Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see vajab ka ratifitseerimist. Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole olnud kunagi energiaharta tegelik mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. Seda arusaamal, et ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid. EL ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta art 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada EL riigi ja ELst pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades: need vaidlused on lahendatavad EL õiguse kohaselt. Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkuleppe osapooleks ei ole Ungari, kuna ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega. Harta art 26 alusel moodustatud vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teiseks pooleks on kolmas riik või kolmanda riigi investor. Vahekohtutel puudub EL siseste vaidluste lahendamiseks kohtualluvus ja kui nad siiski seda teevad, siis sellised lahendid ei ole EL-is täidetavad, sest on vastuolus EL õigusega. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile , mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja ühist arusaama energiaharta lepingu artikli 26 kohaldamatusest ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena.