Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus

Eelnõu sätestab, et tervishoiutöötaja võib teatud erandlikes olukordades endale retseptiravimeid väljakirjutada. Erandlikuks olukorraks loetakse ägeda mööduva ehk kerge haiguse tavapärast ravi või ravimi väljakirjutamist kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks. Kuigi selles olukorras saab rääkida tervishoiuteenuse osutamisest diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses, ei sõlmita seejuures tervishoiuteenuse osutamise tavapärast lepingut kahe osapoole vahel võlaõigusseaduse tähenduses. Endale retseptiravimi väljakirjutamist ja sellega seotud diagnoosi tuvastamist käsitletakse seega erandliku tervishoiuteenusena ja seadusest tulenevalt tervishoiutöötajat iseenda patsiendina. Kehtiva ravimiseaduse alusel ei saa tervishoiutöötajad iseendale ravimeid väljakirjutada. Ravimit saab seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt väljakirjutada üksnes teise isiku raviks. See olukord ei ole kooskõlas varasemalt levinud praktikaga. Eelnõus sätestatud muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja selgesõnaliselt võimaldada tervishoiutöötajal endale ravimit väljakirjutada, täpsustades seejuures, et lähtuvalt levinud arstieetika põhimõtetest tuleks seda teha ainult erandlikus olukorras ägeda mööduva ning seega kergema haiguse tavapäraseks raviks või kui see on vajalik ja otstarbekas, siis varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks.