Uurimiskomisjon tõi oma lõpparuandes välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile, riigi osalusi valitsevatele üksustele, majandus- ja taristuministrile ning Riigikogule riigi äriühingute tõhusamaks järelevalveks.

„Ma ei arva, et tänu meie uurimiskomisjoni lõpparuandele korruptsioon Eestist kaob. Kaugel sellest. Aga pöördepunktiks suhtumises korruptsiooni ja eriti poliitilisse korruptsiooni on see kindlasti,“ ütles komisjoni esimees Artur Talvik. „Loodetavasti muudab see ka riigi osaluspoliitika selgesihiliseks.“

„Ma olen kindel, et komisjoni lõpparuanne on heaks teetähiseks, millistesse ämbritesse ei tohi ühe riigiettevõtte juhtimisel astuda,“ lausus komisjoni aseesimees Andres Anvelt. „Arvata, et korruptsioon on möödapääsmatu nagu nohu, ei ole õige. Korruptsioonile annavad tõuke just ulatuslikud juhtimisvead, kontrollimatus ja huvide konfliktid. Neid asjaolusid tuvastas aga komisjon hulgi.“

Lõpparuande juurde on lisatud uurimiskomisjoni liikmete Valdo Randpere ja Jaanus Karilaiu eriarvamused.

Riigikogu moodustas mullu oktoobris uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam. Uurimiskomisjoni eesmärgiks oli välja selgitada, millised olid Tallinna Sadama juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.

Uurimiskomisjon kogus tööks vajalikku teavet Tallinna Sadamalt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Riigikontrollilt, Riigikantseleilt ja Veeteede Ametilt.

Tallinna Sadama juhtimisele ja järelevalvele hinnangute andmisel tugines uurimiskomisjon peamiselt isikute antud seletustele, riigivaraseadusele, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) soovitustele riigi osalusega äriühingute valitsemise ja juhtimise kohta ning heale ühingujuhtimise tavale.

Komisjon pidas ühtekokku 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused.

Uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam kuulusid Artur Talvik (esimees), Andres Anvelt (aseesimees), Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.

Tallinna Sadama uurimiskomisjoni lõpparuannet saab lugeda siit: http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/riigikogu-uurimiskomisjon-voimalike-korruptsiooniriskide-tuvastamiseks-aktsiaseltsis-tallinna-sadam/ulevaade/

The post Uurimiskomisjon: riigi järelevalve Tallinna Sadama üle oli nõrk appeared first on Riigikogu.

Riigikogu moodustas mullu oktoobris uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam. Uurimiskomisjoni eesmärgiks oli välja selgitada, millised olid Tallinna Sadama juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.

Komisjon pidas ühtekokku 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused.

The post Tallinna Sadama uurimiskomisjon annab pressikonverentsi appeared first on Riigikogu.

Komisjoni aseesimehe Andres Anvelti sõnul on kahtluse aluseks arvutifailide analüüs. „Ebaõigete andmete esitamise ajendiks võis olla maakleri teenusest saadav kasu,“ lisas ta.

Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam moodustati mullu oktoobris. Uurimiskomisjoni eesmärk on välja selgitada, millised olid AS-i Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.

Komisjon esitab oma töö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2016. aasta 1. maiks. Kui komisjon leiab äriühingute juhtimise ja järelevalve korralduses puudusi, siis esitatakse Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele asjakohased ettepanekud.

The post Tallinna Sadama uurimiskomisjon teeb riigiprokuratuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks appeared first on Riigikogu.

52 Riigikogu liikme algatusel moodustatud uurimiskomisjoni kuuluvad veel Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.

Tallinna Sadama uurimiskomisjon hakkab tuvastama võimalikke korruptsiooniriske riigile kuuluvas aktsiaseltsis Tallinna Sadam ning selgitab välja, kas omanikujärelevalve ettevõttes on olnud seaduslik ja tõhus.

Uurimiskomisjoni järgmine istung toimub 12. novembril, kus tulevad arutlusele Riigikontrolli Tallinna Sadamat puudutavad auditid.

Komisjon esitab oma lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 1. maiks 2016.

Fotod.

The post Tallinna Sadama uurimiskomisjoni tööd hakkab juhtima Artur Talvik appeared first on Riigikogu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Ken-Marti Vaher, Martin Helme ja Valdo Randpere.

Otsuse poolt hääletas 91 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kemikaaliseaduse eelnõu (72 SE) teise lugemise. Eelnõuga ette nähtud muudatused puudutavad eelkõige suurõnnetuse ohuga ettevõtet ja lõhkeainete lähteaineid sisaldavate tooteid käitlevaid ettevõtjaid. Eelnõu ei puuduta otseselt tavaisikuid. Enamik eelnõus olevaid nõudeid kehtivad ka praegu ning sisuliselt uusi nõudeid käesoleva eelnõuga ei kaasne.

Riigikogu ei võtnud vastu Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (50 OE), millega taheti valitsusele teha ettepanek algatada kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob vastastikuste kindlustusseltside tegevuseks vajaliku regulatsiooni ning tagab muudatuste jõustumise 2016. aasta 1. jaanuariks.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams.

Otsuse poolt hääletas 36 saadikut, vastu oli 2 ja erapooletuid oli 3. Otsus vajanuks vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.

Riigikogu ei võtnud vastu Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (86 OE), mille eesmärgiks oli maksta riigieelarvest aastatel 2016-2020 põllumajandustootjatele üleminekutoetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1307/2013 artiklis 37 lubatud maksimaalses määras. Eesti põllumeestele tähendaks riigieelarvest makstava üleminekutoetuse Euroopa Liidu lubatud maksimaalses mahus välja maksmine täiendavat 92 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Külliki Kübarsepp, Mart Helme, Ivari Padar ja Martin Repinski.

Otsuse poolt hääletas 38 saadikut, vastu oli 4 ja erapooletuid oli 3. Otsus vajanuks vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks on tõhustada meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks. Eelnõuga muudetakse jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta kogutavate logifailide säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 5. november.

Riigikogu lükkas tagasi Vabaerakonna fraktsiooni esitatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 34 täiendamise seaduse (49 SE), mis nägi ette kohalike omavalitsuse valimistel valimisnimekirjade pikkusele ülempiiri seadmist. Kuna omavalitsustes on volikogude suurused erinevad, tehti ettepanek seada ülempiir sõltuvusse volikogu kohtade arvust. Algatajad leidsid, et mõistlik on seada piiriks mandaatide kahekordne arv.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams ja Priit Toobal.

Seaduseelnõu juhtivkomisjoniks olnud põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt hääletas 47 saadikut, vastu oli 15 ja erapooletuid oli 1.

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Kalle Laaneti, Maire Aunaste, Rein Ratase, Toomas Kivimägi, Urve Tiiduse ja Jevgeni Ossinovski esitatud jahiseaduse §-ga 10¹ täiendamise ja püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõike 1 täiendamise seaduse eelnõu (56 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks on anda väikesaarte kogukondadele võimalus kaasa rääkida jahipidamise korraldamisel ning viia regulatsioon kooskõlla ajalooliste traditsioonide ja loodusressursside säästliku kasutamise põhimõtetega. Erisuste andmisega väikesaarte kogukondadele soovitakse suurendada väljavaateid tundliku loodusrikkuse säilimiseks, loodusressursside heaperemehelikuks kasutamiseks, kogukonnasiseste kontrollmehhanismide käivitamiseks.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 10. november

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201510271000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

The post Riigikogu moodustas Tallinna Sadama uurimiskomisjoni appeared first on Riigikogu.