Karistusseadustiku muutmise seadus (riigikaitsevastased süüteod)

Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise. Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes. Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine). Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine).