Balti Assambleel käsitleti julgeolekualast koostööd ning Rail Balticu ja Via Baltica proovikive
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsioon ja Riigikogu esimees osalesid täna assamblee 44. istungjärgul Riias, kus muu hulgas arutati kaitsekoostöö jätkumist ja heade transpordiühenduste majanduslikku tähtsust.
BA istungjärgu avamisel kõnega esinenud Riigikogu esimees Lauri Hussar sõnas, et Balti regiooni geograafia ja lähiajalugu annavad meile harukordse võime üksteist mõista – sageli juba poolelt sõnalt. Hussar tõi esile, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on kestnud nüüdseks ligi neli aastat, põhjustades Ukraina rahvale hoomamatuid kannatusi ning ohustades demokraatlikku maailmakorda. „See pole enam pelgalt „kuumaõhupallid Vilniuse lennuvälja kohal“ või droonid Kopenhaagenis – me räägime Vene MIG-hävitajatest Eesti õhuruumis. Need tuleb sõna otseses mõttes maa peale tuua – otsustavalt ja liitlaslikult,“ toonitas ta ja lisas, et ei saa varjuda vähese teabe, juriidiliste hallalade ega mugavate vabanduste taha. „Moskva pisaraid ei usu keegi, ja kui kuskil ongi seadusandlik lünk – siis kelle muu kui meie, parlamendiliikmete ülesanne, on see täita?“ osutas ta.
Hussari sõnul tuleb jätkata Ukraina igakülgset toetamist nii riikide, Euroopa Liidu kui ka NATO tasandil: jätkuma peab Ukrainale sõjalise abi andmine ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide karmistamine, samuti tuleb Venemaa külmutatud varad kasutusele võtta, aidata Ukrainat ülesehitustöödel, jätkata eritribunali loomisega Euroopa Nõukogu juurde ning toetada Ukraina liikumist ELi ja NATO liikmelisuse suunas. „Ja lubage siinkohal üks retooriline küsimus: kas meil tõesti on aega ja energiat omavahel tülitseda teemadel nagu Istanbuli konventsioonist lahkumine? Mis eeskuju me niimoodi oma liitlastele näitame?“ küsis esimees.
Hussar avaldas oma kõnes head meelt selle üle, et tänavu hakkas lõpuks liikuma Tallinna–Vilniuse rong. „Jah, ta ei sõida veel Rail Balticu trassil ega kiirusega, mida sooviksime – 600 kilomeetrit 11 tunniga on pigem nagu nostalgiline Agatha Christie „Idaekspress“. Aga see on samm õiges suunas,“ ütles ta ja lisas, et rongiliikluse parandamisega tuleb edasi liikuda kiirelt ja otsustavalt. „Me peame end lõplikult vabastama tsaari-Venemaa ja Nõukogude-aegse rööpalaiuse pärandist ning ühendama Ida ja Lääne kiirrongid. Rail Baltic on meie jaoks strateegiline projekt, mis ühendab meid Euroopa taristuvõrguga ja tugevdab ka sõjalist mobiilsust. Seetõttu peame leidma jätkusuutlikud rahastuslahendused.“
BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve järgmiseks aastaks. Läti andis BA eesistumise üle Eestile ning assamblee uus president Timo Suslov kinnitas oma pöördumises, et Eesti eesmärk eesistumise ajal on meie ühise hääle ja piirkonna vastupidavuse tugevdamine. Selleks keskendutakse julgeoleku ja turvalisuse tagamisele, füüsilise, digitaalse ja energeetikaalase ühenduvuse edendamisele ning innovatsioonil põhineva konkurentsivõime parandamisele.
„Meie programmil on selge eesmärk arendada Läänemere piirkonda edasi vastupidavaks ja tulevikku suunatud ruumiks, mis vastab oma kodanike vajadustele,“ sõnas Suslov ning toonitas, et see nõuab tihedamat koostööd Balti riikide vahel, aga ka pikaajaliste partneritega, nagu Läänemere Parlamentaarne Konverents, Beneluxi Parlament, Põhjamaade Nõukogu, Visegrádi Grupp ja teised.
„Koos töötame selle nimel, et koordineerida oma kaitse-, küber- ja tsiviilvalmiduse strateegiaid, et Balti riigid oleksid valmis igaks väljakutseks. Meie fookuses on sõjalise liikuvuse suurendamine selliste projektide kaudu nagu Rail Baltic ja Via Baltica, Balti küber- ja digitaalse kaitsevõrgu edendamine ning koostöö süvendamine kaitsealase hariduse ja teadustöö valdkonnas,“ loetles Suslov.
Samuti kogunes 31. korda ja allkirjastas ühisavalduse Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Nõukogu keskendus regionaalsele julgeolekule ja välispoliitikale ja selles osalesid Balti Assamblee president Jānis Vucāns, Läti välisminister ja Balti Ministrite Nõukogu koostöönõukogu esimees Baiba Braže, välisminister Margus Tsahkna, Leedu välisminister Kęstutis Budrys ja NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident Agnes Vadai.
Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikkust huvi pakkuvaid küsimusi. BA Eesti delegatsiooni esimees on Timo Suslov ja aseesimees Enn Eesmaa ning sinna kuuluvad Jaak Aab, Arvo Aller, Aleksei Jevgrafov, Meelis Kiili, Irja Lutsar, Tiit Maran, Helir-Valdor Seeder, Riina Solman, Margit Sutrop ja Peeter Tali.
Resolutsiooni täistekst (PDF, 175 kB)
Lõppdokumendi täistekst (PDF, 100 kB)
Fotod sündmuselt (autor: Foto: Reinis Inkēns, Läti Seim)
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud [email protected]
