Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Majanduskomisjon tutvus taastuvelektri tootmise eesmärgi saavutamise plaaniga

Komisjoni esimees Priit Lomp selgitas, et sellise lahenduste kombinatsiooniga tagatakse soodsaim lõpphind meie lõpptarbijale. „Seda peaks usaldama – elektrituru ennustamine on tänamatu töö, kuna muutujaid on väga palju, kuid arvutused on lõpuks teinud ala tippspetsialistid. Maismaa- ja meretuule toetamise, võrgureformi ning gaasielektrijaamade kombinatsioon tagab meile kõige soodsama elektri, toob Eestisse energiamahuka tööstuse ning tõstab ettevõtete konkurentsivõimet välisturul,“ märkis ta.

Majanduskomisjoni aseesimehe Lauri Laatsi sõnul on maismaatuuleparkide rajamine märkimisväärselt odavam ja kiirem ning arendajad on avaldanud valmisolekut need ka riigipoolsete dotatsioonideta välja ehitada. „Kui maismaatuulepargid planeeritud mahus välja ehitada, suudame katta väga suure osa Eesti aasta keskmisest elektritarbimisest. Mere- ja maismaatuuleparkide rajamine toimugu võrdsetel alustel ning dotatsioonivabalt. Tehnoloogia on niivõrd palju arenenud ja tuuleparkide rajajate teadlikkus tõusnud, et maksumaksja ei pea seda kinni maksma. Riik peaks esmajoones keskenduma sellele, et kiirendada maismaatuuleparkide rajamise protsessi ja kõrvaldama takistused. Lisaks tuleb lisaraha suunata võrguühendustesse, et toodetav elekter jõuaks võimalikult suures mahus tarbijateni ja inimesed ei peaks ekstreemsete ilmastikuolude tõttu päevi elektriühenduseta olema,“ sõnas Lauri Laats.

Muu hulgas sai komisjon istungil ülevaate loodavast tuuleenergia toetusmehhanismist, mille  raames on plaanis tuuleelektri toodangut kompenseerida proportsionaalselt Eestis tarbitud energia mahuga ning salvestatud taastuvelektri toodangut täies mahus. Toetusmehhanismi loomiseks vajalike seadusemuudatuste ja riigiabi loa menetlus on planeeritud tänavusse ja järgmisesse aastasse. Võrgureformi raames on plaanis parandada praegune olukord, kus liituja katab kõik võrgu liitumisega seotud kulud. Reformi jõustudes hakkab liituja tasuma osa liitumiskuludest fikseeritud hinnakirja alusel ja ülejäänud osa kaetakse tariifist ning vastavasisuline eelnõu peaks valmima 2024. aasta kevadel. Uute juhitavate võimsuste puhul arutati kaht stsenaariumi: gaasielektrijaamadele tuginevat ning tuuma- ja gaasijaamade kombinatsiooni.

Istungil osalesid ka kliimaminister Kristen Michal ning Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 5. märtsiks

Kell 10 – täiskogu istung

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teeb ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Esimene lugemine – neli eelnõu

Keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõuga (386 OE) tehakse Riigikogule ettepanek kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Yoko Alender ja nimetada uueks nõukogu liikmeks Maria Jufereva-Skuratovski.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu on üheksaliikmeline, kuhu kuulub keskkonnakomisjoni ettepanekul kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu võib enda nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda. Eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed põhimõtted üld- ja alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks.

Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022. Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Lisaks tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (359 SE) kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Täpsemalt sätestatakse Eesti õiguses Euroopa Liidu vastavast määrusest tulenev võimalus ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks. Määratakse kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamist. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.

Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nimetatud projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike. Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) eesmärk on luua lennuühendus Eesti Vabariigi ja Korea Vabariigi vahel, mis hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning mittediskrimineerimist Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.

Rahvusvahelisest õigusest tulenevalt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda kahepoolsete kokkulepete alusel. Tulenevalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklist 6 võib regulaarset rahvusvahelist lennuliini teise osalisriigi territooriumile või selle kohal käitada ainult selle riigi eriloa või muu volitusega ning nimetatud loa või volituse nõudeid järgides.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine rahanduskomisjonile mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) kohta;

maaelukomisjonis – ülevaade tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu toidujulgeolekut käsitlevast osast, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad, ülevaade Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE), korruptsioonivastase erikomisjoni kirja arutelu, välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ajutise kaitse saanud inimeste toetamise paketi välja töötamiseks“ eelnõu (282 OE);

rahanduskomisjonis – mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);

riigikaitsekomisjonis – ülevaade 30.–31. jaanuar Brüsselis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikust kohtumisest ja 14.–15. veebruar Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;

sotsiaalkomisjonis – esmatasandi tervishoiu arengukava 2024–2035 arutelu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini õppetooli, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi esindajad (A. Rei nõupidamisruum).

Välislähetused

3.–5. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika parlamentaarsel konverentsil Brugges Belgias ning kohtuvad NATO kaitsepoliitika ja planeerimise abipeasekretäri Angus Lapsley’ga ja luurevaldkonna abipeasekretäri Scott Bray’ga NATO peakorteris Brüsselis Belgias.

3.–5. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb assamblee õigusasjade ja inimõiguste komitee kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

3.–5. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Brüsselis Belgias.

3.–9. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga (3.–14. märts) ning liikmed Karmen Joller, Ester Karuse, Katrin Kuusemäe, Tõnis Lukas, Juku-Kalle Raid, Luisa Rõivas ja Jaak Valge kohtuvad Taiwani presidendi Tsai Ing-weni, parlamendi esimehe Han Kuo-yu, peaministri Chen Chien-jeni ja välisministri Joseph Wuga Taipeis Taiwanis.

5.–7. märts
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei Kongressil Bukarestis Rumeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]

Rahanduskomisjon algatas eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks

„Eelnõu eesmärk on leida riigieelarve koostamisel tasakaal põhiseaduslike institutsioonide eelarve lõppotsustesse kaasatuse, nende eelarve suurema sõltumatuse, Vabariigi Valitsuse rolli ja riigi eelarvevõimaluste vahel,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. 

Tema sõnul loob eelnõu aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Vabariigi Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk rõhutas samuti vajadust muuta põhiseaduslike institutsioonide eelarvete koostamise reegleid. „Muudatused kindlustavad nende tegevuse sõltumatuse oma ülesannete täitmisel,“ ütles Kokk.

Akkermann selgitas, et põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused Riigikogu rahanduskomisjonile ja rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab Vabariigi Valitsus eriarvamuse koos põhjendustega otsustamiseks Riigikogu rahanduskomisjonile. Riigikogu rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena.

Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus kui põhiseaduslikud institutsioonid oma tegevuses sõltumatud. Sõltumatus kui demokraatliku õigusriigi alus ja võimude lahususe kindlustaja tähendab kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad oma ülesannete täitmisel olema vabad muude riigivõimuharude, eelkõige täitevvõimu survest.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Keskkonnakomisjon algatas eelnõu linnamüraga seotud probleemide lahendamiseks

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et eelnõu lahendab ära õigusliku segaduse, millele on viidanud Õiguskantsler. „Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui eluruume,“ ütles Taro.

Ta selgitas, et seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Taro lisas, et muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste üksuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga. 

Keskkonnamüra on üheks komponendiks, mis mängib elukeskkonna kujundamisel määratavat rolli. Euroopa Keskkonnaameti andmetel  on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud. Seletuskirjas märgitakse, et hinnanguliselt on 196 400 inimest Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada seda, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Eelnõu on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjon koostöös Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Terviseametiga.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tule tööle!

Kantselei on avatud ja tänapäevane riigiasutus, hinnatud koostööpartner Eestis ja Euroopas.
Oleme oma valdkonnas parimad asjatundjad, avatud headele ideedele, täiendame oma teadmisi ja oskusi ning õpime vigadest. Austame eriarvamusi ja toetame kolleege, et ühiselt eesmärkideni jõuda. Hoiame oma riigi ja parlamendi väärtusi ning traditsioone.

