Riigikogu Struktuur

  • Ühendused

    Ühenduste kaudu saavad Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid juhtida tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Ühendusi võib moodustada vaba tahte alusel ja põhimõtteliselt piiranguteta. Ühenduse esimees esitab Riigikogu juhatusele teatise, milles märgitakse ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ja sellesse kuuluvate Riigikogu liikmete või fraktsioonide nimed.

    Loe lähemalt

  • Juhatus

    Juhatus koosneb Riigikogu esimehest ning esimesest ja teisest aseesimehest. Uus koosseis valib esimesel täiskogu istungil enda hulgast juhatuse üheks aastaks. Edaspidi toimuvad korralised Riigikogu juhatuse valimised täiskogu töönädala viimasel istungil, enne kui täitub üks aasta juhatuse eelmisest korralisest valimisest. Juhatus esindab Riigikogu riigisiseses ja välissuhtluses ning juhatab täiskogu istungeid.

    Loe lähemalt

  • Täiskogu

    Riigikogu koosneb 101 liikmest. Liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Kõik Riigikogu liikmed annavad tööle asudes ametivande. Täiskogu tööaasta jaguneb kevad- ja sügisistungjärguks, mis omakorda jagunevad töötsükliteks. Ühe töötsükli jooksul toimuvad kolmel järjestikusel nädalal täiskogu istungid. Töötsükli neljandal nädalal täidetakse muid Riigikogu liikme kohustusi.

    Loe lähemalt

  • Fraktsioonid

    Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal vabalt formeerunud ühendused, kes kujundavad oma poliitilisi seisukohti ja peavad parlamentaarset debatti. Vähemalt viis ühe erakonna nimekirja kuuluvat Riigikogu liiget võivad moodustada fraktsiooni. Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Koosseisu volituste kestel võib fraktsioonist välja astuda, kuid ei tohi liituda ühegi teise fraktsiooniga.

    Loe lähemalt

  • Komisjonid

    • Riigikogus on 11 alatist komisjoni. Iga alatine komisjon töötab läbi kindla riigielu valdkonna seaduseelnõud ja kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist. Alatised komisjonid on Euroopa Liidu asjade komisjon, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon ja õiguskomisjon.

      Loe lähemalt

    • Riigikogu moodustab erikomisjoni seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Kui lahendamist vajab mõni tähtis üksikküsimus, moodustatakse selleks uurimis- või probleemkomisjon. Nendes komisjonides seaduseelnõusid ei arutata ja nende tööperiood võib olla Riigikogu koosseisu tööajast lühem, v.a erikomisjonid.

      Loe lähemalt

  • Välisdelegatsioonid

    Välissuhtluseks moodustab Riigikogu oma liikmetest välisdelegatsioone, mille volitused kestavad neli aastat ehk sama kaua kui Riigikogu volitused. Eelnõu välisdelegatsioonide moodustamise kohta esitab väliskomisjon, kellele delegatsioonid esitavad vähemalt kord aastas oma tegevuse aruande. Delegatsiooni liikmed ja vajaduse korral asendusliikmed määratakse Riigikogu otsusega.

    Loe lähemalt

  • Parlamendirühmad

    Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada meie riiki mujal maailmas. Esimesed taasiseseisvumisjärgsed parlamendirühmad loodi Riigikogus 1993. aastal. Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme algatusel ja selle liikmete arv ei ole piiratud.

    Loe lähemalt