“Oleme aastaid kuulnud, kuidas Eesti inimesed ja ettevõtted peavad järjest rohkem panustama selleks, et tagada meie riigi ja inimeste julgeolek. Nüüd oleme teada saanud, et ka riigikaitse juhtimises valitsevad tõsised ja aastaid lahendamata probleemid. Kui inimestelt küsitakse julgeoleku nimel järjest rohkem raha, peab riik suutma vastutada selle eest, kuidas iga eurot kasutatakse,” ütles Lauri Laats.

Keskerakonna fraktsiooni juhi sõnul ei ole küsimus enam ühes ministris ega ühes valdkonnas. “Reformierakond on aastaid valitsust juhtinud. Selle aja jooksul on riigi võlakoormus kasvanud, tervishoius ja erihoolekandes kuhjuvad probleemid, haridusvaldkonnas valitseb ebakindlus ning regionaalpoliitika on jätnud paljud Eesti piirkonnad tagaplaanile. Nüüd näeme tõsiseid probleeme ka valdkonnas, mida valitsus ise nimetab oma kõige tähtsamaks prioriteediks – riigikaitses,” rääkis Lauri Laats.

“Peaminister ei saa lõputult peituda oma ministrite selja taha. Kui probleemid puudutavad üht valdkonda teise järel, on tegemist kogu valitsuse juhtimise probleemiga. Kaitseministri tagasiastumine ei vabasta peaministrit vastutusest,” lisas ta.

Lauri Laats nentis, et peaministril puudub rahva usaldus ja tema juhitud vähemusvalitsusel puudub Riigikogus kindel enamus. “Eesti vajab valitsust, kes suudab riiki juhtida ja oma otsuste eest vastutada. Seetõttu alustab Keskerakonna fraktsioon konsultatsioone teiste Riigikogu fraktsioonidega peaministri umbusaldamiseks,” kinnitas ta.

The post Keskerakond: kaitseministri lahkumisest ei piisa – vastutuse peab võtma ka peaminister appeared first on Riigikogu.

Lauri Laatsi sõnul jääb Keskerakonna fraktsioon kindlaks oma varem kujundatud seisukohale. “Võtsime ühiselt vastu otsuse, et me ei võta esimeses hääletusvoorus sedeleid välja. See on kõige ausam ja läbipaistvam lähenemine – vabas Eestis on Riigikogu liikmel vabadus hääletada, aga ka vabadus hääletamisest loobuda,” ütles Keskerakonna saadik.

Lauri Laats lisas, et selliselt tegutsedes ei ole võimalik Keskerakonda siduda erinevate poliitiliste kokkulepete ega tagatoa intriigidega. “Kuigi Ülle Madise kandidatuuri esitasid neli erakonda, ei ole sugugi kindel, et kõik tema kandidatuuri toetuseks allkirja andnud saadikud ka salajasel hääletusel tema taga on. Keskerakonna seisukoht on seevastu selge ja läbipaistev – meie selles määramise protsessis ei osale,” rääkis Lauri Laats.

The post Keskerakond presidendivalimistel hääletussedeleid välja ei võta appeared first on Riigikogu.

Lauri Laats kutsub kõiki Riigikogu saadikuid enne 24. augustil lõppevat kandidaadi ülesseadmise tähtaega tõsiselt kaaluma, kas praegune protsess on parim viis Eestile järgmiseks viieks aastaks riigipea valida. Keskerakonna saadiku hinnangul annaks vähemalt kahe presidendikandidaadi olemasolu võimaluse pidada laiapindsemat avalikku debatti.

“See omakorda tagaks valitavale presidendile tugevama mandaadi ning suurema kindluse täita oma põhiseaduslikku rolli kogu Eesti ja kõigi meie inimeste huvides,” ütles Lauri Laats. “Praegu on veel võimalik valida tee, mis suurendab usaldust presidendivalimiste vastu. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid vaatama erakondlikest kokkulepetest kaugemale ning mõtlema sellele, milline valimisprotsess oleks Eesti jaoks kõige parem.”

The post Keskerakonna saadikud andsid toetusallkirjad Tiit Landile appeared first on Riigikogu.

Keskerakond peab oluliseks, et päriselt toimuksid presidendivalimised, mitte riigipea määramine ning seetõttu on vähemalt kahe kandidaadi olemasolu demokraatia seisukohalt vajalik, lisas Mihhail Kõlvart.

“Kohtumine Tiit Landiga näitas, et tegemist on inimesega, kes suudab keerulistele küsimustele läheneda sisuliselt ja pragmaatiliselt. Rääkisime erinevatest Eesti jaoks olulistest teemadest – energeetikast, demograafiast, haridusest, majandusest ja rahvusvahelistest suhetest. Tiit Landi valmisolek nende teemade üle sisuliselt arutleda jättis väga hea mulje. Ta ei otsi ideoloogilisi vastandumisi, vaid lahendusi,” lausus Keskerakonna esimees.