Meie tööpakkumised

Otsime:

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

Rahanduskomisjon valis esimehe ja aseesimehe

Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised toimusid seoses senise aseesimehe Jaak Aabi tagasiastumisega. Taolistel puhkudel valitakse nii komisjoni esimees kui ka aseesimees.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Mihkelson ja Stoicescu arutavad ELi kolleegidega Ukraina toetamist ja liidu laienemist

Brugges toimuval parlamentaarsel konverentsil arutatakse kahe päeva jooksul Ukraina toetamist võitluses agressioonisõda jätkava Venemaaga ning ELi jätkuvat laienemisprotsessi. Samuti räägitakse kohtumisel ELi välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteetidest ning ühisest visioonist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas.

Konverents on osa Belgia Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest, mis kestab 1. jaanuarist kuni juuni lõpuni. Belgia eesistumise prioriteetide hulka kuuluvad õigusriigi, demokraatia ja ELi ühtsuse kaitsmine ning Euroopa rolli tugevdamine maailmas.

Konverentsi järel kohtuvad Mihkelson ja Stoicescu Brüsselis NATO peakorteris NATO luurevaldkonna abipeasekretäri Scott Bray ning kaitsepoliitika ja planeerimise abipeasekretäri Angus Lapsleyga, et arutada liitlaste püüdlusi võimalikult kiiresti ellu rakendada NATO uuenevat heidutus- ja kaitsehoiakut ning regionaalseid kaitseplaane.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Erikomisjon saab ülevaate tuuleparkide toetamise kavast

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on vajalik saada sisuline ülevaade, mida valitsuse kavatsus tuuleenergia oksjonite kohta terviklikult tähendab – kui palju see maksumaksjale maksab ja mis selle tulemusel on elektrienergia koguhind tarbijatele? „Praegu on õhus vastamata küsimused. Läbimõtlemata energiavalikud võivad tähendada lubatust suuremat energia kogumaksumust ja varustuskindluse riske,“ lisas ta.

Mullu oktoobris avaldas kliimaministeerium plaani, et Eesti 100-protsendiline taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 on täidetav maismaatuuleparkidega, mille rajamist toetatakse kuue teravatt-tunni ulatuses elektritoodangule hinnagarantiid kehtestades, mille tase selgub vähempakkumistel. Eelmise nädala neljapäeval aga kiitis valitsus heaks hoopis kulukama lahenduse, mille käigus antakse vähempakkumistel hinnagarantii märksa suuremale tootmismahule nelja pluss nelja teravatt-tunni ulatuses, millest osa on reserveeritud meretuuleparkide rajamiseks.

Erikomisjoni istungile on kutsutud kliimaminister Kristen Michal, Eesti Energia AS juhatuse esimees Andrus Durejko, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist, ja Riigikontrolör Janar Holm.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]

Euroopa Liidu asjade komisjon arutab autoromude lammutamise uusi nõudeid avalikul istungil

Komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul tuleb maha kantavatest sõidukitest võimalikult palju materjale uuesti kasutusele võtta. “Autode arv muudkui kasvab ja autode valmistamiseks kulub väga palju suure keskkonnamõjuga materjale. Sellist laristamist tuleb piirata. Ka auto tootmiseks vajalike komponentide ning varuosade tootjatele peab tulema kohustus vanade autode jääke targemalt ära kasutada,“ selgitas esimees. „Oleme lisaks seda meelt, et süsteemi peaks olema kaasatud ka teiste kategooriate sõidukite nagu mootorrataste, mopeedide, veoautode, busside ja haagiste tootjad,“ märkis ta.

Pakosta sõnul tuleb võimaliku automaksu ja ka jäätmete kolmandatesse riikidesse saatmise valguses täpsemalt vaadata, mis üldse on romusõiduk ja mis on kasutatud sõiduk ja kuidas neil täpsemalt tuleks vahet teha. „Oleme komisjoni kohale kutsunud ka huvigruppide esindajad, et otsused oleks ettevõtluse vajadusi arvestavad. Näiteks on uute nõuete kehtima hakkamiseks vajalik liikuda etappide kaupa ja majandus vajab vähemalt kolmeaastast etteteatamisaega,“ loetles Pakosta.

Komisjon arutab Eesti seisukohti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse sõidukite ringsust ja romusõidukite käitlusnõudeid. Algatuse eesmärk on tagada autotööstuse ühtlane üleminek ringmajandusele, kehtestades ringsust toetavaid nõuded mootorsõidukite tootmisele ning tõhustades romusõidukite käitlemise nõudeid, et tagada tõhusam kogumine, kestlikum parandamine ning teisese toorme kättesaadavus.

Istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja ringmajanduse osakonna nõunik Piret Otsason, Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Meelis Telliskivi ning Autolammutuste Liidu tegevjuht Siim Sellik.

Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik videoistung algab kell 13.15 ning seda saab jälgida veebiülekande vahendusel. Järele saab istungit vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 4. märtsiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele pankade liigkasumi ajutise maksustamise (nr 595) ja Eestis elukalliduse tõusu (nr 599) kohta vastab peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimisele automaksu kehtestamise (nr 304), kodualuse maa maksustamise (nr 527) ja mootorsõidukimaksu mõju (nr 610) kohta vastab rahandusminister Mart Võrklaev.

Riigikogu liikmete arupärimistele era- ja pereelus soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamise (nr 268) ning nn abieluvõrdsuse tagamise ja laste loomulike õiguste (nr 324) kohta vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.15: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb sõidukite konstruktsiooni ja romusõidukite haldamise ringlusnõudeid, millega muudetakse määrusi (EL) 2018/858 ja 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ COM(2023) 451 (avalik päevakorrapunkt), kutsutud Kliimaministeeriumi ja huvigruppide esindajad, Eesti seisukohad 7. märtsil toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg, tööstus, teadus, kosmos), kutsutud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjonis – kell 12: atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Terviseameti esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: Konkurentsiameti toiduainehindade uuringu tutvustus, Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee;

majanduskomisjonis – kell 11.10: Eesti 2030. aasta taastuvelektri tootmise eesmärgi saavutamisest, kutsutud kliimaminister Kristen Michal, Riigikontrolli aruanne „Liiklusohutus maanteedel ja raudteel“, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad nõukogu direktiivi äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT) eelnõu suhtes – COM(2023) 532), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõu (272 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksumäära“ eelnõu (277 OE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE), kollektiivne pöördumine „Petitsioon automaksu kehtestamise vastu“;

riigikaitsekomisjonis – kell 11: Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad, Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu uuel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine väliskomisjonile välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) kohta, kutsutud Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti rahva sündivuse suurendamiseks“ eelnõu (283 OE), kollektiivne pöördumine „Muudame ravikindlustuse seadust õiglasemaks“;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Välisluureameti peadirektori Kaupo Rosinaga;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Nordica erikontrolli akti arutelu, kutsutud Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite, õiguskomisjoni teavitamine Keskkriminaalpolitsei hinnangust karistusseadustiku täiendamise vajadusest, kohtumine Riigikogu liikme Tõnis Möldriga;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Tuuleparkide toetamise kavast, kutsutud kliimaminister Kristen Michal, Eesti Energia AS juhatuse esimees Andrus Durejko, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist ja Riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Välislähetused

3.–5. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika parlamentaarsel konverentsil Brugges Belgias ning kohtuvad NATO kaitsepoliitika ja planeerimise abipeasekretäri Angus Lapsley’ga ja luurevaldkonna abipeasekretäri Scott Bray’ga NATO peakorteris Brüsselis Belgias.

3.–5. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb assamblee õigusasjade ja inimõiguste komitee kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

3.–5. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Brüsselis Belgias.

3.–9. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga (3.–14. märts) ning liikmed Karmen Joller, Ester Karuse, Katrin Kuusemäe, Tõnis Lukas, Juku-Kalle Raid, Luisa Rõivas ja Jaak Valge kohtuvad Taiwani presidendi Tsai Ing-weni, parlamendi esimehe Han Kuo-yu, peaministri Chen Chien-jeni ja välisministri Joseph Wuga Taipeis Taiwanis.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]