Komisjonide liikmed andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest, maksumuudatustest, majanduse olukorrast ja energiakindluse tagamisest.
Muu hulgas uuris IMFi delegatsioon Eesti maksusüsteemi arengut, et hinnata, kuidas saaks sellega eelarve jätkusuutlikkust paremini toetada. Lisaks käsitleti konkurentsivõimet parandavaid reforme, sealhulgas investeerimiskeskkonna tugevdamist, tehisaru kasutusvõimalusi ja tööjõupoliitikat. Eraldi tähelepanu all on energiapoliitika ja elektrihindade kõikumise mõju konkurentsivõimele.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas olukorda seoses Eesti riigieelarve jätkusuutlikkusega.
„Kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu on valitsussektori puudujääk kasvanud 4,5 protsendini, mis järgnevatel aastatel väheneb sammhaaval ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Suund on lähiaastatel vähendada eelarve puudujääki,“ ütles Akkermann. Ta viitas asjaolule, et kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmise järel langes Eesti maksukoormus 36,6 protsendilt 35,2 protsendile. Riigi võlakoormus kasvas 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst. Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st. Kõrge inflatsioon on aeglustunud ja jäänud käesoleval ajal neljale protsendile.
Majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa sõnul oli kohtumisel kasulik saada võrdlevat ülevaadet naaberriikide majandusliku olukorra kohta. Ta märkis, et Eesti majandus on tõusuteel, mida näitab 2,4 protsendiline majanduskasv. „Eesti majanduses tehnoloogiamahuka kasvutsükliks loome atraktiivse investeerimiskeskkonna, puhta energia pakkumise, kapitali mitmekülgse kättesaadavuse ettevõtetele vastavalt majanduse muutunud vajadustele,“ selgitas Reinaas. Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks on vaja panustada tuuleparkide rajamisse, et tagada 70ne protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis.
Kohtumisel osalesid rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, aseesimees Andrei Korobeinik, liikmed Aivar Sõerd, Mart Võrklaev ja Riina Sikkut ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ja liige Urve Tiidus.
IMFi delegatsioon saab visiidi käigus üldpildi nii Eesti finantssektori olukorrast ja väljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu tõkestamise poliitikas ja korralduses. Nagu varasematel aastatel, on nüüdki teemaks Eesti finantsjärelevalveasutuste valmisolek astuda finantsstabiilsuse tagamisel lisasamme, kui see peaks vajalikuks osutuma.
Kuni 9. juunini Eestis visiidil viibiv Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon koos arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja vajalikke majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.
IMFi delegatsioon kohtub valitsuse ja Riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, kohaliku omavalitsuse, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettevõtete esindajatega.
Visiidist teeb IMFi delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo kokkuvõtte teisipäeval, 9. juunil kell 11 algaval pressikonverentsil, kus kommentaare jagavad ka rahandusminister ja Eesti Panga president.
Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõigi liikmesriikidega. Konsultatsiooni tulemusel valmib avalik aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.
Fotod (autor Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)