Mihhail Kõlvarti hinnangul on järgmise presidendi üks olulisemaid ülesandeid taastada usaldust Eesti ühiskonnas ning olla erinevate maailmavaadete ja ühiskonnarühmade ühendaja. “Eesti ühiskond on viimastel aastatel muutunud järjest enam vastanduvaks. Me vajame presidenti, kes suudab kuulata erinevaid inimesi, otsida ühisosa ja tuua ühise laua taha ka need, kelle vaated on väga erinevad. Tiit Landil on selleks eeldused olemas,” märkis ta.

Mihhail Kõlvart ütles, et Tiit Landi pikaajaline kogemus ülikoolide juhtimisel annab talle hea ettevalmistuse ka Eesti teaduse, hariduse ja innovatsiooni eest seismiseks. “Eesti konkurentsivõime sõltub väga palju sellest, kas suudame olla innovaatilised, haritud ja avatud uutele lahendustele. Tiit Land mõistab neid teemasid sügavuti ning presidendina võiks ta olla nende valdkondade tugev eestkõneleja,” märkis Kõlvart.

The post Keskerakond toetab presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri appeared first on Riigikogu.

Lauri Laats tõi välja, et negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon. “Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Selle asemel, et kriitika omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Jürgen Ligi eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeteks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine,” rääkis ta.

Lauri Laatsi sõnul on Eesti varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära. “Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale Reformierakonnale ja Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60% ja see on muutunud luksuskaubaks, kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ning poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran, kuid Jürgen Ligi ei soovi toiduainete käibemaksu teemat isegi arutada,” kritiseeris Lauri Laats.

Lauri Laats tuletas meelde, et rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi. “Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat hindab. Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saama, ning väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut,” rääkis Keskerakonna aseesimees.

Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning fraktsioonitutest saadikutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.

The post Riigikogu opositsioon andis üle umbusaldusavalduse Jürgen Ligile appeared first on Riigikogu.

Opositsioonierakondade fraktsioonide esimehed nentisid nõupidamisel, et rahandusminister on olnud oma töös vastutustundetu. “Eesti riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni. Riigivõlg kasvab neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni. Selleks, et Eesti riik saaks toimida, peame jooksvate kulutuste katteks laenu võtma. Oleme sattunud võlaspiraali, millel on karmid tagajärjed,” lausus Lauri Laats.

Lauri Laatsi sõnul ütles Jürgen Ligi vähem kui kaks aastat tagasi, et riigi laenukoormuse suurendamine annaks eelarvedefitsiidile ainult hoogu juurde. “Lühinägelike ja populistlike otsuste huvides on Reformierakond unustanud igasugu põhimõtted ning riigi rahakotiga käiakse ümber äärmiselt hooletult. Jürgen Ligi ei tohi rahandusministrina jätkata!” rääkis ta.

The post Opositsioonierakonnad annavad Kristen Michalile nädal aega Jürgen Ligi ametist vabastada appeared first on Riigikogu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et ühes kohtuasjas näitas kaebaja e-häält andes eksperimendiga ära, et häält on võimalik nakatada viirusega, mis suudab häält seejärel märkamatult muuta. “Riigikohtu hinnangul ei rikutud kaebaja õigusi, sest kaebaja nakatas hääle viirusega ise. Aga asjaolu, et selline võimalus iseenesest eksisteerib, jäeti tähelepanuta. Vandeadvokaat Paul Keres on kehtivat korda tabavalt kirjeldanud – Riigikohtu seisukoht on selline, et kui näiteks naabri häält on võltsitud, siis on see ainult naabri mure, olgugi et hääletustulemused ja minu hääle mõju sõltub sellest otse,” rääkis ta.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu, et sellele kitsaskohale viitas ka OSCE/ODIHR oma eelmisel aastal avaldatud raportis. “Justiitsministeerium koos Riigi valimisteenistusega on lubanud tulla valimisseaduse muudatuste paketiga välja, kuid siiamaani pole seda tehtud,” märkis parlamendisaadik. “Eelnõu eesmärk on muuta valimised läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks ning anda kodanikuühiskonnale paremad võimalused valimisprotsesside järelevalves. Muudatus aitab muuhulgas tagada, et ka sellised rikkumised, mis eraldi võttes tunduvad väikesed, kuid võivad koos mõjutada valimistulemust, jõuaksid menetlusse ja saaksid lahendatud. Samuti aitab see ennetada probleemide kordumist, sealhulgas e-hääletamisega seotud küsimustes.”

