Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Toompea lossikompleksil on neli osa ja selle hoovis paikneb Riigikogu hoone. Idaosas asuvad Valge saal, Riigikogu esimehe ning komisjonide ja fraktsioonide ruumid. Lossi lõuna- ja lääneosas on Riigikogu liikmete kabinetid. Istungisaal asub Riigikogu hoones. Põhjaosas paiknevad kantselei tööruumid. Mitmesuguseid stiile ühendav lossikompleks on oma praeguse kuju saanud paljude sajandite vältel.

Riigikogu hoone

Pärast esimest maailmasõda lagunesid Venemaa ja Austria-Ungari impeeriumid ning Euroopasse tekkis palju uusi riike. Vabanenud riikide seast otsustas Eesti Vabariik esimesena ehitada endale uue parlamendihoone. Selle asukohaks valiti 1917. aasta revolutsiooni ajal maha põletatud keskaegne konvendihoone. Nii kerkis Riigikogu hoone arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni kavandite järgi aastatel 1920–1922 otse iidse Toompea linnuse südamesse. Kolmekorruseline nelja tiivaga hoone on rajatud keskaegsele vundamendile trapetsikujulise siseõue ümber. Hoone välisfassaadi ilmestavad kolm sissepääsu, mille kohal paiknevad suured istungisaali aknad, mida ääristab mustadest kolmnurkadest koosnev Soome graniidist dekoor.

Esialgu juugendstiilis kavandatud hoone ilme muutus ehitamise käigus ekspressionistlikuks. Teadaolevalt on Riigikogu hoone ainus ekspressionistlik parlamendihoone maailmas ja selle modernsust kritiseeriti esialgu nii Eestis kui ka välismaal.

Riigikogu hoone oli Eestis esimene avalik hoone, kuhu oli projekteeritud elektrisüsteem ja kus arhitektid sidusid efektsed valgustuslahendused ekspressionistliku arhitektuuriga.

Riigikogu hoone. Foto: Martin Siplane, 2013

Konvendihoone

1917. aasta revolutsiooni ajal maha põletatud keskaegse konvendihoone asemele ehitati Riigikogu hoone Vana konvendihoone vundamendil seisab Riigikogu hoone. Vennaskonna- ehk konvendihoone oli 34 x 39 meetri suurune ja selle ehitasid linnusemüüride keskele 13. sajandi algul Toompead kindlustama asunud Mõõgavendade Ordu rüütlid. Ehitise keldrikorrusel paiknesid laod ja kerisahjud, millega köeti ruume. Võimalik, et seal asusid ka köök ja söögisaal. Põhikorrusel paiknesid ühisruumid: koosoleku- ehk kapiitlisaal ja kabel. On ka arvatud, et seal asus rüütlite ühine magamisruum ehk dormitoorium.

Konvendihoone ees olid keskajal kraav ja kaev, kust joodeti loomi. Ajalooallikate põhjal on teada, et 15.–16. sajandil ehitati konvendihoone linnusemüüri kõrguseks. Aastal 1843 ehitati konvendihoone aga kubermanguarhitekt Johann Schelbachi kavandite järgi ümber vanglaks. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal süütas lossihoovi tunginud rahvas konvendihoonesse rajatud vangla, et vabastada kinnipeetavad. Peale Eesti iseseisvumist langetas Asutav Kogu 1920. aastal otsuse, et Riigikogu ehk Eesti parlamendi esindushoone ehitatakse keskaegse konvendiehitise vundamendile.

Keskaegse konvendihoone põhjasein (1922.a. valminud Riigikogu hoone põhjasein on samas asukohas)

Riigisaalihoone

Eestimaa rüütelkond andis end 16. sajandi teises pooles Rootsi kuninga kaitse alla. Rootslaste arvates ei sobinud aga linnuse keskel paiknenud konvendihoone renessansiajastu esindushooneks. Nii otsustasid nad ehitada linnusemüüri lääneküljele uue Riigisaalihoone. See valmis 1589. aastal Eesti ühe silmapaistvaima renessanss-stiilis ehitisena.

