Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lubab alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada juba 16- ja kandideerida 18-aastastel noortel.
Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) (414 SE) vastuvõtmist toetas 59 ja selle vastu oli 28 Riigikogu liiget.
Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud, siis seaduslangetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Muudatuse algatasid 2024. aasta märtsis 45 Riigikogu liiget, et kaasata Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märkisid seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.
Eelnõu esimene lugemine toimus 2024. aasta mais ning teisele lugemisele jõudis see tänavu juunis. Menetluse käigus arutas põhiseaduskomisjon eelnõu kokku üheksal istungil, millest neli peeti avalikult. Lisaks ekspertide, teadlaste ja huvigruppidega kohtumistele tellis komisjon Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ülevaate valimisea langetamisest ja selle mõjust Euroopa riikides. Samuti tellis komisjon Arenguseire Keskuse kaudu Tartu Ülikoolilt uuringu noorte otsustusvõime ja seda mõjutavate tegurite kohta.
Täna vastu võetud seadust rakendatakse esimest korda Euroopa Parlamendi valimistel, mis toimuvad 2029. aastal. Kohalike volikogude valimistel on Eestis valimisiga juba langetatud ning neil valimistel saavad alates 2017. aastast hääletada ka 16- ja 17-aastased noored.