all on energiapoliitika ja elektrihindade kõikumise mõju konkurentsivõimele.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas olukorda seoses Eesti riigieelarve jätkusuutlikkusega.

„Kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu on valitsussektori puudujääk kasvanud 4,5 protsendini, mis järgnevatel aastatel väheneb sammhaaval ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Suund on lähiaastatel vähendada eelarve puudujääki,“ ütles Akkermann. Ta viitas asjaolule, et kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmise järel langes Eesti maksukoormus 36,6 protsendilt 35,2 protsendile. Riigi võlakoormus kasvas 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst. Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st. Kõrge inflatsioon on aeglustunud ja jäänud käesoleval ajal neljale protsendile.

Majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa sõnul oli kohtumisel kasulik saada võrdlevat ülevaadet naaberriikide majandusliku olukorra kohta. Ta märkis, et Eesti majandus on tõusuteel, mida näitab 2,4 protsendiline majanduskasv. „Eesti majanduses tehnoloogiamahuka kasvutsükliks loome atraktiivse investeerimiskeskkonna, puhta energia pakkumise, kapitali mitmekülgse kättesaadavuse ettevõtetele vastavalt majanduse muutunud vajadustele,“ selgitas Reinaas. Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks on vaja panustada tuuleparkide rajamisse, et tagada 70ne protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis.

Kohtumisel osalesid rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, aseesimees Andrei Korobeinik, liikmed Aivar Sõerd, Mart Võrklaev ja Riina Sikkut ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ja liige Urve Tiidus.

IMFi delegatsioon saab visiidi käigus üldpildi nii Eesti finantssektori olukorrast ja väljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu tõkestamise poliitikas ja korralduses. Nagu varasematel aastatel, on nüüdki teemaks Eesti finantsjärelevalveasutuste valmisolek astuda finantsstabiilsuse tagamisel lisasamme, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Kuni 9. juunini Eestis visiidil viibiv Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon koos arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja vajalikke majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.

IMFi delegatsioon kohtub valitsuse ja Riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, kohaliku omavalitsuse, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettevõtete esindajatega.

Visiidist teeb IMFi delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo kokkuvõtte teisipäeval, 9. juunil kell 11 algaval pressikonverentsil, kus kommentaare jagavad ka rahandusminister ja Eesti Panga president.

Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõigi liikmesriikidega. Konsultatsiooni tulemusel valmib avalik aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.

Fotod (autor Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

The post Komisjonid arutasid koos IMFi esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme appeared first on Riigikogu.

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut toetas muudatuse sisseviimist, mis on suunatud üksikvanemate olukorra parandamisele, kuigi toetus peaks olema veelgi suurem. „Samas oleks oodanud ka toimetulekutoetuse tõstmist, seoses elukalliduse tõusuga,“ ütles Sikkut.

Lisaeelarve eelnõuga vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja suurenevad kulud 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse eelnõuga idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Eelnõuga täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ning nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Rahanduskomisjon otsustas saata riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõu (910 SE) teiseks lugemiseks täiskogu istungile 8. juunil.

The post Rahanduskomisjon saatis lisaeelarve eelnõu teisele lugemisele appeared first on Riigikogu.

„Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse,“ märkis Lauri.

Ta lisas, et ka Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik rõhutas, et inimestel peab olema õigus teada saada, kas ja kuidas nende andmeid on töödeldud. Seaduses ette nähtud kohustus teavitada inimest andmetöötlusest viie aasta möödumisel on läbipaistvuse tagamiseks oluline samm. „Kuid sama oluline on tagada, et see tähtaeg ka tegelikult toimiks ning ametiasutustel ei oleks võimalik teavitamiskohustust põhjendamatult või määramata ajaks edasi lükata. Läbipaistvus ja järelevalve on selliste volituste puhul hädavajalikud,“ ütles Korobeinik.                                         

Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid säilitamistähtaegu, et vähendada isikute põhiõigusteriivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RAB-i õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.

Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RAB-i järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE) täiskogu istungile 8. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

The post Rahanduskomisjon saatis rahapesu tõkestamise eelnõu esimesele lugemisele appeared first on Riigikogu.

Rahanduskomisjoni liige Maris Lauri selgitas, et sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist. „Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud,“ märkis Lauri.

Ta ütles, et teiseks lugemiseks lisati eelnõusse muudatused, mis on seotud krediidiinkassode kohustusega esitada andmeid krediiditeaberegistrile. See on vajalik, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.

Loodavale registrile antakse juurdepääsuõigus üksnes nendele isikutele kellel on seadusest tulenev kohustus hinnata tarbijakrediidilepingut sõlmida sooviva isiku krediidivõimelisust. Sealjuures tohib registrist pärida infot üksnes nende inimeste kohta, kes on krediiti taotlenud või soovivad krediidilepingut muuta. Nimetatud juhtudel on krediidiandja kohustatud tegema registrisse päringu inimese krediidivõimelisuse hindamiseks.

Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist üks kuu pluss kaheksa päeva.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2029. aastal.

Rahanduskomisjon otsustas saata krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) teisele lugemisele 3. juunil.

The post Rahanduskomisjon saatis krediiditeabe jagamise eelnõu teisele lugemisele appeared first on Riigikogu.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit, põhjus on kütuste aktsiisitõusu ära jätmine alates 1. maist.