Riigisaalihoone arhitekt oli Hans von Aachen, kes võttis eeskuju Stockholmis asuvast kuningalossist. Ehitise fassaadi keskele paigaldati kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ja lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Läänemüüri raiuti saali valgustamiseks suured aknaavad, mida on näha tänapäevalgi. Hoone valmis 1589. aasta augustiks ning seal kohtusid Rootsi kuningas Johan III ja tema poeg, Poola kuningas Sigismund III.

Kompleksi ida- ja lõunatiiva ulatusliku ümberehituse käigus 1935. aastal rajati läänemüüri külge kitsas kolmekorruseline ametnike elumaja.

Kubermanguvalitsuse hoone

Barokki ja saabuvat varaklassitsismi sulandav Toompea lossihoone rajati aastatel 1767–1773 Vene keisrinna Katariina II käsul. Selle taustaks on tähelepanuväärne lugu. Nimelt külastas keisrinna 1764. aastal Baltimaid, veetis öö Kadrioru lossis ja haigestus, kuna topeltakendeta hoones oli jahe. Seetõttu otsustas keisrinna rajada ajakohasema ja uhkema kubermangu esindushoone Toompeale. Hoone ehitamiseks kehtestati rahvale maks, mis ulatus olenevalt seisusest 1–15 rublani. Projekti autoriks sai Saksamaalt Jenast Eestimaale elama asunud arhitekt Johann Schultz ja töös osalesid mitmed nimekad oma ala meistrid.

Hoone rajati linnuse idaossa. Selle ehitamisel lammutati osa ringmüürist koos Stür den Kerli torniga ja Riigisaalihoone. Lossihoone peafassaadi kujunduses domineerivad veel barokk-kunsti motiivid, maja sees aga domineerib varaklassitsism.

Valitud stiili tõttu sarnanes hoone nii välisilmelt kui ka interjöörilt aadlipaleega. Ilmselt seetõttu hakatigi hoonet 18. sajandi lõpus nimetama Toompea lossiks. Alles hiljem laienes nimetus kogu Toompea hoonete kompleksile.

Toompea lõunatiib

Toompea lossi lõunatiivas paiknes 20. sajandi alguseni kindluse müür. Kui 1930. aastatel ehitati välja moodne valitsemiskeskus, otsustati ümber kujundada ka lõunatiib. Projekti koostasid algselt Teedeministeeriumi arhitektid Konstantin Bölau ja August Tauk, hiljem muutis seda noor arhitekt Alar Kotli. Siseministeeriumile mõeldud ruumid lõunatiivas pidid tema nägemuse kohaselt olema Toompea lossihoonega kooskõlas. Kotli projekt järgis tolle aja modernistlikku loogikat, kuid lähtus historitsistlikust vormist. Uue paleeliku välisilme kaunistamiseks ja rõhutamiseks kujundati ümber ka lõunatiiba ümbritsenud Kuberneri aed.

Toompea lossi lõunatiib

Kuberneri aed

Kuberneri aedToompea linnuse lõunaosa müüride vahel oli algselt tühi ala, mida kasutati karjamaana.

Koos Kubermanguvalitsuse hoone ehitamisega 18. sajandi lõpus rajati sellele maa-alale avalik park – Kuberneri aed.

See oli üldse üks Tallinna esimesi avalikke parke. Tsaariajal ulatus Kuberneri aed ka lossihoone ette, kuid venestamise kõrgajaks olnud 1890. aastatel ehitati sellele alale õigeusu kirikNevski katedraal.

Park sai tänapäevase ilme 1936. aasta ümberehituste käigus, mil Kuberneri aed viidi kooskõlla uue lõunatiiva kujundusega. Tugimüürid laoti kõrgemaks ja need tõstsid aia lossiesise platsiga ühele kõrgusele. Aia haljastusplaan oli klassikaline ja rõhutas uut paleelikku lõunafassaadi.

Üles

Viimati muudetud: 24.01.2024

Tagasiside