Kutse- ja oskusseadus

Uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele. Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini ajakohastada tööelus vajalike oskuste kirjeldusi. Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem, mille järgi saab õppija kutse juba kooli lõpetamisel, kui õppekava on koostatud töömaailma vajadustest lähtudes ja vajalikud kompetentsid on omandatud. Samuti tugevneb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) roll, et töö käigus omandatud oskused oleksid senisest paremini tunnustatud. Muudatustega väheneb märgatavalt halduskoormus nii õppijatele, õppeasutustele kui ka ettevõtjatele, sealhulgas väheneb kutsestandardite arv ligi poole võrra. Ühtlasi muudetakse kutsesüsteemi juhtimine tõhusamaks, ühendades dubleerivad nõukogud ja eksperdikogud ühtsemaks tervikuks. Reform aitab kokku hoida ka avalikke vahendeid, võimaldades suunata rohkem ressursse kutseharidusse ja oskuste arendamisse. Muudatused rakenduvad järk-järgult ja täies mahus 2029. aastast.