Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) (811 SE), millega antakse Keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva (ennekõike teleskoopnuia) ja käeraudu. Volituste laiendamisega lisandub keskkonnainspektoritele täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui ka jätkukoolitustest.
Muudatuse eesmärk on tagada Keskkonnaametis töötavate keskkonnainspektorite turvalisus ja võimaldada neil kasutada piisavalt abivahendeid, et reageerida keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele, näiteks ohtlike jäätmete põletamise, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmise katkestamiseks. Seletuskirja kohaselt peab inspektoritel olema võimalik adekvaatselt reageerida, rikkumine lõpetada ja vajadusel rikkuja kinni pidada.
Praegu on Keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Muudatused ei laienda tulirelva kasutamise õigust ning see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Gaasi- või külmrelva võib kasutada juhul, kui muud meetmed ei anna tulemust.
Seaduse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu oli viis Riigikogu liiget.
Kuus eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu (784 SE), millega võetakse üle ELi riikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlev niinimetatud Rootsi direktiiv.
Direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Eelnõuga sätestatakse, et teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.
Lisaks viiakse eelnõuga terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse ELi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.
Teise lugemise läbis riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE), mille kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aastast vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam.
Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.
Kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel. Teisel lugemisel tehti eelnõusse muudatus, millega tõstetakse ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär 640 eurolt 1280 eurole, et tagada kutsealuste ilmumine nii terviseseisundi hindamisele, keeleõppesse kui ka näiteks tasemeeksamile.
Eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.
Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti 200 fraktsiooni kuuluv Kalev Stoicescu ning fraktsioonitud Maria Jufereva-Skuratovski ja Alar Laneman.
Teise lugemise läbis kultuurikomisjoni algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE), millega täpsustatakse alustavaid õpetajaid puudutavat regulatsiooni.
Eelnõu võimaldab kutseõppeasutusel sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu kutseõpetajana tööle asuva inimesega, kes omandab samal ajal õpetaja kvalifikatsiooni, ning üldharidusainete õpetajaga, kes läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Nagu kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele kehtib ka neile eelnõu kohaselt õpetajate töötasu alammäär.
Seletuskirja kohaselt lubab eelnõu koolidel paindlikumalt värvata alustavaid õpetajaid olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate ei leidu. See toetab kutseõpetajate järelkasvu ning aitab leevendada õpetajate vananemisest ja tööjõupuudusest tulenevaid riske.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu (785 SE), mille eesmärk on leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.
Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoosisüsteemi (OSKA) prognoosid näitavad, et igal aastal jääb Eestis puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti haridussüsteemi lõpetajad ei kata. Eelnõuga asendatakse lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega, mis võimaldab ettevõtetel värvata välistööjõudu paindlikumalt. Nendel tegevusaladel ei kohaldata sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba ning palgakriteeriumiks seatakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse arvestades OSKA prognoose, ekspordi osatähtsust ja tegevusalade keskmist palgataset. Esialgse analüüsi kohaselt on suurim vajadus töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas, kuid loetelu ajakohastatakse vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning valitsus kehtestab selle kuni viieks aastaks.
Et hoida tööturu vajaduste ja ühiskonna vastuvõtuvõime vahel tasakaalu, kehtestatakse erisuse alusel väljastatavatele elamislubadele aastane mahupiirang, mis sõltub majandusseisust: kasvuperioodil kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 2600 luba ning muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 1300 luba. Majandusseisu hindamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist.
Eelnõu teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus, millega ajakohastatakse kasvuettevõtetele kehtestatud erisuse tingimusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets ja Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Pipi-Liis Siemann Reformierakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul ja Lea Danilson-Järg Isamaa fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsioonitud Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 27, vastu aga 41 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (786 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.
Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata ning piisab sellest, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse Politsei- ja Piirivalveametis. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja Töötukassa luba.
Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta kuni kolm kuud, kui elamisluba on kehtinud alla kahe aasta, ning kuni kuus kuud, kui elamisluba on kehtinud vähemalt kaks aastat. Erandjuhtudel võib töötuse periood pikeneda kuni üheksa kuuni. Pikema kui kolme kuu pikkuse töötaoleku puhul tuleb tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.
Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib eelnõu kohaselt õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, nagu vanemahüvitis ning töövõime- ja pensionihüvitised, kui nad töötavad tegelikult Eestis ja täidavad üldised kvalifitseerumistingimused. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.
Arvestades viimastel aastatel kasvanud õigusrikkumiste hulka välismaalaste töölevõtul ning asjaolu, et trahvimäärad pärinevad 2010. aastast, ajakohastatakse eelnõuga ka juriidiliste isikute trahvimäärasid ning nähakse ette, et oluliste rikkumiste korral võib edaspidi määrata kuni 100 000 euro suuruse trahvi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Pipi-Liis Siemann Reformierakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsioonitud Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.
Isamaa, Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli 17, vastu aga 43 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE), millega laiendatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni uurimisvolitusi. Muu hulgas luuakse võimalus kohustada erakonda, valimisliitu, erakonna liiget ning erakonna ja valimisliidu nimekirjas kandideerinud inimest, samuti üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid esitama komisjonile dokumente, teavet ja selgitusi.
Eelnõuga täpsustatakse annetuse mõistet ja keelatud annetuste kataloogi ning muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi. Teisel lugemisel tehti eelnõusse muudatus, mille tulemusel ei ole Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega inimestel enam lubatud erakondadele annetada. Samuti täpsustati, et Euroopa Parlamendi liikme või Riigikogu liikme mandaadi teostamiseks või Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tegevuse toetamiseks ette nähtud vahendid ei ole juriidilise isiku annetus, kuid neid ei tohi kasutada valimiskampaaniaks ja kui seda tehakse, käsitletakse seda keelatud annetusena.
Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse tähtaeg – 30 päeva alates annetuse saamisest –, mille jooksul on annetuse saajal võimalik kanda keelatud annetus annetuse teinud isikule tagasi. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda riigi tuludesse. Erandiks on Euroopa Parlamendi vahenditest tehtud keelatud annetus, mis kuulub tagastamisele Euroopa Parlamendile.
Eelnõuga laiendatakse ka erakonna sidusorganisatsiooni mõistet, nii et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi üksnes sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige. Sidusorganisatsiooniks loetakse eelnõu järgi ka erakonna piirkondlik või üleriigiline liikmeühendus ja erakonna poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik.
Samuti täpsustatakse eelnõuga erakondade aruandluskohustust ning nähakse ette, et erakonnad peavad edaspidi avaldama poliitiliste kulude all ka uuringute ja andmekorje kulud. Valimistevahelise aja ja kampaaniaperioodi eristamiseks sätestatakse seaduses aktiivse valimiskampaania periood. Lisaks kaotatakse eelnõuga erakondadele laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir, mis praegu on 25 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Helir-Valdor Seeder ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.
Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamist toetas 13, ent selle vastu hääletas 51 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis neli eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), millega korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi.
Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse arvu asemel ette preemiate piirarv. Eelnõu järgi antakse edaspidi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister.
Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab eelnõu järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Mõlema preemialiigi puhul esitab kandidaadid valitsusele valdkonna eest vastutav minister vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiate komisjoni liikmed kinnitab edaspidi valitsuse asemel kultuuriminister.
Eelnõu järgi kaovad senised spordistipendiumid, mille vahendid suunatakse ümber. Spordistipendiumide asemel saab taotleda sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Algne eelnõu nägi ette ka kultuuristipendiumide kaotamise. Kultuurikomisjon juhtivkomisjonina sellega ei nõustunud ja saatis eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudetud teksti kohaselt jäävad stipendiumid alles, kuid muutub nende eesmärk ja sihtrühm.
