Täna toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil otsustati Reformierakonna kolme saadiku vastuseisust hoolimata viia Vabaerakonna algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul on erinevad valitsused jätnud puuetega lapsed viimase tosinkonna aasta jooksul täielikku unarusse. „Kuna puuetega laste toetust ei ole tõstetud 2006. aastast, siis pole õige teha näilikku tõstmist minimaalsete summadega mängides, vaid tõsta toetusi märgatavalt ja oluliselt. See on vältimatu vigade parandus. Sellise lapse sünd perre või puude tekkimine hilisemas eluetapis on alati ootamatu. Mitte ükski inimene ei ole selleks valmis ega valmistunud ega kogunud selleks igaks juhuks ka rahalist tagavara,“ ütleb Herkel.

Herkeli sõnul peab toetusi tõstes arvestama, et puuetega lastel oleks võimalik toime tulla oma igapäevaelus võrdselt teiste lastega nii palju, kui see on vähegi võimalik. „Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude hüvitamine lapse õppimist ja töötamist ning aitab täita ka abi vajava lapse rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärke,“ sõnab Herkel.

Statistikaameti andmetel on kaheteist aasta jooksul elukallidus tõusnud tervelt 47,1 protsenti. Herkeli sõnul tunnistab sotsiaalministeerium, et puuetega laste toetused on naeruväärselt madalad, kuid valitsus soovib enne toetuste tõstmist korrastada kogu erivajadustega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi. „Vabaerakonna hinnangul vajavad puudega lapsed suuremat abi nüüd ja praegu. Need pered on olemas täna. Neil ei ole aega oodata seda, millal kõik analüüsid saavad tehtud ja kõik töögrupid on oma tahtlikult pikaks venitatud töö ära teinud,“ räägib Herkel.

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis jaanipäeva eel üle puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu. Selle järgi tõstetakse alates 1. jaanuarist 2020 keskmise ja raske puuetega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapsetoetus kolmekordseks. Kui praegu on keskmise puuetega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus. 2017. aastal maksti puudetoetust kokku 12 896 lapsele.

The post Vabaerakonna eelnõu mitmekordistab puuetega laste tosin aastat tõusmata toetused appeared first on Riigikogu.

The post Vabaerakond protestib toiduahela-erakondade käitumise vastu avaliku kampaaniaga appeared first on Riigikogu.

„Mäletatavasti pidi Vabaerakonna eelnõu saama teisipäeval otsusena vastuvõtmiseks 51 saadiku toetuse, ent kahjuks seda ei juhtunud. Paljud saadikud jätsid hääletamata või ei jõudnud üldse saali. Igal juhul jäi poolthääli väheks. Aga poliitika on eriti enne riigikogu valimisi väga dünaamiline. Mis tähendab, et tänaseks muutsid sotsid meelt ja on teinud otsuse Vabaerakonna lähenemist toetada. Selle alusel taotleks Eesti erandit, et Eesti ääremaad, maa-asulad ja väikelinnad saaksid madalama omaosalusega Euroopa Liidu toetusi järgmisteks eelarveperioodideks. Jüri Ratase valitsus peab nüüd kiirelt otsustama, kas ta toetab Eesti ühtlasemat arengut ainult sõnade või ka tegudega,“ ütles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Valitsuserakonnad hääletasid 15. jaanuaril riigikogus maha Vabaerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis oleks aidanud euroraha tõhusama jagamise abil teise Eesti esimesele järele. Saalis viibis hääletuse hetkel 35 riigikogulast ja puudus 66 saadikut. Eelnõu oleks aga vajanud riigikogu suure saali lihthäälte enamust. Kui kell 10 alanud riigikogu istungile registreeris end 69 riigikogulast, siis Eesti maapiirkondade ja väikelinnadele eluolu parandamiseks esitatud eelnõu hääletamise ajaks lahkusid riigikogu saalist pooled riigikogulased.

Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsusel taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.

„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades. Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Herkel eelnõu esitamise põhjusi.

„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees.

Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees. 

The post Herkel: Vabaerakonna ettepanekuga toetada Eesti maapiirkondi ja ääremaid ühinesid ka sotsid appeared first on Riigikogu.

Eelnõu eesmärk on euroraha parem kasutamine Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu huvides Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsusel taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.

„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades. Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel eelnõu esitamise põhjusi.

„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Herkel.

Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees. 

The post Vabaerakonna eelnõu soovib teise Eesti esimesele järele aidata appeared first on Riigikogu.

