Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Kehtivas kalapüügiseaduses (KPS) puudub volitusnorm püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik täiendada kalapüügiseadust vastava volitusnormiga ning täiendada kalapüügiseaduse sätteid, mis puudutavad kutselise kalapüügi registri andmekoosseisu, loa andmise tingimusi, loa kehtivuse ennetähtaegse lõppemise tingimusi, püügivahendiga veealale väljumiste arvu vähendamist ning rakendussätteid, et tehtud muudatuste alusel oleks võimalik kalapüügilube väljastada juba 2026. aastaks. Muudatus tagab suurema õigusselguse ja kutselise kalapüügi korralduse läbipaistvuse ning seeläbi ka ettevõtjatele kindlama tegutsemiskeskkonna. Seletuskirjas märgitakse, et muudatus puudutab otseselt neid ettevõtjaid, kes omavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda ja pöörinooda püügivõimalust. Seisuga 10. märts 2026 on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda või pöörinooda püügivõimaluse omanikke kümme. Kaudselt mõjutavad muudatused kõiki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvaid ettevõtjaid, kes püüavad samu sihtliike, mida püütakse põhjanooda ja pöörinoodaga. Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama. Kalalaeva veealale väljumiste arvu määramine iga pööri- ja põhjanooda kohta aitab vältida kalavarude ohtu seadmist, kuna võimaldab kaluril valida sobivaid ilmastikuolusid, püügiaega ja veetemperatuuri, et püüda kõige sobivamal viisil ja ajal.