Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil oli tähelepanu keskmes rahandusministeeriumi esitatud suvine majandusprognoos.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et suvine prognoos on kevadisest parem kahes aspektis: majanduskasv on kiirem ja hinnatõus on aeglasem, mis koosmõjus parandavad maksulaekumisi ja majapidamiste ostujõudu, annavad kindlust tulevikuks ning julgustavad säästma ja investeerima.

Riigirahanduse põhiprobleem eelseisvatel aastatel on kasvanud riigikaitsekulude mahutamine 35% (SKPst) maksukoormuse sisse. Majanduskasvu tingimustes on see tehtav, tõsi keeruline, sest teistel valdkondadel on sellevõrra kitsam.

„Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini nii nagu näevad ette ELi eelarvereeglid. Majanduskasv teeb selle ülesande kergemaks,“ märkis Akkermann.

„Suvise majandusprognoosi kohaselt annab selle aasta majanduskasv 2,5 protsenti ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline kasv koos valitsussektori kulude kärpimisega võimaluse eelarve puudujääki vähendada poole protsendipunkti, 220 miljoni, võrra,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et 2027. aasta eelarve kujundamisel peame leidma tasakaalu kasvavate julgeolekukulude ja riigi rahaliste võimaluste vahel, sest kaitsekulud peavad aastatel 2027–2029 püsima vähemalt viie protsendi juures SKTst.

Akkermann viitas inflatsiooni vaibumisele, mille kohaselt on indekseeritavad kulud, pensionikasvu kulud –järgmisel aastal on suhteliselt väiksemad. Kui kevadel oodati neljaprotsendilist inflatsiooni, siis rahandusministeeriumi andmetel on see praegu 3,2 protsenti, tuleval aastal 2,8 protsenti.

Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, mis jääb kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Prognoosi kohaselt suureneb finantseerimisvajadus võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st. Maksukoormus langeb tuleval aastal, 35,2-le protsendile.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas viitas majanduskasvu tõusule ja stabiilsusele järgmistel aastatel, mille kohaselt toetab seda eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. „Järgmise eelarve eesmärk peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti konkurentsivõime tõstmine. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused.“ toonitas Reinaas. Ta viitas positiivsele suunale, mille kohaselt kosub ka Eesti ekspordipartnerite majandus viimase paari aasta raskustest ja seoses sellega suureneb nõudlus Eesti kaupade järele.

„Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,“ märkis Reinaas.

Komisjonide ühisel istungil tutvustasid majandusprognoosi rahandusministeeriumi esindajad.

Täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.

The post Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi appeared first on Riigikogu.

Riigirahanduse põhiprobleem eelseisvatel aastatel on kasvanud riigikaitsekulude mahutamine 35% (SKPst) maksukoormuse sisse. Majanduskasvu tingimustes on see tehtav, tõsi keeruline, sest teistel valdkondadel on sellevõrra kitsam.

„Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini nii nagu näevad ette ELi eelarvereeglid. Majanduskasv teeb selle ülesande kergemaks,“ märkis Akkermann.

„Suvise majandusprognoosi kohaselt annab selle aasta majanduskasv 2,5 protsenti ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline kasv koos valitsussektori kulude kärpimisega võimaluse eelarve puudujääki vähendada poole protsendipunkti, 220 miljoni, võrra,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et 2027. aasta eelarve kujundamisel peame leidma tasakaalu kasvavate julgeolekukulude ja riigi rahaliste võimaluste vahel, sest kaitsekulud peavad aastatel 2027–2029 püsima vähemalt viie protsendi juures SKTst.

Akkermann viitas inflatsiooni vaibumisele, mille kohaselt on indekseeritavad kulud, pensionikasvu kulud –järgmisel aastal on suhteliselt väiksemad. Kui kevadel oodati neljaprotsendilist inflatsiooni, siis rahandusministeeriumi andmetel on see praegu 3,2 protsenti, tuleval aastal 2,8 protsenti.

Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, mis jääb kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Prognoosi kohaselt suureneb finantseerimisvajadus võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st. Maksukoormus langeb tuleval aastal, 35,2-le protsendile.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas viitas majanduskasvu tõusule ja stabiilsusele järgmistel aastatel, mille kohaselt toetab seda eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. „Järgmise eelarve eesmärk peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti konkurentsivõime tõstmine. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused.“ toonitas Reinaas. Ta viitas positiivsele suunale, mille kohaselt kosub ka Eesti ekspordipartnerite majandus viimase paari aasta raskustest ja seoses sellega suureneb nõudlus Eesti kaupade järele.

„Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,“ märkis Reinaas.

Komisjonide ühisel istungil tutvustasid majandusprognoosi rahandusministeeriumi esindajad.

Täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.

The post Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi appeared first on Riigikogu.

Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestab seaduse jaama rajamiseks astmelise loasüsteemi, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab seaduse järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.

Seaduses kehtestati ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Seadus sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.

Menetluse käigus täiendas Riigikogu seadust lisades tuumajaama ehitamise menetlusse täiendava poliitilise otsustuskoha – tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu.

Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (856 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 63, vastu 10 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

The post Riigikogu võttis vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse appeared first on Riigikogu.

Komisjoni ettepaneku aluseks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt komisjonile esitatud muudatusettepanek. Selle ettepaneku esitaja, komisjoni liige Jaak Aab märkis, et tuumajaam või muu tuumakäitis on riigi jaoks kõrgendatud keskkonna-, majandus- ja julgeolekuriskiga ehitis ning seepärast peaks lõpliku otsuse ehitamise kohta langetama Riigikogu. „Tuumajaama rajamine on niivõrd suure kaaluga otsus, et sellel peaks olema mitte ainult pädeva asutuse ja valitsuse, vaid ka Riigikogu heakskiit. Riigikogu jah-sõna on mõistlik viis tagada ja näidata seda, kui palju tuge tuumajaama rajamise otsusel ühiskonnas on,“ sõnas ta.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõuga luuakse õigusraamistik, mis paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, samuti lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Eelnõuga luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla riiklik tuumaregulaator koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027. Ühtlasi sätestatakse uue seadusega jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, kriisiolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Teiseks lugemiseks esitati eelnõule 25 muudatusettepanekut.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teine lugemine toimub täiskogus kolmapäeval, 10. juunil.

The post Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde appeared first on Riigikogu.

Muu hulgas uuris IMFi delegatsioon Eesti maksusüsteemi arengut, et hinnata, kuidas saaks sellega eelarve jätkusuutlikkust paremini toetada. Lisaks käsitleti konkurentsivõimet parandavaid reforme, sealhulgas investeerimiskeskkonna tugevdamist, tehisaru kasutusvõimalusi ja tööjõupoliitikat. Eraldi tähelepanu all on energiapoliitika ja elektrihindade kõikumise mõju konkurentsivõimele.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas olukorda seoses Eesti riigieelarve jätkusuutlikkusega.

„Kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu on valitsussektori puudujääk kasvanud 4,5 protsendini, mis järgnevatel aastatel väheneb sammhaaval ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Suund on lähiaastatel vähendada eelarve puudujääki,“ ütles Akkermann. Ta viitas asjaolule, et kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmise järel langes Eesti maksukoormus 36,6 protsendilt 35,2 protsendile. Riigi võlakoormus kasvas 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst. Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st. Kõrge inflatsioon on aeglustunud ja jäänud käesoleval ajal neljale protsendile.

Majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa sõnul oli kohtumisel kasulik saada võrdlevat ülevaadet naaberriikide majandusliku olukorra kohta. Ta märkis, et Eesti majandus on tõusuteel, mida näitab 2,4 protsendiline majanduskasv. „Eesti majanduses tehnoloogiamahuka kasvutsükliks loome atraktiivse investeerimiskeskkonna, puhta energia pakkumise, kapitali mitmekülgse kättesaadavuse ettevõtetele vastavalt majanduse muutunud vajadustele,“ selgitas Reinaas. Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks on vaja panustada tuuleparkide rajamisse, et tagada 70ne protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis.

Kohtumisel osalesid rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, aseesimees Andrei Korobeinik, liikmed Aivar Sõerd, Mart Võrklaev ja Riina Sikkut ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ja liige Urve Tiidus.

IMFi delegatsioon saab visiidi käigus üldpildi nii Eesti finantssektori olukorrast ja väljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu tõkestamise poliitikas ja korralduses. Nagu varasematel aastatel, on nüüdki teemaks Eesti finantsjärelevalveasutuste valmisolek astuda finantsstabiilsuse tagamisel lisasamme, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Kuni 9. juunini Eestis visiidil viibiv Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon koos arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja vajalikke majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.

IMFi delegatsioon kohtub valitsuse ja Riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, kohaliku omavalitsuse, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettevõtete esindajatega.

Visiidist teeb IMFi delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo kokkuvõtte teisipäeval, 9. juunil kell 11 algaval pressikonverentsil, kus kommentaare jagavad ka rahandusminister ja Eesti Panga president.

Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõigi liikmesriikidega. Konsultatsiooni tulemusel valmib avalik aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.

Fotod (autor Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

The post Komisjonid arutasid koos IMFi esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme appeared first on Riigikogu.

Majanduskomisjoni aseesimees Aleksei Jevgrafov märkis, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu on tähtis dokument, millega tuleb tegeleda läbimõeldult ja kaalutletult ning kaasata nii huvirühmi kui ka Eesti inimesi. „See eelnõu ei tähenda automaatselt, et Eestis ehitatakse tuumaelektrijaam, kuid see loob eelduse, et Eesti valik juhitava energia tootmise tehnoloogiate osas laieneb,“ ütles Jevgrafov.

Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) läbis Riigikogus esimese lugemise 8. aprillil. Eelnõu eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel. Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti. Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti roll sõltumatu regulaatorina. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest.

Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska, Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim ja nõunik Reelika Runnel, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kristi Talving, Päästeameti peadirektor Margo Klaos, Keskkonnaameti nõunik kriisihalduse alal Teet Koitjärv, Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja Andres Pelešev, Fermi Energia AS juhatuse liige ja tehnoloogiajuht Marti Jeltsov ning tuumakütuse ja ohutusjuht Kaspar Kööp.

Kell 14 algavast avalikust istungist on veebiülekanne.
Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Majanduskomisjon arutab avalikul istungil tuumaohutuse tagamisega seotud aspekte appeared first on Riigikogu.

Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on tuumaenergeetika hea valik, kuna selle keskkonnajalajälg on sama väike kui meretuulel ja maismaatuulel, samas keskkonnariskid tuleb maandada nii tuumajäätmete lõppladustamisel kui ka jahutusvee mõjus merevee elustikule. „Tuumaohutuse seadus peab lahendama ohutus- ja keskkonnaküsimused, et riik ei oleks takistuseks, kui tuumaenergia kasutuselevõtuks tekib reaalne investeerimisvalmidus,“ ütles Alender. Ta lisas, et meie konkurentsivõime regioonis ja potentsiaal ekspordiks sõltub odava ja puhta energia olemasolust, seetõttu peame arutama teemat ekspertide toel ühiskonnas ja seejärel otsused tegema.

Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) läbis Riigikogus esimese lugemise 8. aprillil. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill kell 14.15.

Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel. Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti. Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti roll sõltumatu regulaatorina. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest.

Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas, sama osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska ja nõunik Hando Tohver ning energeetikaosakonna strateegilise planeerimise valdkonna juht Irje Möldre, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik Agnes Lihtsa, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kristi Talving ja peadirektori asetäitja (ehitus, tööstus ja raudtee) Lauri Kütt, Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilaberg ning kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Karin Muru, mittetulundusühingu Eesti Roheline Liikumine esindaja Madis Vasser, Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas, AS ALARA tegevjuht Ilmar Puskar, Fermi Energia AS juhatuse liige ja planeerimis- ja keskkonnajuht Diana Revjako, juhatuse liige ja tehnoloogiajuht Marti Jeltsov ning tuumkütuse ja ohutusjuht Kaspar Kööp, Skepast&Puhkim OÜ planeeringute üksuse juht ja mõjude hindaja Marion Mets ning KSH juhtekspert Aide Kaar.

Istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Istungit saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Komisjonid arutavad avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu appeared first on Riigikogu.

Samuti näeb seadus ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, et pikad vaidlused ei takistaks riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele oleks võimalik operatiivselt reageerida. Teisel lugemisel täpsustati, millistele tingimustele peavad vastama keskkonnaorganisatsioonid, et neil oleks riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes kaebeõigus.

Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mille tõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.

Muudatused on kavandatud jõustuma 15. mail, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE) poolt hääletas 70 Riigikogu liiget ja vastu oli üks.

The post Riigikogu võttis vastu riigikaitseliste ehitiste rajamist kiirendada võimaldava seaduse appeared first on Riigikogu.

Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) läbis Riigikogus esimese lugemise 8. aprillil. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill kell 14.15.

Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel. Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti. Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti roll sõltumatu regulaatorina. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest.

Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna tuumaenergia juhtrühma koordinaator Indrek Anepaio, strateegia ja innovatsiooni põhiüksuse õigusosakonna jurist Rene Lauk, samuti energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kristi Talving ja peadirektori asetäitja (ehitus, tööstus ja raudtee) Lauri Kütt, Elering AS juhatuse esimees Kalle Kilk, Eesti Linnade ja Valdade Liidu keskkonnanõunik Reigo Lehtla, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhataja Siim Umbleja, Fermi Energia AS juhatuse esimees Kalev Kallemets ning juhatuse liige ja tehnoloogiajuht Marti Jeltsov, Konkurentsiameti energiateenistuse juht Marilin Tilkson, Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ja keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas. 

Istung algab kell 11.10 Riigikogu konverentsisaalis. Istungit saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Majanduskomisjon käsitleb avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu appeared first on Riigikogu.

Arengukava järgi tuleviku Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja andmete kasutus toetavad inimeste põhiõiguste kaitset ja muudavad igapäevaelu lihtsamaks, samuti tugevdavad Eesti majanduse globaalset konkurentsivõimet ning aitavad kujundada sidusamat ja kaasavamat ühiskonda. Muuhulgas pööratakse arengukavas tähelepanu usaldusväärse tehisaru süsteemsele ja laialdasele kasutuselevõtule, aga ka digiriigi teenuste parendamisele, küberturvalisusele jm.

Arengukava jõuab Riigikogu täiskogu ette nädala pärast, 16. aprillil.

Istungile on kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi asekantslerid Tõnu Grünberg ja Lauri Luht ning digiriigi poliitika ja arenduse talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Urmas Kõlli ja tegevjuht Doris Põld, Eesti.ai nõukoja liige Linnar Viik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu digilahenduste nõunik Kaimo Käärmann-Liive, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimees Kristi Veeber, Kaitseväe küberväejuhatuse reservohvitser ja ADM Interactive OÜ tegevjuht Riho Pihelpuu, Telia Eesti ASi juhatuse esimees Andre Visse, Kuressaare Nooruse Kooli haridustehnoloog ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulainen ja õiguskantsler Ülle Madise.

Istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis, toimub veebiülekanne. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Majanduskomisjon arutab avalikult digiühiskonna arengukava aastani 2035 appeared first on Riigikogu.