Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus

Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses. Elatisabi suurendamisega tagatakse peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele. Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele jääb 3–6 lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks. See tähendab, et peresid toetatakse võrreldes varasemaga jätkuvalt suuremas ulatuses, aidates seeläbi katta suurema arvu laste kasvatamisega seotud kulusid. Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata, st kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel lõpeb toetuse maksmine täies ulatuses ja toetuse etapiviisilist vähendamist ei rakendata. Seletuskirjas märgitakse, et lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Piiratud riigieelarve tingimustes tuleb tasakaalustatuma toetussüsteemi loomiseks teha perepoliitikas muudatusi. Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, suurendatakse käesoleva eelnõuga elatisabi suurust, korrigeeritakse lasterikka pere toetuste suuruseid, tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon ning loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.