Praegu on kultuuristipendium mõeldud tudengitele, ent kuna hariduse omandamiseks nii Eestis kui ka välismaal on mitmeid stipendiume, siis kujundatakse stipendium eelnõu järgi ümber nii, et seda saaks taotleda noored, kuni 35-aastased kõrghariduse juba omandanud loovisikud, et toetada nende professionaalse tegevuse alustamist oma erialal, enese täiendamist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.
Seejuures on kultuuristipendiume edaspidi lihtsam taotleda, kuna seda pole enam vaja teha loomeliitude kaudu. Stipendiumide määramine hakkab toimuma ministri määruse alusel. Kultuuristipendiumi suuruseks on seletuskirja järgi kavandatud senise 2300 euro asemel 10 000 eurot ning kultuuristipendiumideks kokku 50 000 eurot aastas.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), millega tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.
Eelnõu annab ülikoolidele lisavõimalusi kaasata eraraha – kõrgkool saab õppetasu küsida eestikeelsel üheaastasel magistriõppekaval õppimise eest. Praegu on kõrgkoolides 30 alla kaheaastast magistriõppekava, ent ülikoolidel on soov avada ka uusi.
Samuti võib õppekulude hüvitamist nõuda kolmandate riikide kodanikelt, kes tulevad siia doktoriõppesse. Doktoriõppes õppivatest inimestest moodustavad 40 protsenti välismaalased, kellest omakorda kolmveerand on kolmandatest riikidest. Kehtiva seaduse järgi neilt õppetasu küsida ei saa.
Eelnõuga ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Praegu toimub see integreeritud õppena. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.
Lisaks tuuakse eelnõuga seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.
Läbirääkimistel võttis sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), mille kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada vaid teiste inimeste ravimiseks.
Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.
Eelnõuga lisatakse ravimiseadusesse volitusnorm, mille alusel kehtestab minister määrusega loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.
Riigikogus läbis esimese lugemise ka 18 saadiku algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE), millega soovitakse keelata alates 2035. aastast munatootmiseks peetavate kanade puuris pidamine.
Eelnõu eesmärk on parandada munakanade heaolu, kuna puur piirab nende liikumisvõimalusi ja loomupäraseid käitumisharjumusi. Algatajate sõnul mõjutab põllumajandusloomade ja -lindude heaolu järjest enam ka inimeste ostukäitumist, sealhulgas kasvab nõudlus puurivabalt peetud kanade munade järele. „Seetõttu on munakanade puuris pidamise keelustamine suur samm edasi, et ajale jalgu jäänud pidamistingimusi parandada,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirja kohaselt vajavad ettevõtjad oma tegevuse ümberkorraldamiseks üleminekuaega, sest nad peavad oma tootmise ümber kujundama ja munakanade alternatiivsele pidamisviisile üle minema. Linnukasvatus moodustab praegu ligikaudu viis protsenti kogu Eesti põllumajandustootmisest.
Teise muudatusena näeb eelnõu ette, et alates 2027. aastast ei tohi munakanade pidamist alustav loomapidaja ehitada ega kasutusele võtta puuri. See tähendab, et munatootmisega alustavatel ettevõtjatel tuleb kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada nii, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Toomas Uibo Eesti 200 ja Mait Klaassen Reformierakonna fraktsioonist.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (826 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja laste huviharidusele paremat ligipääsu võimaldavad meetmed.
Ettepaneku kohaselt tulnuks valitsusel luua meetmed, et suurendada huvihariduse kättesaadavust vähem kindlustatud perede ja väljaspool maakonnakeskusi elavatele lastele. Samuti tulnuks suurendada 16–19-aastaste noorte huviharidusega hõlmatust, et vähemalt kaks korda rohkem selles eas olevaid noori osaleks vähemalt ühes huviringis, ning muuta keelepõhine huviharidus huvipõhiseks huvihariduseks, et aidata vähendada segregatsiooni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mart Maastik Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 33 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Istung lõppes kell 22.45
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.