Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd. Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on Vabariigi Presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid.
Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu liikmed valivad enda hulgast uue juhatuse igal kevadel.
Mida juhatus teeb?
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides, kinnitab komisjonide koosseisud, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab täiskogule kinnitamiseks Riigikogu töönädalate päevakorra projekti. Kui menetlusse antud eelnõu vastab normitehnika eeskirjale, määrab juhatus sellele juhtivkomisjoni.
Taasiseseisvunud Eesti ajaloos on kõige suurema häälteenamusega ametisse valitud Riigikogu esimees olnud Ene Ergma. 2007. aasta Riigikogu juhatuse valimisel sai ta 91 poolt- ja 6 vastuhäält.
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu täiskogu istungeid, kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse istungeid ning esitab juhatusele nende päevakorra projekti.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ning Riigikogu liikme staatuse seadusele. Vaata siit täpsemalt, millised on juhatuse tööülesanded.
Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või volituste peatumise korral täidab esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Põhiseaduse järgi on Riigikogu esimehel kohustus täita vajaduse korral Vabariigi Presidendi ülesandeid.
Riigikogu esmaspäevast ja kolmapäevast täiskogu istungit juhatab senise tava kohaselt Riigikogu esimees, teisipäevast istungit esimene aseesimees ja neljapäevast istungit teine aseesimees. Vajaduse korral (nt siis, kui esimees on välislähetuses või haigestunud) lepib juhatus kokku teisiti. Kui täiskogu istung kestab kaua, juhatavad esimees ja aseesimehed seda vaheldumisi, üldjuhul kahe tunni kaupa.
Riigikogu töös võib ette tulla olukordi, kus täiskogu istungit juhib vanim kohalolev liige. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui keegi juhatuse liikmetest kandideerib Vabariigi Presidendiks ega saa tulenevalt seadusest täiskogu istungit juhatada.
Juhatuse valimine
Riigikogu esimehe ja aseesimeeste kandidaadid seavad üles Riigikogu liikmed. Seejärel annavad kandidaadid oma nõusoleku kandideerida. Nii esimehe kui ka aseesimeeste valimisel on igal Riigikogu liikmel üks hääl. Hääletamine on salajane.
Hääled loetakse avalikult kokku kohe pärast hääletuse lõppu. Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kellele antakse üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nii palju hääli, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor.
Nii esimehe kui ka aseesimeeste valimisel on igal Riigikogu liikmel üks hääl.
Võrdse häälte arvu puhul heidetakse liisku. Kui üles on seatud ainult üks Riigikogu esimehe kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.
Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab nendest kahest rohkem hääli kogunud kandidaat ja teiseks aseesimeheks see, kes häälte arvult teiseks jäi. Võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel korraldatakse valimise lisavoor.
Riigikogu juhatuse valimisel võib ka liisku heita. Nimelt heidetakse võrdselt hääli saanud Riigikogu esimehe kandidaatide vahel liisku, et selgitada välja võitja.
Riigikogu juhatus läbi ajaloo
Riigikogu juhatus rahvaesinduse töö korraldajana on osa Eesti parlamendi traditsioonist. Juhatuse moodustamise nägi ette juba Asutava Kogu 1919. aasta 3. juulil vastu võetud kodukord. Asutava Kogu juhatusse kuulusid esimees, esimene ja teine aseesimees, sekretär ning tema esimene ja teine abi. Hiljem on Riigikogu juhatusse puutuv sätestatud põhiseadustes ja Riigikogu kodukordades.
Riigikogu esimehed
| Nimi | Ametiaeg | Koosseis |
|---|---|---|
| Otto Strandman | 4.01.1921–18.11.1921 | I Riigikogu |
| Johann (Juhan) Kukk | 18.11.1921–20.11.1922 | I Riigikogu |
| Konstantin Päts | 20.11.1922–7.06.1923 | I Riigikogu |
| Jaan Tõnisson | 7.06.1923–27.05.1925 | II Riigikogu |
| August Rei | 9.06.1925–22.06.1926 | II Riigikogu |
| Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) | 22.06.1926–2.07.1929 | III Riigikogu |
| Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) | 2.07.1929–20.06.1932 | IV Riigikogu |
| Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) | 20.06.1932–19.07.1932 | V Riigikogu |
| Jaan Tõnisson | 19.07.1932–18.05.1933 | V Riigikogu |
| Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) | 18.05.1933–29.08.1934 | V Riigikogu |
| Rudolf Penno | 28.09.1934–31.12.1937 | V Riigikogu |
| Jüri Uluots | 21.04.1938–12.10.1939 (Riigivolikogu) | VI Riigikogu |
| Otto Pukk | 17.10.1939–5.07.1940 (Riigivolikogu) | VI Riigikogu |
| Mihkel Pung | 21.04.1938–05.07.1940 (Riiginõukogu) | VI Riigikogu |
| Ülo Nugis | 5.10.1992–10.03.1995 | VII Riigikogu |
| Toomas Savi | 21.03.1995–14.03.1999 | VIII Riigikogu |
| Toomas Savi | 18.03.1999–21.03.2003 | IX Riigikogu |
| Ene Ergma | 31.03.2003–23.03.2006 | X Riigikogu |
| Toomas Varek | 23.03.2006–27.03.2007 | X Riigikogu |
| Ene Ergma | 2.04.2007–26.03.2011 | XI Riigikogu |
| Ene Ergma | 4.04.2011–20.03.2014 | XII Riigikogu |
| Eiki Nestor | 20.03.2014–23.03.2015 | XII Riigikogu |
| Eiki Nestor | 30.03.2015–29.03.2019 | XIII Riigikogu |
| Henn Põlluaas | 4.04.2019–18.03.2021 | XIV Riigikogu |
| Jüri Ratas | 18.03.2021–31.03.2023 | XIV Riigikogu |
| Lauri Hussar | 10.04.2023– | XV Riigikogu |