The post Anastassia Kovalenko-Kõlvart: häälte võltsimise kahtluse korral peab saama kaebuse esitada appeared first on Riigikogu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuli istungil välja, et varustuskindluse eest vastutav Elering ei teadnud niivõrd olulisest tehingust midagi ning sai selle kohta infot meediast ja erikomisjoni istungit jälgides. “Arvestades, et elektripaketile on tekkinud uus tasu varustuskindluse tagamiseks, mida kogutakse 60 miljonit eurot aastas, on hämmastav, et niivõrd olulised küsimused otsustatakse saladuskatte all kitsas ringis. Eraldi väärib tähelepanu asjaolu, et Eesti Energia taotles Uus-Kiviõli kaevemahtude suurendamist 4 miljonilt tonnilt 10 miljoni tonnini juba 2019. aastal. Ent küsimus oli tükk aega lahendamata ning Keskkonnaamet andis loa mahtude suurendamiseks 2025. aasta septembri lõpus. Vähem kui kahe kuu pärast registreeriti see luba koos suuremate kaevemahtudega ümber VKG nimele.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et murettekitava asjaoluna on Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium end täielikult distantseerinud antud tehingust. “Ministeeriumid väidavad, et nad pole sellega seotud ning on jätnud sellele viidates istungile ilmumata. Samasugust taktikat kasutavad ka ministrid Andres Sutt ja Jürgen Ligi. Ilmumata jätsid ka Eesti Energia nõukogu esindajad. Kes kannab tehingu eest vastutust ja kelle huvides otsuseid langetatakse, kui väidetavalt ministeeriumid ja ministrid sellega seotud ei ole?” küsis erikomisjoni esimees. “Kuigi tehingu hind on meedias välja hõigatud, keeldutakse erikomisjonile jätkuvalt edastamast ametlikke dokumente, mis kinnitaksid, et tehingu summa oli reaalselt 15 miljonit eurot.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et lisaks Uus-Kiviõli kaevaõiguste müügiga tegi Eesti Energia otsuse ka Narva kaevanduse sulgemiseks. “Istungil selgus, et alles mõni aasta tagasi esitati taotlus Narva kaevandusõiguste pikendamiseks, kuid mida pole siiani lõpuni menetletud. Mis vahepeal juhtus, et niivõrd lühikese aja jooksul tekkisid sellised suunamuutused?” lausus ta.

The post Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Riigikontroll algatas kontrolli põlevkivi tehingu üle appeared first on Riigikogu.

Keskerakonna saadiku hinnangul ei ole see usutav, sest Eesti Energia nõukogus on nii Kliimaministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi esindajad. “Pole lihtsalt võimalik, et tehingust ei räägitud ministritele,” lisas Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

“Istungi käigus selgus ka see, et Eesti Energia nõukogu ei ole kursis tehingu oluliste üksikasjadega,” jätkas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Eesti Energia nõukogu esimees Anne Mere ütles, et tehing ei ole lõplik, kuna Keskkonnaamet pole kaeveõiguse luba veel ümber registreerinud ning ei pruugi seda teha. Ent Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp lükkas selle ümber, öeldes, et Keskkonnaametilt saadi see luba juba novembris. Tekib küsib, kuidas otsustusprotsess toimub ning kas tõesti nõukogu ega ministrid ei tee järelevalvet?”

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul jääb siiski mulje, et suurtehingut valmistati pikalt ette. “Viimaste aastate jooksul toimus Kliimaministeeriumi ja kaevandusloa ostnud ettevõtte VKG vahel 18 lobikohtumist, sealhulgas põlevkivi jaotuse osas. Üks kohtumine oli minister Andres Suti ja VKG juhi vahel kuu aega enne tehingu sõlmimist ning samal kuul, kui Keskkonnaametilt tuli luba kaevandusõiguse ümberregistreerimiseks. Seetõttu ei ole imestada, et ministrid Jürgen Ligi ja Andres Sutt jätsid tänasele istungile tulemata,” rääkis ta. “Ka Konkurentsiamet avaldas hämmastust, et energia varustuskindlus pannakse ohtu ja energiaettevõtete vahel pole selles osas kokkulepet. Samuti ei ole meil infot, mis saab Eesti varustuskindlusest 15 aasta pärast, kui Eesti Energia enda põlevkivivarud saavad otsa ning mida see tähendab tarbijale.”

The post Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Eesti Energia keeldus avaldamast Uus-Kiviõli põlevkivi kaevandusõiguse tehingu hinda appeared first on Riigikogu.

Lauri Laatsi sõnul on hiljutine otsus jätta saadikupuutumatus ära võtmata tõstatanud olulisi küsimusi kehtiva regulatsiooni toimimise kohta. “Kehtiva korra kohaselt on õiguskantsleri roll taandatud sisuliselt menetluslikuks vahendamiseks võimaluseta hinnata esitatud taotluse põhjendatust või tõendite piisavust. Selline lahendus erineb varasemast praktikast, kus õiguskantsler täitis ka sisulist kontrollifunktsiooni,” selgitas ta.

Lauri Laats täpsustas, et rohkem kui kümme aastat tagasi oli korra muutmise üheks põhjuseks soov vältida menetluste takerdumist või aegumist, kuid praktika on näidanud ka teistsuguseid riske – eelkõige olukordi, kus otsus kujuneb üksnes poliitilise kaalutluse pinnalt sõltumatu õigusliku hinnanguta.

“Selleks, et otsida erakondadeülest konsensust, tuleks teemaga seotud küsimusi esmalt arutada Riigikogu vanematekogus. Leian, et õiguskantsleri sisulise rolli taastamine – vähemalt piiratud ulatuses – aitaks tugevdada menetluse kvaliteeti ning vähendada ohtu, et otsused põhinevad üksnes poliitilisel kaalutlusel,” selgitas Lauri Laats.

The post Keskerakond: õiguskantslerile tuleb saadikupuutumatuse menetlemisel anda sisuline roll appeared first on Riigikogu.