Ludmilla Siim – Rõdu

1976
Õli, lõuend

SA Kunstitaristu

Ludmilla Siim on sündinud 1938. aastal Kasahstanis Eesti-Ukraina perekonnas. Peale sõja lõppu kolis pere Tartusse. Pärast Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) lõpetamist maali erialal 1965. aastal töötas ta Tallinna 46. keskkoolis kunstiõpetajana, mõjutades suurt hulka tulevasi tuntud maalikunstnikke, nagu Andres Tolts, Ando Keskküla, Urmas Pedanik ja Jüri Okas. Alates 1977. aastast elab ja töötab kunstnik Soomes. Otsus Nõukogude Liidust lahkuda kustutas ta mõneks ajaks Eesti ametlikust kunstipildist ning eemalviibimise järelmõjud kestsid pikemaltki.

Tõeliselt muljetavaldava tagasituleku meie kunstimaastikule on Ludmilla Siim ja tema looming teinud viimastel aastatel. 2022. aastal Tartu Kunstimuuseumis avatud mahukas retrospektiiv „Olemise helk“ koondas esmakordselt ühele näitusele Siimu eesti kunsti kaanonisse kuuluvad teosed ning kunstniku emigreerumise järel enam kui neljakümne aasta jooksul Soomes loodu. Aastast 2016 on Ludmilla Siim Eesti Kunstnike Liidu auliige ning 2022. aastal pälvis ta nii Kristjan Raua ja Konrad Mäe preemia kui ka AkzoNobeli kunstipreemia.

Ludmilla Siim ühendab oma loomingus hüperreaalsust ja sürreaalsust, läbi aegade on teda huvitanud inimese ja keskkonna ning tehis- ja loodusmaastike suhted. Maal „Rõdu“ (1976) on loodud vahetult enne Eestist lahkumist ning kutsub vaataja pilku heitma eriskummalisele ideaalmaastikule, mis on ühtaegu nii romantiliselt kutsuv kui ka düstoopiliselt kõhedust tekitav.