Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

Eelnõu näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi. Uus kord on läbipaistvam ja õigusselgem ning tõhustab järelevalvet. Edaspidi tuleb kõigil arstidel, õdedel, ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist 1-6 kuu pikkune tööpraktika ja sooritada teooriaeksam. Tööpraktika aega on võimalik pikendada aastani. Lisaks Terviseametile hakkavad tulevikus kolmandatest riikidest pärit arstide kvalifikatsiooni hindamises osalema veel Tartu Ülikool, Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka nende tööpraktikale suunamist ja teooriaeksamit. Enne tööpraktikale asumist tuleb Terviseametile tõendada eesti keele oskust või keeleõpingutel osalemist. Eesti keeles tuleb sooritada ka teooriaeksam. Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juurde kvalifikatsiooni tunnustamise taotleja tööpraktikale asub, peab määrama talle juhendaja. Tööpraktika ajaks kantakse taotleja Terviseameti tegevuslubade registrisse, et ta saaks ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele. Aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 kolmandatest riikidest pärit arsti ja õena tööle asumiseks 1-2 inimest. Teine oluline muudatus puudutab eelnõus arst residente. Ravikindlustusseaduse muudatustega tagatakse ravikindlustuskaitse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest. Muudatus puudutab ca 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.