„Kõigepealt on arusaamatu, miks kiitis Kallas heaks reklaamplakatid, millel ei olnud tema nime, nägu ega erakonna nime. Suurem osa neist inimestest, kes Hobujaama trammipeatusest tol päeval mööda käisid või seal ühissõidukit ootasid, ei ela valimiskampaania taktis. Nemad ei saanud üldse aru, miks ja kellele oli selline reklaam mõeldud. Aga põhiline küsimus: mis oli selle reklaami sisuline mõte?“ küsib Adams retooriliselt.

Adams ei mõista, kuidas ei saanud Kristina Kallas aru sellest, et see reklaam oli mõttetu ja kõigiti asjatu ega too Eesti 200-le toetushääli. „Minu meelest andis sisutute plakatite ülesriputamine Eesti 200 tegevusele tonaalsuse, mis peletab neist arukad ja mõistlikud valijad pigem eemale,“ on Adams veendunud.

Kristina Kallas korraldas järgmisel päeval pressikonverentsi ja õigustas oma ebaõnnestunud plakatikampaaniat. „Peale poliitilise kommunikatsiooni valdkonda kuuluvate eksimuste näitab see, et Eesti 200 esinaine, kes on juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit, ei mõista Eesti ühiskonna tegelikke probleeme ega taju, millises rütmis me tegelikult elame ja toimetame, luues ekslikke seoseid seal, kus neid ei ole. See on kurb. Selle asemel võiks mõelda hoopis põhiseaduse preambuli sõnadele, et tuleb „tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Ent preambulis ega kusagil mujal ole öeldud midagi halvakspanevat teiste rahvuste kohta,“ ütleb Adams.

The post Adams: Eesti 200 reklaam peletas neist arukad valijad eemale appeared first on Riigikogu.

President Kaljulaidil seisab varsti ees uue riigikohtu esimehe kandidaadi esitamine riigikogule. „Meil on taastatud iseseisvuse ajal olnud neli erinevat riigikohtu esimeest. Neljast kolm on olnud inimesed, kellel ei olnud mingisugust varasemat kohtunikutöö kogemust. Ainult Priit Pikamäel oli eelnevalt vähene kriminaalkohtuniku tööstaaž. Nii on riigikohtu esimehed tegelenud mitte niivõrd sisulise kohtunikutöö, vaid eeskätt kohtupoliitikaga,“ meenutab Adams.

Selline riigikohtu esimeeste väljastpoolt toomine on Adamsi hinngul põhimõtteliselt ebanormaalne ja seda oleks vaja ainult erandjuhtudel. „Praegu on president Kaljulaidil võimalus teha otsustav pööre selles suunas, et üldiselt peaks riigikohtu esimehed tulema riigikohtu liikmete seast. Sellega lõppeks ka olukord, kus ennast maksimaalselt teostada soovival riigikohtunikul puudus igasugune võimalus kohtu esimeheks tõusta,“ märgib Eesti põhiseaduse üks autoreid.

Kui see põhimõtteline muutus teostuks, siis oleks ilmselt vaja lühendada ka praegu seaduses kehtivat riigikohtu esimehe üheksa-aastast ametiaega. „Seda võiks lühendada näiteks viiele aastale, et tekiks võimalus riigikohtunikele kerkida riigikohtu esimeheks roteerumise teel,“ pakub Adams.

Eelnevad kolm riigikohtu esimeest olid Rait Maruste, Uno Lõhmus ja Märt Rask. Varasematest riigikohtu esimeestest lahkusid Maruste ja Lõhmus kohtutööle Euroopasse. Vaid Rask oli riigikohtu esimees kogu üheksa-aastase ametiaja.

Ilmselt veel enne parlamendivalimisi hakkab riigikogu hääletama president Kersti Kaljulaidi esitatud riigikohtu uue esimehe kandidaadi üle, sest Eesti senine esikohtunik Priit Pikamäe töötab alates veebruari algusest Euroopa Kohtu kohtujuristina.

The post Jüri Adams: riigikohtu esimees peaks tulema kohtunike seast ja tema ametiaeg lühenema appeared first on Riigikogu.

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon esitas otsuse eelnõu, mis kehtestaks sissesõidukeelu kahele riigiduuma liikmele ning kahele kõrgele FSB ametnikule. „Need on inimesed, kes on Kertši väinal Ukraina aluste vastu suunatud agressiooni soodustanud ja aktiivselt õigustanud,“ rõhutas Herkel. „Nende viibimine Eesti Vabariigi või Schengeni konventsiooni riikide pinnal ohustab riikide julgeolekut ega ole soovitatav.“

Eelnõu puudutab hetkel nelja isikut:
1) kindral Vladimir Kulišov, Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktori esimene asetäitja ja FSB piirivalveteenistuse juht;
2) kontradmiral Sergei Stankevitš, FSB (okupeeritud) Krimmi ja Sevastoopoli regionaalse piirivalveteenistuse juht;
3) kindralpolkovnik Vassili Piskarjov, Venemaa Föderatsioon Riigiduuma julgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse komitee esimees;
4) Aleksei Puškov, Venemaa Föderatsioonnõukogu informatsioonipoliitika komisjoni esimees.