Tulusid suurendatakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt täiendavalt 20 miljoni dividendi võtmisega, sest RMK äritulu oli eelmisel aastal kavandatust 24 miljonit suurem.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann märkis, et arvestades lisaeelarve raames otsustatud meetmetega, CO2 kulude nihutamise ning täiendavalt Riigi Kinnisvara AS-i positsiooniparanduse ning Hexest Materials investeeringute täpsustamisega püsib valitsussektori eelarvepuudujääk käesoleval aastal 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel, mis oli Rahandusministeeriumi kevadprognoosis.

„Tulude suurendamiseks on otsustatud võtta Riigimetsa Majandamise Keskuselt  täiendavaid dividende puhaskasumi arvelt. Lisaeelarve meetmed on sihistatud ning peamine eesmärk on lisaks Eesti.ai algatuse rahastamisele idapiiri ehitusega jätkamine, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusude ärajätmise mõju katmine käesoleval aastal ning Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetuse hüvitamine,“ selgitas Akkermann. Ta viitas asjaolule, et lisaeelarve sisaldab ka muid meetmeid ja kulude ümbertõsteid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjuta.

Ministrid esitasid kokku 29,3 miljoni euro ulatuses ettepanekuid vähendada 2026. aasta eelarvesse kavandatud kulusid. Selle arvelt avaneb valitsusel võimalus katta käesoleval aastal prioriteetsete valdkondade lisavajadusi.

„Kõiki muudatusi arvestades paraneb valitsussektori eelarvepositsioon 2026. aastal 15 miljoni euro võrra, kuid jääb protsendina SKPst kevadprognoosi tasemele. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1% SKPst ja eelarvetasakaalu parandamisega jätkatakse sügisel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus,“ toonitas Akkermann.

Riigikogu võttis 10. detsembril 2025. aastal vastu 2026. aasta riigieelarve, mille tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Komisjoni istungil andsid selgitusi rahandusministeeriumi esindajad eesotsas minister Jürgen Ligiga.  

Rahanduskomisjon otsustas saata riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõu (910 SE) täiskogu istungile 18. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

The post Rahanduskomisjon saatis riigi 2026. aasta lisaeelarve esimesele lugemisele appeared first on Riigikogu.

Komisjoni viimaste nädalate istungitel on samal eesmärgil andnud aru nüüdseks kõikide valdkondade ministrid.

Rahanduskomisjon on teist aastat järjest kutsunud kõikide valdkondade ministrid komisjoni ette, et saada terviklik ülevaade riigieelarve kasutamisest. Arutelude keskmes on eelkõige olnud Riigikogu poolt ministeeriumide valitsemisaladele eraldatud piirmääraga eelarve kasutamine. Rahanduskomisjon pööras tavapärasest rohkem tähelepanu programmitegevuste mõõdikutele. Alates käesolevast aastast kehtivad riigieelarve seaduse muudatused, mille kohaselt peavad riigieelarve seletuskirjas toodud mõõdikud olema selgelt seotud eelarvega.

Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul selgus arutluste käigus, et võrreldes varasema aastaga on kogu riigieelarve piirmääraga eelarve jäägid oluliselt vähenenud, mis näitab, et finantsplaneerimine ministeeriumides on paranenud.

„Ülevaadete käigus pidasime oluliseks jälgida, kuidas eelarve kasutamine ja jäägid mõjutasid tegelike tulemuste saavutamist, et paremini hinnata, kas riigi raha kasutatakse eesmärgipäraselt ja tõhusalt,“ ütles Annely Akkermann.

Ta märkis, et komisjon keskendus programmitegevuste jääkidele, mis ületavad ühe miljoni euro piiri. Ministrid selgitasid nende jääkide tekkimise põhjuseid ning mõju püstitatud eesmärkide täitmisele. Esialgsetel andmetel ulatus piirmääraga eelarve jääk kogu riigi peale ligikaudu 390 miljonit eurot, samas kui piirmäärata kasutamata eelarve maht oli umbes 1,7 miljardit eurot. Viimase summa hulgas on lõviosa ülekantavaid vahendeid pikemaajaliste projektide rahastamiseks, kasutamiseks avatud ELi programmide jäägid ja süsinikuheite kauplemistulu sealhulgas tulu, mille kasutamise osas pole veel otsuseid.

„Arutelud ministritega näitasid, et mõõdikute järgimine on eesseisva eelarveprotsessi üks võtmeküsimusi. Eesmärk on, et mõõdikud annaksid riigieelarve kohta rohkem sisulist ja võrreldavat infot,“ märkis Akkermann. „Maksumaksja peab saama eelarvest teada, mille jaoks ja kui palju on vaja raha. Mõõdikud peavad olema rohkem seotud rahaga, mis konkreetseks aastaks või mitmeaastaseks projektiks on eraldatud,“ ütles ta.

2027. aasta riigieelarvega seotud programmi tegevuse mõõdikute muudatused peavad ministeeriumid Rahandusministeeriumi esitama hiljemalt 1. juuniks, et ministeeriumid saaksid rahanduskomisjonist saadud tagasisidet arvesse võtta juba järgmise aasta eelarve koostamisel.

The post Rahanduskomisjon kuulas valdkondade ministrite ülevaateid 2025. aasta riigieelarve täitmisest appeared first on Riigikogu.