Eelnõule andisid sümboolse allkirja ka Mart Nutt ja Henn Põlluaas, kes nagu Herkelgi on saanud Venemaalt sissesõidukeelu.

The post Herkel nõuab vene „kertšistidele“ sissesõidukeeldu appeared first on Riigikogu.

„Ohtlike raudteeveoste kesklinnast väljaviimises lepiti kokku juba eelmisel sajandil, sest halbade kokkusattumuste korral võib õnnetus näiteks Kopli kaubajaamas tappa sadu ja koduta jätta tuhandeid inimesi,“ rõhutas Herkel. „Olukord on küll paranenud, kuid eeskätt kaubavedude madalseisu tõttu. Nüüd üllatab Simsoni ministeerium Harjumaa omavalitsuste liidule saadetud kirjas teatega, et ümbersõiduteed ei projekteeritagi.“

Tallinna ringraudtee lubaks kaubaveosed südalinnast mööda juhtida. „Ohutuse ja otstarbekuse järgi on Tallinna ringraudtee vajalikum kui Rail Baltic, mille puhul veel ei teata, kas ja mida seal vedama hakatakse,“ märkis Herkel. „Nüüd saime minister Simsonilt juhuslikult teada, et Rail Balticu rajamisel ümbersõiduraudteega isegi ei arvestata. Hiljem osutub selle rajamine aga palju kallimaks ja keerulisemaks.“

Herkeli kinnitusel võlgneb majandus- ja taristuminister Kadri Simson tallinlastele selgituse, mis saab raudteeveostest ja miks ei vabastata Kopli kaubajaama hubase linnaruumi edendamiseks.

The post Herkel: Tallinna ümbersõiduraudtee on Rail Balticust olulisem appeared first on Riigikogu.

„Kui meil on praegu riigis olukord, kus eestikeelne kõrgharidus on tasuta, siis tekib ju õigustatud küsimus, miks kõige olulisemas etapis – alushariduses, kus tegelikult antakse alus kogu edasisele teele –, miks seal siis on see rahaline kulu nii suur, miks lapsevanem peab mõtlema, kas ma saan oma last panna lasteaeda, kas see on talle võimalik,“ kõneles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Krista Aru Vabaerakonna algatatud tasuta lasteaiakoha seaduseelnõu esimesel lugemisel. Aru sõnul on Eestis majanduslik ebavõrdsus väga suur.

„Meie kõigi lahendada on just nimelt see, et kõik lapsed saaksid meie juba praegu väga kvaliteetsest alusharidusest juba oma elutee alguses osa. Miks just lasteaiakoha tasu peab hakkama vanemate rahakott mõjutama? See ei ole õige, õiglane ega ka meile tuleviku seisukohalt vajalik,“ rääkis Aru. Kuigi valitsus ja Keskerakonna juhitav kultuurikomisjon ei toetanud Vabaerakonna ettepanekut tagada lastele tasuta lasteaiakoht, muutis kultuurikomisjoni keskerakondlasest esimees Aadu Must viimasel hetkel meelt ja kutsus ka oma erakonna liikmeid hääletama eelnõu poolt.

Ettepaneku poolt hääletada tasuta lasteaiakoha eelnõu riigikogu menetlusest välja oli kolm riigikogu liiget. Eelnõu teisele lugemisele saatmise poolt oli 50 riigikogu liiget ja selle suhtes jäi ükskõikseks ehk erapooletuks kaks riigikogulast. Vabaerakonna algatatud tasuta lasteaiakoha eelnõu saadeti Vabaerakonna, Reformierakonna, sotside ja Keskerakonna häältega teisele lugemisele.

The post Krista Aru: kõrgharidus on Eestis tasuta, aga lasteaiakoha eest peab maksma, see ei ole õige ega õiglane appeared first on Riigikogu.

„Kui mitu erinevat erakonda, näiteks Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised saaksid esitada ühise valimisnimekirja, siis oleks neil palju suurem tõenäosus saavutada valimistel korralik tulemus – esindada oma valijate soove. Kui see on nende jaoks keelatud, võib juhtuda, et nende erakondade valijate soovid ei jõuagi parlamenti ja riigijuhtimise juurde,“ selgitab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams eelnõu mõtet.

The post Vabaerakond soovib taastada erakondade ühiste valimisnimekirjade esitamise õiguse appeared first on Riigikogu.